Fair Investments OÜ avaldus ITAN Cars OÜ-lt teabe saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.06.2018 määrus avalduse läbivaatamata jätmise, menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ITAN Cars OÜ määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Fair Investments OÜ (registrikood 11559160, asukoht Pagari 1-33, Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Anton Sigal ja advokaat Kristiina Reinson Puudutatud isik: ITAN Cars OÜ (registrikood 12319758, asukoht Lõõtsa 2B, Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige VV
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 07.06.2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Selgitused Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,
annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Fair Investments OÜ (avaldaja) esitas 13.02.2018 Harju Maakohtule avalduse ITAN Cars OÜ-lt (puudutatud isik) teabe saamiseks.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku osanik.
3.Puudutatud isik tegi avaldajat teavitamata tehingu Venemaal registreeritud ühingu Forest Logistics OOO-ga. 24.11.2017 tegi puudutatud isik Forest Logistics OOO-le ülekande summas 13 157 000 rubla ehk 190 000 eurot. Avaldaja soovib tutvuda kõigi nimetatud tehingu aluseks olevate dokumentidega, sh Forest Logistics OOO-ga sõlmitud lepinguga ning Forest Logistics OOO-lt puudutatud isikule väljastatud arve või arvetega.
4.Lisaks on puudutatud isiku kontolt NK-le ja AC-le vahemikus 01.02.2013 kuni 05.12.2017 tehtud ülekandeid ligi 110 000 euro ulatuses. Avaldajal on alust arvata, et ülekannetel puudub õiguslik alus. Avaldaja nõuab seega kõigi puudutatud isiku kontolt perioodil 01.02.2013-08.12.2017 AC-le ja NK-le tehtud ülekannete aluseks olevate dokumentide edastamist avaldajale tutvumiseks. Avaldaja ei tea, kas NK-le ja AC-le tehtud maksete aluseks on mõni dokument või mitte. Kui ülekandeid on tehtud ilma dokumentaalse aluseta, siis tuleb puudutatud isikul seda selgesõnaliselt kinnitada.
5.Tulenevalt TsMS § 172 lg-st 1 on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku juhatus põhjustas menetluse, kuna ei täitnud vaatamata korduvatele nõuetele kohustust anda osanikule eelkirjeldatud teavet. Avaldaja tegi kõik endast oleneva menetluse vältimiseks, sh hoiatas puudutatud isikut avalduse esitamise eest, selgitas avalduse esitamise ja informatsiooni ning dokumentide saamise õiguslikku alust ning jättis eelkirjeldatud teabe avaldajale edastamiseks mõistlikult pika aja. Kuna puudutatud isik koostööd ei teinud, oli avaldaja sunnitud kandma õigusabikulusid nii enne kohut kui seoses kohtusse pöördumisega.
6.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata. Avaldaja nõuab selliseid tehinguid puudutavate andmete ja dokumentide esitamist, mille kohta on tal juba olemas vastav ja täielik informatsioon. Avaldaja esimene nõue (OOO-le Forest Logistics 24.11.2017 tehtud ülekanne) on täidetud 26.02.2018. Puudutatud isik peab põhjendamatuks ja ebaselgeks teist avaldaja nõuet NK-le ja AC-le tehtud ülekannete aluseks olevate dokumentide esitamise kohta. Avaldaja oli teadlik eelnimetatud väljamaksete tähtpäevadest, suurustest, alustest jms. Selline avaldaja nõue on esitatud pahauskselt või asjatult. Lisaks on avaldaja nõue vastuoluline. Avaldaja märgib, et puudutatud isiku osanikud ei ole NK-ga ja AC-ga tehingute tegemist otsustanud, kuid nõuab siiski väljamaksete aluseks olevate dokumentide esitamist. Avaldaja ei saa nõuda dokumentide esitamist, mida olemas ei ole.
