Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused (lk 2-4) Vector GmbH ja West Metal Company OÜ sõlmisid 2017.a. jaanuaris suuliselt vase jääkide tarnelepingu, mille alusel kohustus kostja müüma hagejale vase jääke, laadima jäägid Eestis veokile ja toimetama need Saksamaal asuvale metallitöötlusega tegelevale tehasele Siegfried Jacob Metalwerke GmbH & Co. KG. Poolte kokkuleppe kohaselt kohustas hageja maksma iga tarne eest ettemaksu, kostja aga teostama tarned 7 (seitse) päeva jooksul. 31.01.2017 esitas kostja hagejale arve ettemakse tegemiseks summas 100 000 eurot, mille hageja tasus 31.01.2017 ja 07.02.2017 maksega. Hageja poolt ostetud vase jäägid laadis kostja Eestis veokile 06.02.2017 ja toimetas Saksamaale 09.02.2017. Teostatud tarne eest lõpparvestuse arve summas 103 626,43 eurot esitas kostja hagejale 09.02.2017 ning hageja tasus selle 22.02.2017. Perioodil 2017 jaanuar – september on kostja teostanud hagejale kokku 17 tarnet, mille eest on hageja kostjale nõuetekohaselt tasunud. 04.08.2017 esitas kostja hagejale arve ettemakse tegemiseks tarne nr 18 eest summas 90 000 eurot, mille on hageja tasunud täies ulatuses 10.08.2017 maksega. Hoolimata sellest, et 04.08.2017 arves oli tarne planeeritud kuupäevaks märgitud 15.08.2017, ei ole kostja kokkulepitud kuupäevaks tarnet teostanud. Hageja poolt ostetud vase jäägid laadis kostja Eestis veokile alles 09.10.2017 ja toimetas Saksamaale 13.10.2017. Tarne nr 18 eest lõpparvestuse arve summas 98 148,52 eurot esitas kostja hagejale 13.10.2017. Arvestades 10.08.2017 tehtud ettemaksu summas 90 000 eurot jäi hagejal tarne nr 18 eest tasumata 8 148,52 (98 148,52 - 90 000) eurot. 25.08.2017 esitas kostja hagejale arve ettemakse tegemiseks tarne nr 19 eest summas 95 000 eurot, mille hageja tasus 25.08.2017 ja 22.09.2017 maksetega. Hoolimata sellest, et 25.08.2017 arves oli tarne planeeritud kuupäevaks märgitud 12.09.2017, ei ole kostja kokkulepitud kuupäevaks tarnet nr 19 teostanud. 12.10.2017 kostja esitas hagejale arve ettemakse tegemiseks tarne nr 20 eest summas 95 000 eurot, mille hageja tasus täies ulatuses 17.10.2017 maksega. Hoolimata sellest, et 12.10.2017 arves oli tarne planeeritud kuupäevaks märgitud 23.10.2017, ei ole kostja kokkulepitud kuupäevaks tarnet nr 20 teostanud. Hageja on nõudnud korduvalt kostjalt (nii suuliselt kui ka kirjalikult) tarnelepingust tulenevate kohustuste täitmist. 03.11.2017 e-kirjas teatas kostja, et „annab täiendavalt teada kauba laadimise kuupäevad autodele nr 19 ja 20 , mille alusel on saadud ettemaksed või et West Metal Company OÜ tagastab Vector GmBh’le ettemaksed nimetatud tarnete eest“. 28.11.2017 edastas hageja kostjale e-kirja järgmise sisuga: „palume Teil peale laadida autod nr 19 (ettemaks 22.09.2017) ja 2 (5)

nr 20 (ettemaks 17.10.2017). Peame sulgema kõik arvestused 2017 detsembrikuu alguses“. Samasisulise nõude on hageja esitanud kostjale 04.12.2017 e-kirjas. 14.12.2017 e-kirjaga andis hageja kostjale täiendava tähtaja tarnete nr 19 ja nr 20 teostamiseks kuni 18.12.2017, hoiatades, et selleks kuupäevaks tarnete teostamata jätmise korral lõpetab hageja lepingu ja nõuab tagasi kostjale makstud ettemaksed kogusummas 181 851, 48 eurot (ettemakse autode nr 19 ja nr 20 eest kogusummas 190 000 eurot, maha arvatud tarne nr 18 eest vähemtasutud 8148, 52 eurot). Hagiavalduse esitamise aja seisuga ei ole kostja hagejale 181 851, 48 eurot tagasi maksnud. Kostja on tarnelepingut rikkunud, jättes vase jääkide tarned nr 19 ja nr 20 teostamata. Hageja on korduvalt nõudnud tarnete teostamist. 