Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi Tsiviilasja number Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
ja
Viru Maakohus Angelina Abol 21. detsember 2023, Rakvere K. K. kohustustest vabastamise menetlus 2-16-13396 võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine nende Võlgnik/ usaldusisik: K. K. (IK xxxx, viibimiskoht xxxx) Võlausaldajad:
1.AS L (rk xxxx);
2.Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu (rk 70007340);
3.Tervisekassa (endine Eesti Haigekassa; rk 74000091);
1.Lõpetada K. K.i (IK xxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus ja jätta K. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
2.Vabastada K. K. usaldusisiku kohustustest tema enda kohustustest vabastamise menetluses.
3.Jätta menetluskulud võlgniku kanda. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade K. K.i kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul teate avaldamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.19.11.2018 määrusega lõpetas kohus K. K.i pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatas tema kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku K. K.i pankrotimenetluses jäid rahuldamata järgmised nõuded: AS L - 772.36 eurot, Riigi Tugiteenuste Keskus - 4 230.71 eurot, Eesti Haigekassa - 82.38 eurot, E - 1 982.40 eurot, AS O – 243.33 eurot, OÜ K – 1 230.51 eurot, L OÜ – 117.64 eurot, T AS – 1 956.90 eurot, Osaühing A – 2 547.06 eurot, E AS – 864.27 eurot, I OÜ – 600 eurot.
2.Võlgnik esitas vastuseks kohtunõudele aruanded 07.12.2021, 27.03.2023 ja lõpparuande 13.11.2023. 07.12.2021 aruande kohaselt võlgnik töötab K OÜ-s xxxx, hetkel katseaeg kaks kuud. Töötasu 2021 novembris 200 eurot, muu vara puudub. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. 27.03.2023 aruande järgi töötas võlgnik perioodil 01.04.-01.12.2020 K OÜ-s xxxx, 01.02.01.04.2021 S OÜ-s xxxx, 01.04-01.12.2022 K OÜ-s xxxx. Oma seljaprobleemi tõttu ei ole võlgnik suutnud leida püsivamat ja tulusamat töökohta. Võlgniku pangakontol on 250 eurot tööturaha. Võlgnik on saanud töötasu: 2020 aprill-oktoober 600 eurot kuus, 2021 veebruar-aprill 600 eurot kuus ja 2022 aprill 700 eurot kuus, muu vara puudub. Väljamakseid võlausaldajatele ei ole tehtud. 13.11.2023 lõpparuande kohaselt kannab võlgnik Xxxx karistust ja vangla ei ole talle tööd võimaldanud. Võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele väljamakseid. Lõpparuande kohaselt töötas võlgnik 19.11.2022-30.11.2022 K OÜ-s. Tema sissetulekuks oli 30.11.2022-13.11.2023 Töötukassast saadud hüvitis 650 eurot. Umbes pool aastat kandis võlgnik vanglakaristust. Vabaduses olles oli võlgnikul võimalus kasutada oma pangaarvet 1170 eurot ulatuses. K OÜ-s oli ta tööl vastavalt vajadusele. S OÜ-s töötas ta igapäevaselt, kui palk ei ole kordagi ületanud 1000 euro piiri. Lisaks on olnud ka mujal ametlikult tööl, aga palka ei ole saanud üle 1000 euro, mille tõttu ei olnud võimalik ka võlausaldajate nõudeid täita. Võlgnikul puudub endiselt igasugune vara ja pikemaks ajaks ka sissetulek vangistuse tõttu. Vabaduses olles oli ta pidevalt Töötukassas arvel, läbis erinevaid programme ja käis erinevates kohtades tööd proovimas, ei püsinud ühelgi kohal kaua. Võlgnik on proovinud tasuvat töökohta leida, kuid ei ole leidnud.