7.26.03.2018 loobus avaldaja oma esimesest nõudest, kuna puudutatud isik on selle täitnud. Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja nendib, et avaldus võeti menetlusse 28.02.2018, s.o 2 päeva pärast nõude täitmist. See ei mõjuta aga menetluskulude jaotamist, kuna TsMS § 168 lg 5 kohaselt tuleb lähtuda hagi esitamise ajast, mitte menetlusse võtmise ajast (mis ei sõltu avaldaja tegevusest). Lisaks nõudis avaldaja dokumentidega tutvumise võimalust kohtuväliselt mitmeid kordi ning saatis formaalse nõudekirja 23.01.2018. ÄS § 166 lg 3 kohaselt on osanikul õigus esitada nõue kohtusse 4 nädala jooksul pärast vastava nõudekirja saatmist. Avaldaja viitas sellele sättele ka nõudekirjas ning puudutatud isik pidi seega teadma, et hiljemalt 23.02.2018 tuleb avaldajal esitada kohtusse avaldus, või nõudeõigus lõpeb. Puudutatud
isik saatis dokumendid alles tähtajale järgneval tööpäeval. Puudutatud isik on seega dokumentide esitamisega tõenäoliselt pahatahtlikult viivitanud ning õiglane on jätta menetluskulud tema kanda.
8.15.05.2018 loobus avaldaja ka oma teistest nõudest, kuna puudutatud isik on selle menetluse kestel täitnud.
9.17.05.2018 menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajale osutatud õigusteenust kokku 2766 euro eest, millele lisandub käibemaks.
10.21.05.2018 seisukohas leidis puudutatud isik, et avaldaja esindaja põhjendatud ajakuluks võib pidada kokku 7,3 h. Samuti tuleb arvestada, et kohus võttis taotluse menetlusse vaid osaliselt. 28.02.2018 ja 06.03.2018 kohtumised kliendiga ja kirja mustandi koostamine puudutatud isiku osanikele ei ole käesoleva menetlusega seotud, ka ajakulu 07.03.2018, 26.03.2018-29.03.2018, 23.04.2018, 10.05.2018 vandeadvokaadi Anton Sigali tehtud toimingutele (kokku 4,2 h) ei ole asjakohane. Kõik menetlusdokumendid on kohtule esitatud Kristiina Reinsoni poolt ning kuigi avalduses on esindajaks määratud ka Anton Sigal, ei ole Anton Sigal avaldajat selles kohtuasjas esindanud. Mõlema advokaadi tunnihinnad on ülepaisutatud ja mõistlikuks hinnaks antud tsiviilasjas oleks 120 eurot/tund. Avaldaja poolt esitatud arve alusel ei ole võimalik tuvastada, millised dokumendid ja millises mahus olid tõlgitud, ja kas arves kirjeldatud töö on täies ulatuses seotud käesoleva tsiviilasjaga. Seega ei ole avaldaja tõlkekulu tõendatud. Esimese astme kohtu määrus
11.Harju Maakohtu 07.06.2018 määrusega jäeti avaldus läbivaatamata, menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõisteti puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu 1450 eurot ning määrati, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.
12.TsMS § 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Puudutatud isiku põhjendused selle kohta, et avaldus on esitatud pahatahtlikult, ei ole veenvad. Puudutatud isik on võimaldanud avaldajal tutvuda nõutud dokumentidega pärast avaldaja poolt avalduse kohtule esitamist ja esitanud menetluse kestel asjakohase kinnituse selle kohta, et muid nõutud dokumente puudutatud isikul esitada ei ole. Seega on puudutatud isik rahuldanud avaldaja nõude pärast avalduse kohtule esitamist. Eeltoodu alusel tuleb avaldaja menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
13.Avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Avaldaja ei ole põhjendanud, kuidas on 28.02.2018 ja 06.03.2018 kohtumised kliendiga ja kirja mustandi koostamine puudutatud isiku osanikele seotud käesoleva tsiviilasjaga. Nimetatud toimingute teostamine on tõendamata. Kõik menetlusdokumendid on kohtule esitatud advokaat Kristiina Reinsoni poolt. Seega ei ole avaldaja tõendanud, et vandeadvokaat Anton Sigal oleks käesolevas asjas avaldajat esindanud, mistõttu on vastav ajakulu 5,25 h ulatuses põhjendamatu.