14.12.2017 andis hageja kostjale täiendava tähtaja tarnete nr 19 ja nr 20 teostamiseks kuni 18.12.2017, hoiatades, et selleks kuupäevaks tarnete teostamata jätmise korral lõpetab hageja lepingu ja nõuab tagasi kostjale makstud ettemaksed kogusummas 181 851, 48 eurot (ettemaksed autode nr 19 ja nr 20 eest kogusummas 190 000 eurot, maha arvatud tarne nr 18 eest vähemtasutud 8148, 52 eurot). Kostja ei ole hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustust täitnud, mistõttu lõppes tarneleping 18.12.2017 lepingust taganemisega. Hageja on teinud kostjale ettemaksed tarnete nr 19 ja nr 20 eest kogusummas 190 000 eurot, mille on kostja kohustatud hagejale tagasi maksma. Tagastamisele kuuluvast rahasummast tuleb maha arvata tarne nr 18 eest vähemtasutud 8148, 52 eurot. Kostja võlg on 181 851,48 eurot (190 000 8148, 52). Tarnelepingu järgi tasutud ettemaksete tagastamise nõue on muutunud sissenõutavaks 19.12.2017. Seisuga 25.01.2018 moodustab viivitusintressi summa 1474,74 eurot (lisa 15). Hageja palub hageja välja mõista kostjalt viivist kindla summana, mis on 25.01.2018 seisuga 1474,74 eurot ja edaspidi protsendina põhinõudelt (181 851,48 eurot) alates 26.01.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 1) põhivõlana 181 851,48 eurot; 2) viivist kindla summana, mis on 25.01.2018 seisuga 1474,74 eurot ja edaspidi protsendina põhinõudelt (181 851,48 eurot) alates 26.01.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras; Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja vastuväited (lk 56) Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja on tellimused täitnud, kuid sellest hoolimata on hageja lepingu lõpetanud. Puudub alus ka viivise väljamõistmiseks. Kohtu põhjendused Vaidlus puudus poolte vahel järgnevas: 1) Pooled sõlmisid 2017.a. jaanuaris suulise vase jääkide tarnelepingu, mille alusel kohustus kostja müüma hagejale vase jääke, laadima jäägid Eestis veokile ja toimetama need 3 (5)

Saksamaal asuvale metallitöötlusega tegelevale tehasele Siegfried Jacob Metalwerke GmbH & Co. KG. 2) Hageja kohustus lepingu alusel maksma iga tarne eest ettemaksu, kostja pidi täitma tarne 7 (seitse) päeva jooksul. 3) 31.01.2017 esitas kostja hagejale arve ettemakse tegemiseks summas 100 000 eurot, mille hageja tasus 31.01.2017 ja 07.02.2017 maksega, selle tellimuse on kostja täitnud 09.02.2017 ja hageja tasus kostjale esitatud lõpparvestuse arve kohaselt 103 626,43 eurot 22.02.2017. 4) Perioodil 2017 jaanuar – september tegi kostja kokku 17 tarnet, mille eest on hageja kostjale nõuetekohaselt tasunud. 5) 04.08.2017 esitas hagejale arve ettemakse tegemiseks tarne nr 18 eest summas 90 000 eurot, mille on hageja tasunud täies ulatuses 10.08.2017 maksega, tarne on teostatud 13.10.17 ja selle tarne eest tasumise lõpparvest 98148,52 eurot jäi hageja võlgu osaliselt vastavalt 8 148,52 (98 148,52 - 90 000) eurot. 6) 25.08.2017 esitas kostja hagejale arve ettemakse tegemiseks tarne nr 19 eest summas 95 000 eurot, mille hageja tasus 25.08.2017 ja 22.09.2017 maksetega, 7) 12.10.2017 esitas kostja hagejale arve ettemakse tegemiseks tarne nr 20 eest summas 95 000 eurot, mille hageja tasus täies ulatuses 17.10.2017 maksega . 12.10.2017 arves oli tarne planeeritud kuupäevaks märgitud 23.10.2017. 8) Hageja on nõudnud korduvalt kostjalt (nii suuliselt kui ka kirjalikult) tarnelepingust tulenevate kohustuste täitmist 28.11.2017 kostjale saadetud e-kirjaga ja 04.12.2017 ekirjaga. 9) 14.12.2017 e-kirjaga andis hageja kostjale täiendava tähtaja tarnete nr 19 ja nr 20 teostamiseks kuni 18.12.2017, hoiatades, et selleks kuupäevaks tarnete teostamata jätmise korral lõpetab hageja lepingu ja nõuab tagasi kostjale makstud ettemaksed kogusummas 181 851, 48 eurot (ettemakse autode nr 19 ja nr 20 eest kogusummas 190 000 eurot, maha arvatud tarne nr 18 eest vähemtasutud 8148, 52 eurot). 10) Hageja taganes tarnelepingust 18.12.2017. 11) Tarnete nr 19 ja nr 20 maksumus on 190 000 eurot, mis on kostjale tasutud ja hageja jäi tarne 18 eest võlgu 8148, 52 eurot. 