Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

määruse

kohta

avaldada

xxxx)

väljaandes

Määrata usaldusisikuks K Kise. Usaldusisik on kohustatud esitama Viru Maakohtule andmed oma kohustuste täitmise kohta. Kohus otsustab pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Edasikaebamise kord: Määrusele võib esitada 15 päeva jooksul selle kättetoimetamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kaudu.

PankrS § 158 lg 1 kohaselt peab haldur kohtule viivitamatult teatama, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning esitama vastava aruande. PankrS § 158 lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Vastavalt PankrS § 158 lg 3 esitas haldur maakohtule aruande. Võlgnikul teadaolev pankrotivara puudub, seega vara müügist laekumisi ei ole toimunud. Võlgnikule makstud töötasust on kinni peetud ja pankrotivarasse arvatud kokku 152,46 eurot. Viru Maakohtu 04.11.2016.a. määrusega kinnitas kohus ajutise halduri tasuks 630.- eurot. Ajutise halduri tasu on osaliselt summas 152,46 eurot tasutud pankrotivara arvelt ning osaliselt summas 397.- eurot hüvitati riigi vahenditest. Välja maksmata on 80,54 eurot. Välja maksmata on pankrotihalduri tasu. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 15.02.2017.a., kus tunnustati kümme võlanõuet kogusummas 14 027,56 eurot. Teine nõuete kaitsmise koosolek toimus 23.03.2017.a., kus tunnustati üks võlanõue summas 600.- eurot. Koosolekutel ühtegi vastuväidet nõuetele ei esitatud. Viru Maakohtu 06.04.2017.a määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku järgmiselt: I Järk Pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded, PankrS § 153 lg 1 p 1. Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. II Järk Muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded, PankrS § 153 lg 1 p 2, kogusummas 027,56 eurot järgmiselt: Jrk nr Nõude esitaja Nõude summa (eurodes) Jaotis

xxxx 772,36 5,51%

Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskus 4 230,71 30,16%

Eesti Haigekassa 82,38 0,59%

xxxx 1 982,40 14,13%

xxxx 243,33 1,74%

xxxx 1 230,51 8,77%

xxxx 17,64 0,84%

xxxx 956,90 13,94%

xxxx 2 547,06 18,16%

xxxx 864,27 6,16%

III Järk Muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded, PankrS § 153 lg 1 p 3, kogusummas 600.- eurot järgmiselt: Jrk nr Nõude esitaja Nõude summa (eurodes) Jaotis

xxxx 600,00 100,00% Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese. Teadaolev müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Pankrotivara, mida valitseda ja müüa, antud menetluses puudus. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldajad ei ole raha saanud järgmistes summades: Jrk nr Nõude esitaja Nõude summa (eurodes) Saamata summa (eurodes)

xxxx 772,36 772,36

Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskus 4 230,71 4 230,71

Eesti Haigekassa 82,38 82,38

xxxx 1 982,40 1 982,40

xxxx 243,33 243,33

xxxx 1 230,51 1 230,51

xxxx 117,64 117,64

xxxx 1 956,90 1 956,90

xxxx 2 547,06 2 547,06

xxxx 864,27 864,27

xxxx 600,00 600,00 Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse hagisid esitada. Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud ja halduri tehtud kulud puuduvad. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku eelnev ebaseaduslik tegevus, mille tulemusena on temalt väljamõistetud kahjuhüvitised ja kohtukulud. Võlgniku ebaseadusliku käitumisega on kaasnenud ka menetluskulude ja tsiviilhagide rahuldamise kohustus. Samuti on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks erinevate kiirlaenude võtmine, mille tagasimaksmiseks võlgnikul sissetulekud puudusid. Lähtudes asjaolust, et võlgniku suhtes oli kuni pankroti väljakuulutamiseni menetluses 29 erinevat täitemenetlust, millest osad olid algatatud juba 2010.a. võib öelda, et võlgniku makseraskused said alguse juba 2010.a., mil võlgniku suhtes algatati esimesed täitemenetlused, mille aluseks olevaid nõudeid ei ole võlgnik suutnud täita.

Võlgnik on kohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning kinnitanud vastavalt PankrS § 170 lg-le 2, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustusest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse. Kooskõlas PankrS § 172 tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur korraldas võlgnikule usaldusisiku nimetamiseks 15.02.2017.a. võlausaldajate üldkoosoleku, mille teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 24.01.2017.a. Võlausaldajate üldkoosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Ükski kolmas isik ei ole haldurile võlgniku usaldusisikuks nimetamise kohta nõusolekut andnud. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur palub:

xxxx 772,36 772,36

Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskus 4 230,71 4 230,71

Eesti Haigekassa 82,38 82,38

xxxx 1 982,40 1 982,40

xxxx 243,33 243,33

xxxx 1 230,51 1 230,51

xxxx 117,64 117,64

xxxx 1 956,90 1 956,90

xxxx 2 547,06 2 547,06

xxxx 864,27 864,27

xxxx 600,00 600,00

Võlgadest vabastamise menetluse algatamine

Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks vastavalt PankrS § 169 jj. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse. Kooskõlas PankrS § 172 tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172. Usaldusisik (1) Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. (2) Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.

(3) Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. (4) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. (5) Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. (6) Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel, millisteks on: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PankrS § 175 lg 11 võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 51 sätete järgi, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise

avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. PankrS § 177 sätete kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

Pankrotihalduri tööaja arvestus on alljärgnev: 1) Võlausaldajate esimene üldkoosolek, koosolekuks ettevalmistamine (pankrotiteadete, üldkoosoleku protokolli, vara nimekirja, ettekande ja toimkonna moodustamata jätmise ettepaneku koostamine) – 2,5 tundi 2) Võlausaldajatega suhtlemine – 0,5 tundi 3) Võlgnikuga suhtlemine – 0,5 tundi 4) Võlausaldajate üldkoosolekuks ja nõuete kaitsmise koosolekuks ettevalmistamine, nõudeavalduste kontrollimine, koosoleku läbiviimine – 2,5 tundi 5) Jaotusettepaneku koostamine – 1 tund 6) Lõpliku pankrotimenetluse aruande ja halduri tasu taotluste koostamine – 2 tundi

Kokku on pankrotihalduri otseseid töötunde pankrotimenetluse läbiviimiseks 9 tundi. Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palun kohtul määrata pankrotihaldur Oliver Ennok’i tasuks 9 töötunni eest 810.- eurot (arvestusega 1 tund = 90.- eurot vastavalt PankrS § 65 lg 11 ja § 23 lg 3), millele lisandub käibemaks 162.- eurot, kokku 972.- eurot.

PankrS § 171 lg 11 kohaselt, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.

Lähtudes Pankrotiseaduse § 65 lg 11, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Arvestades eeltoodut ja halduri töö mahtu, töö keerukust ja halduri kutseoskust, ning juhindudes PankrS §-dest 65 ja § 23 palub pankrotihaldur:

kohtul kinnitada pankrotihaldurile lõplik tasu summas 810.- eurot, millele lisandub käibemaks 162.- eurot, kokku 972.- eurot, halduri büroo Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, registrikood 11028941, kasuks; määrata haldurile tasu menetlusabi andmise korras summas 397.- eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest halduri büroo (Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, registrikood 11028941, arveldusarvele nr EE622200221037157598 AS-is Swedbank) kasuks.

Maakohus leiab, et pankrotihalduri taotlus tasu osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.