14.Advokaat Kristiina Reinsoni ajakulu ajavahemikul 11.01.2018-15.01.2018 ei ole põhjendatud ega tõendatud selle seotust käesoleva asjaga. 01.02.-13.02.2018 toimingute põhjendatud ajakuluks loeb kohus 3,5 h, arvestades kohtule esitatud avalduse sisu ja mahtu ja teostatud toimingute keerukust. Ühtlasi arvestas kohus asjaoluga, et kohus võttis avalduse menetlusse üksnes osaliselt.
15.Kohus luges avaldaja õigusabikulu kokku põhjendatuks ja vajalikuks 9 h ulatuses, arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust.
16.Kohus luges OÜ Luisa Tõlkebüroo 06.02.2018 arve alusel tõlkekulu summas 140 eurot, millele lisandub käibemaks, põhjendatuks. Nimetatud kulu on mõistlik ja vajalik, arvestades asjas teostatud tõlketööde mahtu. Samuti on avaldaja põhjendatud kulu tasutud riigilõiv 50 eurot.
17.Seega kokku moodustab avaldaja põhjendatud menetluskulu 1450 eurot ja see tuleb vastavas summas puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Lisaks kuulub menetluskuludelt tasumisele viivis TsMS § 177 lg 4 alusel. Määruskaebus
18.Puudutatud isik palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja määras rahaliselt menetluskulud kindlaks. Puudutatud isik palub uue määrusega jätta menetluskulud avaldaja kanda ja mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 809 eurot ning määrata, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.
19.Antud asjas ei kuulu kohaldamisele TsMS § 168 lg 5. Avaldaja avaldus oli esitatud pahatahtlikult. Avaldaja ei ole enne avalduse esitamist väljendanud oma tahet tutvuda avalduses nimetatud dokumentidega. Enne 13.02.2018 avalduse esitamist oli avaldajal piisavalt võimalusi tulla ja tutvuda dokumentidega puudutatud isiku asukohas ilma puudutatud isiku poolse takistuseta. Avaldaja ei ole teinud ühtegi katset dokumentidega tutvumiseks. Äriseadustikus ei ole sätestatud äriühingu juhatuse kohustust skaneerida ja väljastada äriühingu dokumente osanikule iga kord, kui osanikul tekib huvi mõne dokumendi vastu.
20.Puudutatud isik täitis avaldaja nõude punktis 1 nimetatud dokumentide suhtes enne kui sai teada avalduse esitamisest. Avalduse punktis 2 nimetatud dokumentidega tutvumise nõue ei olnud heauskne ega põhjendatud. Avaldaja nõudis dokumenti, mida ei eksisteerinud. Avaldaja ei ole põhistanud, et tema poolt välja nõutud dokument on olemas ja asub puudutatud isiku valduses. Ekslik on maakohtu järeldus, et puudutatud isik ei võimaldanud avaldajal tutvuda nõutud dokumentidega enne avalduse esitamist.
21.Avaldaja menetluskulud ei ole täies määras põhjendatud. Avaldaja esindaja põhjendatud ajakuluks võib pidada kokku 7,3 h. Avaldaja kulutused tõlkele ei ole tõendatud. Menetluse edasine käik
22.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda.
23.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
25.TsMS § 651 ja § 659 alusel kontrollib kolleegium esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, see on osas, millega maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse (resolutsiooni p-d 2-4). Maakohtu määrus on ülejäänud osas jõustunud.