12) Perioodi 19.12.2017 - 25.01.2018 eest on arvestuslik viivis summalt 181 851,48 eurolt vastavalt 1474,74 eurot. Eeltoodud vaidlustamata asjaolude tõttu puudub vajadus anda hinnang hageja poolt esitatud arvetele, tarne arvestuse väljavõttele, CMR saatelehtedele, e-kirjavahetusele (lk 7- 23). Vaidlus Vaidlus on selle üle, kas tarne nr 19 ja 20 on täidetud. Hinnates vaidlustamata asjaolude p 1 – 4 sisalduvat, leiab kohus, et poolte vahel on sõlmitud kauba tarneleping ÜRO kaupade rahvusvahelise ostu-müügilepingu konventsiooni (vastu võetud 10.04.1980, CISQ) art 30 järgi. Nimelt on CISQ art 30 järgi müüja ehk kostja kohustatud tarnima kauba ja andma selle kauba omandiõiguse üle ostjale ning art 33 alap a) järgi tuleb kaupa tarnida lepinguga kokkulepitud tähtajaks. Antud juhul oli tuli kostjale tarne teostada poolte vahelise 4 (5)

lepingu järgi 7 päeva jooksul tarne ettemaksest. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tarne 19 ja 20 täitnud hageja ees CISQ art 30 ja 33 alap a) järgi. CISQ art 45 alap 1a) järgi võib ostja kasutada müüja suhtes art 46-52 ettenähtud õigusi, kui müüja ei täida oma kohustusi. Kuna kostja pole tõendanud, et ta oleks tarne 19, 20 täitnud, siis on ta rikkunud art 30, 33 alap a) tulenevat kauba tarnimise kohustust hageja kui ostja ees. Selle tõttu võib hageja art 45 alap 1 2) järgi vastavalt art 49 alap 1 b) teatada lepingu lõpetamisest. Seda on hageja teinud 18.12.2017 (vaidlus puudus p 10). Kuivõrd kostja pole tõendanud, et ta on tarne 19 ja 20 täitnud, siis oli hageja poolt tarnelepingu lõpetamine lubatav ja kooskõlas CISQ art 30, 33 alap a), art 45 alap 1 2) ja art 49 alap 1 b). Eeltoodu alusel on hagejal kui ostjal õigus nõuda kostjalt kui müüjalt art 81 alap 2 I lause järgi kõige selle tagastamist, mida oli ta tasunud müüjale. Kuna vaidlus puudus selles (p 11), et hageja on tasunud kostjale tarnete nr 19 ja nr 20 eest kokku 190000 euro ja jäi ise kostjale tarne 18 eest võlgu 8148, 52 eurot, siis on kokkuvõtvalt kostja saanud hagejalt 181 851,48 eurot (190 000 - 8148, 52), mida on hageja õigustatud kostjalt saama tagasi art 81 alap 2 I lause järgi. Eeltoodu alusel on hageja põhivõla nõue tõendatud ja põhjendatud ja kuulub viidatud sätete alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb välja mõista hagejale 181 854,48 €. Kuna kostja juhtorgani asukoht on Eesti, siis lepingule osas, mida ei reguleeri CISQ, kohaldub REÕS § 33 lg 1 ja 2 alusel Eesti õigus. Nimetatud põhjusel on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 II lause järgi (seadusjärgses määras), sest viivise määra ja arvestust CISQ ei reguleeri. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tarnelepingu järgsete ettemaksete tagastamise nõue muutus sissenõutavaks 19.12.2017, mida kostja pole sisuliselt vaidlustanud. Viivise aritmeetilist arvestust ei ole ka kostja vaidlustanud (p 12). Seega on viivis perioodi 19.12.2017 - 25.01.2018 (kaasa arvatud) eest võlalt 181 854,48 eurolt kokku 1474,74 eurot. Kuna kostja pole senini hagejale midagi tasunud, siis on kostja ettemaksetud rahasumma tagastamise kohustuse rikkumises ja hagejal on õigus nõuda võlalt viivist VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 II vastavalt perioodi 19.12.2017 - 25.01.2018 (kaasa arvatud) eest 1474,74 eurot ja alates 26.01.2018 TsMS § 367 järgi VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni selle tasumiseni. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista põhivõlana 181 851,48 eurot, viivist 1474,74 eurot ja alates 26.01.2018 edaspidi protsendina võlgnetavalt põhinõudelt viivist kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks teeb kohus otsuse. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda, kohus määrab rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. (digitaalne allkiri) Kohtunik 5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.