3.Kohus küsis 07.11.2023 kohtunõudes võlausaldajate ülevaadet võlgnevuste tasumisest ja seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise kohta. T AS 08.11.2023 seisukohast nähtub, et võlgnik ei ole teinud võlausaldajale ühtegi makset alates võla tekkimisest 2015 aastal, võlgnevuse jääk on 1956.90 eurot. Võlausaldaja leiab, et võlgadest vabastamise menetluse võib lõpetada, ärakuulamisel ei soovi osaleda. Tervisekassa 10.11.2023 seisukoha järgi ei ole võlgnik võlausaldajale makseid teinud, võlgnevus endiselt 82.93 eurot (õigusvastaselt tekitatud kahju), ei pea vajalikuks olla ära kuulatud. E AS leiab 10.11.2023, et K. K.i kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetlust. K. K. ei ole kohustustest vabastamise menetluses teinud võlausaldajale makseid, võlgnevuse jääk on 864.27 eurot. Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu (esindab Maksu- ja Tolliamet) 14.11.2023 vastuses teatab, et pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõudest kogusummas 4 230.71 eurot on aegumise tõttu kustutatud 588.31 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse kestel laekumisi nõude katteks toimunud ei ole. Nõude jääk on hetkel 3 642.40 eurot, täiendavalt lisandunud nõudeid kogusummas 6318.50 eurot (menetluskulud kriminaalasjades xxxx, xxxx, xxxx). Võlausaldaja jätab K. K.i kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise/mittevabastamise kohtu otsustada, ei soovi olla istungil ärakuulatud. 2 (6)
L OÜ 21.11.2023 vastuses teatab, et võlgnik ei ole tasunud ühtegi makset, nõude suurus on 117.64 eurot. Võlausaldaja ei ole nõus võlgadest vabastamisega, kuna isik ei ole näidanud üles huvi võlga likvideerida, ei soovi istungil ärakuulamist. Ülejäänud võlausaldajad oma seisukohta kohtule tähtaegselt ei esitanud, s.h A OÜ ja E ei kinnitanud kohtunõude kättesaamist.
4.05.12.2023 kuulas kohus võlgniku ära. Võlgnik selgitas, et on otsinud tööd, oli Töötukassas arvel, kõik töökohad on piirdunud 1000-1200 euroga. Tal on kaks last, elas lasterahadest. Viie aasta jooksul käis tööl umbes 2,5 aastat või vähem, vangis oleku tõttu. Toetusi on olnud 300 euro eest. Töökohti on olnud mitmeid erinevaid, bussiajad ei sobinud. Vanglas töötab xxxx esmaspäevast reedeni kl 9-15, sai töökoha kaks päeva tagasi. Võlgnikul on haridus xxxx, eriala puudub, õppinud töö käigus. Võlgniku selgituse järgi on ta pool elu maha joonud, enne vanglasse minekut oli plaanis ravile minna. Võlgnik palub end kohustustest vabastada.
KOHTU SEISUKOHT
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
6.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 19.11.2018 määruse alusel on möödunud viis aastat, seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
7.PankrS § 175 lg 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.K. K. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Seega puudub PankrS § 175 lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.
9.Järgmisena kontrollib kohus teist keeldumise alust, s.o kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või on neid rikkunud. Kohustuste rikkumisel peab ka tuvastama, kas võlgnik on neid rikkunud süüliselt ning kahjustanud sellega ka võlausaldajate huve.
10.PankrS § 173 lg 1 järgi võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku esitatud aruannete järgi on ta kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud tööga hõivatud järgmiselt: 01.04.-01.12.2020, 15.10.-22.11.2021 ja 01.04.2021-01.12.2022 (lõpparuandes 19.11-30.11.2022) K OÜ-s, xxxx, 01.02.-01.04.2021 S OÜ-s, xxxx. Võlgniku sissetulekud on olnud 600-700 eurot kuus, lisaks on võlgnik olnud töötuna/tööotsijana arvel. Töötamise registrist nähtuvad järgmised töötamise andmed: 1) 03.06.-17.06.2020, 29.07.-05.08.2020, 26.10.-28.10.2020, 03.02.-04.02.2021, 05.02.08.02.2021, 27.03.-28.03.2021 (registri järgi töösuhted lõppenud võlaõigusliku lepingu lõppemisega) I OÜ, xxxx (hooned); 2) 15.10.-01.12.2021, 11.04-30.11.2022 (tähtajalised töölepingud) K OÜ, xxxx (rajatised); 3) 21.02.-11.04.2022 (lõpetatud poolte kokkuleppel) S OÜ, xxxx. Kohustustest vabastamise perioodil, s.o viie aasta kestel, on võlgnik seega (lähtudes töötamise registri andmetest) olnud tööga hõivatud kokku 362 päeva, seejuures võlgniku selgituse järgi K OÜ-s mitte igapäevaselt, vaid vastavalt vajadusele (07.12.2021 aruande järgi 4-5 tundi päevas). 13.11.2023 aruande põhjal on võlgnik läbinud Töötukassas mitmeid tööleidmist toetavaid programme ja proovinud erinevatel kohtadel töid, kuid ei ole kaua ühelgi püsinud. Samuti nähtub 3 (6)