26.Maakohus on tulenevalt TsMS § 477 lg-st 1 ja § 168 lg-st 5 õigesti leidnud, et kuivõrd avaldaja on loobunud avaldusest seetõttu, et puudutatud isik on pärast avalduse esitamist avaldaja nõuded rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku
kanda. Kolleegiumi hinnangul ei ole puudutatud isik suutnud veenvalt põhistada nagu oleks avaldaja avaldus esitatud pahatahtlikult. ÄS § 166 lg 1 järgi on osanikel õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. 23.01.2018 on avaldaja esitanud dokumentide saamiseks puudutatud isikule nõudekirja ning selgitanud mh, et ÄS § 166 lg 3 annab osanikule õiguse pöörduda kohtusse, kui juhatus informatsiooni andmisest keeldub või sellega ebamõistlikult viivitab (tl 11). Kuivõrd ÄS § 166 lg 3 sätestab neljanädalase tähtaja kohtusse pöördumiseks, pidi puudutatud isik ringkonnakohtu hinnangul eeldama, et ta peab täitma avaldaja nõude ka enne nimetatud tähtaja möödumist. Puudutatud isik seda ei teinud ning avaldaja oli sunnitud pöörduma kohtusse. Kolleegium ei pea usutavateks puudutatud isiku väiteid selle kohta, et avaldajal oli iga aeg võimalus dokumentidega tutvuda. 26.02.2018 kirjas (tl 66-67) märgib puudutatud isik, et esineb alus avaldajale dokumentide esitamisest keeldumiseks ÄS § 166 lg 2 alusel, kuid kuna puudutatud isik soovib tegutseda heade kommete kohaselt, siis täidab ta avaldaja esimese nõude. 26.02.2018 kirjast ei nähtu, et avaldajal oleks igal ajal olnud võimalus dokumentidega tutvuda. Lisaks heidab puudutatud isik avaldajale ette, et avaldaja nõudis dokumendi esitamist, mida olemas ei olnud. Ringkonnakohus toob välja, et avaldaja palus, juhul kui nõudes 2 esitatud dokumente ei eksisteeri, seda ka sõnaselgelt kinnitada.
27.Puudutatud isik leiab ka, et avaldaja menetluskulud ei ole täies määras põhjendatud. Käesoleval juhul on maakohus leidnud, et avaldaja õigusabikulu on põhjendatud 9 h ulatuses, puudutatud isik leiab aga, et kulud on põhjendatud 7,3 h ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus avaldaja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Kolleegium osundab, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud avaldaja esindaja töö mahtu, hinnates märgitud ajakulu. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
28.Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu ning turusituatsiooni, leiab kolleegium, et avaldaja esindaja tunnitasumäär 140 (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ega ole ülemäära kõrge. Kolleegium toob välja, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14) pidanud põhjendatuks ka tunnitasumäära 153 eurot ilma käibemaksuta.
29.Puudutatud isiku hinnangul ei ole avaldaja tõlkekulu summas 140 eurot põhjendatud, kuna avaldaja esitatud arve (tl 116) alusel ei ole võimalik tuvastada, millised dokumendid ja millises mahus olid tõlgitud ja kas arves kirjeldatud töö on täies ulatuses seotud käesoleva tsiviilasjaga. Toimiku materjalidest nähtub, et avaldaja on esitanud 28.11.2018 kirjavahetuse ja 24.10.2017 osanike koosoleku protokolli tõlked (tl 19, 22). Kolleegiumi hinnangul on tõlkekulu summas 140 eurot mõistlik ja vajalik, arvestades asjas teostatud tõlketööde mahtu. Kolleegiumil puudub alus eeldada, et avaldaja esitatud arve ei oleks seotud tõlkekuludega käesolevas asjas, kuivõrd tsiviilasja toimikus sisalduvad tõlgitud dokumendid, esitatud arve on mõistlikus suuruses ning arve on väljastatud avaldajat esindavale advokaadibüroole.
30.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm
Meeli Kaur
Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.