Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 21.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-11202/8
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 21.11.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1015

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Krediidikaitse Grupp OÜ11693223(Hageja)Riik Production OÜ12150259(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-11202

KOHTUOTSUS

Tagaseljaotsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Viktor Brügel

Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2018, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number

2-18-11202

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi R Production OÜ ja R R vastu võla nõudes

10 000 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223, asukoht Pärnu mnt 130-36, Tallinn 11317); esindajad Hageja lepinguline esindaja: advokaat Tenno Parmas (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid, e-post: [email protected]); Tsiviilasja hind

Kostja 1: R Production OÜ (registrikood 12150259, asukoht Kraavi talu, Roobaka küla, Leisi vald, 94242 Saaremaa), seaduslikud esindajad A R (isikukood x) ja R R (isikukood x); Kostja 2: R R (isikukood x, asukoht x). Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kuna kostjad ei ole kohtule vastanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.

2.Välja mõista kostjatelt R Production OÜ ja R R solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks põhivõlgnevus 5000 eurot, intressid 21,20 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised 4250 eurot.

3.Välja mõista kostjatelt R Production OÜ ja R R solidaarselt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks viivised põhinõudelt (5000 eurot) viivisemääraga 0,2% päevas alates hagiavalduse esitamisest 26.07.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 728,80 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Sarnased lahendid

Võlaõigus

8.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused Hageja nõue tuleneb Credit Invest OÜ ja R Production OÜ vahel 06.06.2016 sõlmitud laenulepingust nr Ci201606978 ning Credit Invest OÜ ja R R vahel 06.06.2016 sõlmitud käenduslepingust nr CiK201606979. Credit Invest OÜ on nimetatud lepingutest tulenevad nõuded kostjate vastu loovutanud 03.10.2017 hagejale Krediidikaitse Grupp OÜ. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

2-18-11202 kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulu 180 eurot (sisaldab käibemaksu). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud kulutusega ja need tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks, kokku summas 730 eurot (550+180), välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik