Rediem Capital AB hagi E. G. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
849,77 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Rediem Capital AB (välismaa kood 559310-4697), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: E. G. (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Rediem Capital AB hagi E. G. vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt E. G. (isikukood xxxx) hageja Rediem Capital AB (välismaa kood 559310-4697) kasuks Xxxx Eesti filiaal (esialgne võlausaldaja) ja kostja E. G. vahel 03.05.2023 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 513,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 87 eurot, sissenõudekulud 30 eurot ning edasiulatuv viivis põhinõudelt (513,50 eurot) alates 13.02.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskulud 87% ulatuses E. G. ja 13% ulatuses Rediem Capital AB kanda.
5.Määrata hageja Rediem Capital AB menetluskulude rahaliseks suuruseks 445 eurot ja mõista kostjalt E. G. (isikukood xxxx) hageja Rediem Capital AB (välismaa kood 559310-4697) kasuks välja 87% hageja menetluskuludest ehk 387,15 eurot. Kostja E. G.l rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
2-24-138794 Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rediem Capital AB esitas 29.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 772,94 euro saamiseks. Kohus tegi 30.10.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 30.01.2025 määrusega asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Rediem Capital AB (hageja) esitas 12.02.2025 Viru Maakohtule hagi E. G. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
3.Viru Maakohus saatis 17.03.2025 määrusega Rediem Capital AB hagi E. G. vastu võlgnevuse nõudes kohtualluvusel Harju Maakohtule.
4.Vastavalt 12.02.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt Xxxx Eesti filiaal (esialgne võlausaldaja) ja kostja E. G. vahel 03.05.2023 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevat põhivõlgnevust 513,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 172,26 eurot, võla sissenõudekulu 40 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt (513,50) alates 13.02.2025 lepingujärgses viivisemääras 24,15% aastas.
5.Laenulepingu nr xxxx kohaselt sai kostja kauba maksumusega 513,50 eurot järelmaksuga. Krediidi kulukuse määr oli 39,79% aastas: krediidisumma 513,50 eurot, igakuine osamakse suurus 17,89 eurot, intressimäär 21,55% aastas, viivisemäär 24,15% aastas, 60 osamakset, laenu tagastamise periood 10.06.2023 kuni 10.05.2028.
6.Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 08.09.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 22.09.2023. Esialgne võlausaldaja ütles 23.09.2023 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kostja ei teinud lepingu katteks ühtegi tagasimakset, seega oli kostja lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga, s.o 08.09.2023, võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega: 10.06.2023, 10.07.2023 ja 10.08.2023.
7.Xxxx Eesti filiaal (esialgne võlausaldaja) loovutas 13.09.2024 kostja vastase nõude Rediem Capital AB-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 2
2-24-138794
8.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:
põhivõlg 513,50 eurot, kuivõrd kostja soetas lepingu alusel kauba maksumusega 513,50 eurot ning kohustus selle eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 10.06.2023 kuni 10.05.2028, kostja ei teinud lepingu alusel ühtegi tagasimakset;
sissenõutavaks muutunud viiviseid 172,26 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 513,50 eurot alates 24.09.2023 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 12.02.2025 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras, s.o 24,15% aastas; edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 13.02.2025 lepingujärgses viivisemääras, s.o 24,15% aastas.
võla sissenõudmiskulud 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 10.10.2023 kiri 20 eurot; 18.04.2024 kiri 5 eurot; 22.05.2024 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud);
9.Kohus kohustas 01.04.2025 määrusega hagejat esitama kohtule 14 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest detailsed andmed selle kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teabe andmise kohustust.
10.Hageja esitas 09.04.2025 seisukoha, milles kinnitas, et jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde, kuivõrd see on sisult VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt ümberarvestatud nõue, st hageja ei nõua intresse või muid lisatasusid, vaid ainult seda, mida saaks ümberarvestuse kohaselt nõuda. Hageja selgitab, et kuna kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset, on lepingud seega kehtivalt üles öeldud. Hageja nõuab hagiavalduses põhisummat täies ulatuses, viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast ja sissenõudmiskulusid.
