Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Meelis Jürimäe vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1627,64 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital - registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn Lepinguline esindaja: Marjana Šestel, PlusPlus Legal OÜ, e-post [email protected] Kostja: Meelis Jürimäe - isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus
Lihtmenetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 alusel
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista kostja Meelis Jürimäelt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja Meelis Jürimäe ja Coop Finants AS vahel XXX sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva võla katteks 1566 (üks tuhat viissada kuuskümmend kuus) eurot 92 senti, sealhulgas põhivõlgnevus 1173,06, intress 99,59 eurot, lepingu haldustasu 3,60 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 290,67 eurot.
3.Mõista kostja Meelis Jürimäelt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivised alates 23.11.2018 kuni põhinõude summas 1173,06 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 14,9% aastas s.o. 0,0408% päevas tasumata põhinõudelt.
Määrata hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude suuruseks 500 eurot.
5.Mõista kostja Meelis Jürimäelt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud summas 500 (viissada) eurot, sealhulgas riigilõiv summas 225 eurot ja hageja õigusabikulud 275 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Jätta rahuldamata Meelis Jürimäe taotlus hagejalt nõude loovutamise lepingu välja nõudmiseks.
8.Toimetada otsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 24.01.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1464,98 euro saamiseks. Kohus tegi 19.02.2018 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik Meelis Jürimäe esitas 26.02.2018 nõudele vastuväite. Kohtunikuabi lõpetas 22.03.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 29.03.2018 Tartu Maakohtule hagiavalduse Coop Finants AS laenulepingust nr XXX tulenevast põhivõlgnevuse 1173,06 euro, intressi 99,59 eurot, lepingu haldustasu 3,60 euro ja viivise 176,70 euro nõudes. Lisaks taotleb hageja kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist kuni põhinõude 1173,06 täitmiseni lugedes viivise määraks 0,0408% päevas ning menetluskulude s.h riigilõivu 225 euro ja õigusabikulu 250 euro väljamõistmist ja menetluskuludelt lisanduva viivise väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS ja Meelis Jürimäe 20.05.2016 laenulepingu nr XXX, mille kohaselt kostjale võimaldati laenusumma 1300 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Lepingus lepiti kokku intressimäär 14,9% aastas ja viivisemäär samuti 14,9% aastas. Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama igakuiste osamaksetena maksegraafiku kohaselt alates 25.06.2016. Igakuised maksed sisaldasid laenu põhisummat, intressi- ja lepingu haldustasu. Kostja asus laenu kasutama, kuid alates 25.11.2016 ei tasunud maksegraafiku järgseid osamakseid. Kuna võlgnik oli osamaksete tasumisega viivituses, saadeti võlgnikule 20.03.2017 teade lepingu ülesütlemisest ning vastavalt lepingutingimustele oli leping 25.03.2017 üles öeldud. 15.09.2017 loovutas pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-le.
2.Kostja möönab vastuses hagiavaldusele, et puudub vaidlus laenu eseme suhtes, küll aga ei nõustu kostja hageja arvestusega võlgnetava summa osas. Kostja on teinud ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, kuid ei nõustunud hageja kompromissettepanekuga kokku 1865,45 euro maksmiseks. Kostja oli kompromissina nõus tasuma 373 eurot, arvestades, et ta on töövõimetu ja tal puuduvad sissetulekud. Lisaks taotleb kostja kohtult hageja ja nõude algse omaniku vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu väljanõudmist, millelt nähtuks missuguse väärtusega tegelikult nõue loovutati. Hageja kostja kompromissettepanekuga ei nõustunud.
KOHTU SEISUKOHT
3.TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada.
Hageja on esitanud kohtule hagi Meelis Jürimäe ja Coop Finants AS vahel XXX sõlmitud laenulepingust nr XXX (tl 20) tuleneva kohustuse täitmise, intresside ja viivise hüvitamise nõudes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on sõlminud lepingu tarbijana ja Coop Finants AS enda majandus- ja kutsetegevuses, seega on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõistes. Lepingu kohaselt sai kostja enda kasutusse 1300,00 eurot, millelt kohustus tasuma intressi 14,90% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel (tl 21) 25.maiks 2019. Kostja ei ole alates 25.11.2016 tasumisele kuuluvast osamaksest makseid tasunud ning võlgneb hagejale põhivõlgnevuse 1173,06 eurot, intressi 99,59 eurot ja lepingu haldustasu 3,60 eurot alates esimesest tasumata osamaksest 24.11.2016 kuni lepingu lõppemisele eelnenud osamakseni 25.02.2017.
4.Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus lepingus sätestatud tähtaja jooksul, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kuna poolte vahel 20.05.2016 sõlmitud laenuleping on kehtivalt üles öeldud ning laenu tagastamise tähtpäev on möödunud, on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 401 lg 3 ja § 396 lg 1 alusel laenu tagastamist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja põhivõlgnevus 1173,06 eurot, lepingujärgne intress 99,59 eurot ja lepingus kokkulepitud haldustasu 3,60 eurot. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise põhivõlgnevuselt 1173,06 eurolt lepingujärgses määras 14,9% aastas s.o 0,040822% tähtajaks tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest ning on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 26.03.2017 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 29.03.2018 kogusummas 176,70 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist 0,040822% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus on arvestanud alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni viivise välja hageja poolt taotletud määras, s.o 0,040822 % päevas, millest tulenevalt on viivis perioodi 30.03.2018 kuni 22.11.2018 eest 113,97 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis tasumata põhisummalt kuni käesoleva kohtuotsuse tegemise päevani kogusummas 290,67 eurot (176,70 + 113,97).
5.Seonduvalt kostja taotlusega välja nõuda Coop Finants AS ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping märgib kohus järgmist. VÕS § 170 esimese lause kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Käesolevalt on nõude loovutamisest võlgnikule seaduse kohaselt teatatud (tl 23). Vastavalt VÕS § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule ning lg 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et VÕS § 164 lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek ei loovutamisega ega seaduse alusel selle n.ö. identiteeti, s.t nõue läheb üle sellises seisundis nagu see on (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid 3-2-1-153-10 p. 11; 3-2-1-14613 p. 20 jt). Seega ei oma kostja laenulepingust tulenevate kohustuste hindamisel tähtsust see, missuguse hinnaga nõue loovutati. Nõude loovutamise teatise saatmise eesmärk on võlgniku teavitamine uuest võlausaldajast ja seadus ei nõua võlanõude loovutuslepingu sisu avaldamist. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kostja nõude loovutuslepingu väljanõudmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
6.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, milles on taotlenud kostjalt menetluskuluna riigilõivu 225 euro ja esindustasu 400 eurot väljamõistmist. Riigilõivude tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. 05.11.2018 esitatud menetluskulude nimekirja sptetsifikatsioonist ja PlusPlus Legal OÜ poolt Plus Plus Capital AS-le esitatud arvetest nähtuvalt sisaldab esindustasu dokumentide komplekteerimist ja analüüsi, hagiavalduse koostamist ja kostja seisukohtadele vastamist tunnihinnaga 100 eurot, kokku 400 eurot. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmist taotletud ulatuses. Arvestades õigusabi mahtu, mis seisnes suhteliselt standardse hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 275 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 500 eurot (225+275). Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud
isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.