11.Kostjale E. G. on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 26.04.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 12.05.2025) oma vastust esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
13.Kohus tuvastab, et kostja E. G. ja Xxxx Eesti filiaal (esialgne krediidiandja) sõlmisid 03.05.2023 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 513,50 eurot (dtl 104 jj) ja ning kostja ei teinud ühtegi tagasimakset. Kostja ja Xxxx Eesti filiaal vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et Xxxx Eesti filiaal (esialgne krediidiandja) loovutas 13.09.2024 nõude kostja vastu Rediem Capital AB-le (dtl 113-114).
14.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
15.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab 3
2-24-138794 ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 16.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
17.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
18.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
19.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
20.Harju Maakohus kohustas 01.04.2025 määrusega hagejat esitama kohtule 14 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest detailsed andmed selle kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teabe andmise kohustust ning kuidas hageja on arvestanud krediidi kulukuse määra (sh arvutuskäik). Hageja lepingulisele esindajale oli 01.04.2025 kohtumäärus kätte toimetatud 02.04.2025, kohtunõude täitmise tähtaeg saabus 16.04.2025. Seega kohus andis 01.04.2025 kohtumääruses hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas 09.04.2025 seisukoha, milles ei esitanud andmeid ega tõendeid (VÕS § 4034 lg 13), mille alusel saaks järeldada, et krediidiandja oleks järginud vastustundliku laenamise põhimõtet.
21.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
22.Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 20-21), et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
23.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 4
2-24-138794
24.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 513,50 eurot, kuivõrd kostja soetas lepingu alusel kauba maksumusega 513,50 eurot ning kohustus selle eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 10.06.2023 kuni 10.05.2028, kostja ei teinud lepingu katteks ühtegi tagasimakset. 25.Hageja 09.04.2025 seisukoha (dtl 161) kohaselt jääb hageja oma nõude juurde ja tema põhivõlgnevuse nõue kostja vastu on 513,50 eurot, kuivõrd kostja sai kauba maksumusega 513,50 eurot ega teinud ühtegi tagasimakset.
26.Hagiavalduse kohaselt on kostja saanud 03.05.2023 laenu 513,50 eurot (dtl 104 jj; dtl 110), kostja ei ole teinud tagasimakseid.
27.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 08.09.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 111), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 22.09.2023. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga, s.o 08.09.2023, oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 10.06.2023, 10.07.2023 ja 10.08.2023. Esialgne võlausaldaja ütles 23.09.2023 lepingu üles (dtl 112), kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
28.Kostja sai lepingu alusel krediiti 513,50 eurot, mille kohustus tagastama 60 osamaksena perioodil 10.06.2023 kuni 10.05.2028. Seega igakuiste võrdsete osamaksetega ca 8,56 eurot (513,50/60 eurot). Kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Kuivõrd kostja oli lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga, s.o 08.09.2023, võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega (s.o 10.06.2023, 10.07.2023 ja 10.08.2023 maksetega), on lepingu ülesütlemine 23.09.2023 jätkuvalt kehtiv. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 513,50 eurot. Kohtu hinnangul on hageja hagiavalduses esitatud põhinõue 513,50 eurot põhjendatud, kuivõrd kostja ei teostanud lepingu katteks ühtegi tagasimakset. Seega kohus rahuldab põhinõude.
29.Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised 172,26 eurot põhinõudelt 513,50 eurot alates 24.09.2023 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 12.02.2025 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses määras 24,15% aastas. Viivis on arvestatud hagiavalduse esitamiseni ehk kuni 12.02.2025. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär juhul, kui see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Seadusjärgne viivisemäär on 12% alates 01.07.2023, 12,5% alates 01.01.2024, 12,25% alates 01.07.2024 ja 11,15% alates 01.01.2025, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Hageja 09.04.2025 seisukoha (dtl 161) kohaselt jääb hageja hagiavalduses esitatud viivisenõude juurde. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 513,50 eurot perioodi 24.09.2023 kuni 12.02.2025 eest summas 87 eurot (24.09.2023 kuni 31.12.2023 määraga 12% aastas 16,71 eurot; 01.01.2024 kuni 30.06.2024 määraga 12,5% aastas 31,92 eurot, 01.07.2024 kuni 31.12.2024 määraga 12,25% aastas 31,62 eurot, 01.01.2025 kuni 12.02.2025 määraga 11,15% 6,75 eurot). Seega kohus rahuldab viivisenõude osaliselt 87 euro ulatuses ja jätab viivisenõude 85,26 euro (172,26-87) ulatuses rahuldamata.
30.Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 13.02.2025 kuni kohustuse täitmiseni määraga 24,15% aastas. Kohtu hinnangul on edasiulatuva viivise nõue põhinõudelt (513,50 eurot) alates 13.02.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni põhjendatud seadusjärgses ehk VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 5
2-24-138794
31.Hageja nõuab hagiavalduse kohaselt võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot VÕS § 2 113 lg 2 p 2 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 10.10.2023 kiri 20 eurot; 18.04.2024 kiri 5 eurot; 22.05.2024 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud);
32.Kohus analüüsib järgnevalt, kas hagejal saab olla kostja vastu võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue. 33.VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. VÕS § 113 2 lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.
34.Hagiavalduse nõuete suuruseks on 685,76 eurot (513,50+172,26). Seega saab hageja nõude aluseks olla VÕS § 1132 lg 2 p 2.
35.VÕS § 113 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.
36.Kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 3 ja lg-ga 3 on hageja võla sissenõudmiskulude nõue põhjendatud 30 euro ulatuses ehk 10.10.2023 kiri 20 eurot; 18.04.2024 kiri 5 eurot; 22.05.2024 kiri 5 eurot. Muude kulude nõue 10 eurot on tõendamata ja kohus jätab nõude rahuldamata. Seega on hagejal kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 2 ja lg-ga 3 õigus nõuda kostjalt sissenõudekulude hüvitist 30 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
37.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
38.Hageja nõuete kogusummaks oli 725,76 eurot (513,50+172,26+40). Kohus rahuldas hageja nõude 630,50 euro (s.o 513,50+87+30) ehk ca 87% ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 87% ulatuses kostja ja 13% ulatuses hageja kanda.
39.Hageja on 09.04.2025 esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud 676 eurot käibemaksuta (s.o 4 tundi tööd tunnitasumääraga 169 eurot). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
40.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti 6
2-24-138794 menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 245 eurot.
41.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 484 2 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 484 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.
42.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
43.Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega on märgitud 2 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse esitamisel lugeda 1 tund. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide (hagiavaldus ja menetluskulude nimekiri) sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund. Hageja on märkinud 14.02.2025 ja 09.04.2025 seisukoha koostamise ajakuluks vastavalt 0,5 ja 1,5 tundi. Ajakulu seoses 14.02.2025 seisukoha koostamisega peab kohus põhjendamatuks, kuivõrd hagejal tulnuks andmed esitada juba hagiavalduses. Lisaks 09.04.2025 seisukoha koostamise ajakulust 1,5 tundi peab kohus põhjendatuks üksnes 0,5 tundi, kuivõrd seisukoht on oma sisult 1 lk ja menetluskulude nimekiri oli esitatud juba hagiavalduses. Hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) peab kohus antud juhul ülemääraseks. Kohtu hinnangul saab pidada mõistlikuks tunnitasuks 120 euro (ilma käibemaksuta). Kuivõrd hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta (hageja on käibemaksukohustuslane), mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning kostja menetluses ei osalenud, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 180 eurot (1,5 x 120).
44.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 445 eurot (245 + 20 + 180). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 87% hageja menetluskuludest ehk 387,15 eurot.
7
2-24-138794
45.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
46.Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
47.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
48.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 26.04.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku etoimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.