võlgniku kohtule antud selgitustest, et ta on ka kohustustest vabastamise menetluse kestel kandnud vanglakaristust. Kohtule kättesaadavate registrite ja Kohtute Infosüsteemist leitavate andmete põhjal on võlgnik kriminaalasjas nr xxxx olnud vahistatud 17 päeva (26.09.-12.10.2021) ja kannab alates 08.02.2023 karistust Xxxx. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on tööd teinud lühikestel perioodidel ja ebastabiilselt, seejuures osakoormusega. Võlgnik on põhjendanud tasuvama ja püsivama töö otsimise võimatust seljaprobleemidega, samas ei ole ta esitanud kohtule käesoleva ajani tõendeid oma tervisliku seisundi kohta. Kohus selgitas ka 04.11.2023 istungil võlgnikule, et tal tuleb selgitada, mida ta on teinud selleks, et tööd leida ning võlgniku poolt viidatud terviseprobleemide olemasolul tuleb seda tõendada. Kohus märgib, et Töötukassas arvel olemist ei saa lugeda aktiivseks tööotsimiseks. Vaatamata võlgniku haridustasemele ja erialase hariduse puudumisele oleks tal olnud võimalik soovi korral saada tööd lihttöölisena kaubanduses, puhastusteeninduses, kullerina vms lihttöödel. Kohustustest vabastamise menetluses ei saa erialata võlgnik olla valiv tehtava töö vastuvõtmise osas. Võlgniku selgituse põhjal on ta käinud tööotsijana arveloleku ajal erinevaid töid proovimas, kuid ei ole kuhugi püsima jäänud. Kohtu hinnangul on võlgniku väljatoodud bussiaegade mittesobimine otsitud põhjuseks. Lihttööde võimaluste otsimisel ei pea ega saa võlgnik piirduda vaid tema soovitud konkreetse piirkonna või meelepärase/soovitud töökohaga. Kohtu hinnangul näitab mõjuvate põhjuste puudumine pakutud tööde vastuvõtmisest keeldumiseks seda, et võlgnik ei ole võtnud tõsiselt talle antud võimalust kohustustest vabanemiseks ning on töötegemisel ja -otsimisel lähtunud ainuüksi enda vajadustest ja huvidest. Kohus selgitab, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö (arvestades eelkõige võlgnetava summa suurusega) ja see, kui ta jätkab vähemtasustatud töö tegemist, kujutab endast PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, haridust, antud piirkonnas olemasolevaid töö leidmise võimalusi, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu 30.10.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 19). Käesoleval juhul on võlgnikul kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal puudunud selline püsiv töökoht ja/või stabiilne sissetulek, mille arvelt kasvõi osaliselt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Eelneva põhjal kohus leiab, et võlgniku poolt töötamise ja töö otsimise kohustuse rikkumine ei ole kohtu tuvastatud asjaoludel mõistlikult põhjendatav isegi võlgniku haridusest, eriala puudumisest või elukohast (mis võlgniku selgituse järgi on sageli muutunud) tulenevate piirangutega. Ka Covid-19 epideemia langeb vaid osale kohustustest vabastamise menetluse perioodist, et sellega saaks põhjendada töö leidmise piiratust (sedagi vaid mingi ulatuseni). Seega kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust.
11.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus ei ole 19.11.2018 määruses (kohustustest vabastamise menetluse algatamine) ette näinud usaldusisikule iga-aastaste aruannete konkreetseks ajaks esitamist. Võlgnik on esitanud kohtule aruanded pärast sellekohase kohtunõude esitamist, milles on üldjoontes vastanud kohtu 4 (6)
küsimustele. Puuduvad andmed, et võlgnik oleks varjanud vara. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekut, millest ei ole kohut teavitanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik seega rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.
12.PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Kuivõrd võlgnik ei ole täitnud nõuetekohaselt töötamise ja tööotsimise kohustust, puudub kohtul võimalus hinnata, kas ilma selle rikkumiseta oleks võlgnik loovutuskohustust nõuetekohaselt täitnud. Võlgnikul puudub pärast pankrotimenetlust muu vara, mille arvel oleks kohustustest vabastamise menetluses võlausaldaja nõudeid saanud täita. Võlgnik ei ole võlausaldajatele teinud mitte ühtegi makset kohustuste täitmiseks.
13.Kohtule teadaolevalt ei ole ka võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
14.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on raskelt hooletult rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnikule on kohtu poolt korduvalt selgitatud tema kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või sellise tegevuse puudumisel seda otsida ning võlgnikule oli teada kohustustest vabastamise menetluse kestus ja selle aja jooksul võlausaldajatele hüvitamisele kuuluva võlgnevuse suurus. Kohtule avaldatu ja kohtu poolt tuvastatu põhjal on võlgnik kogu menetluse kestel, s.o pikaajaliselt ükskõikselt suhtunud oma kohustuste täitmisesse, kuigi tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku enda avalduse alusel. K. K.i suhtumist võlausaldajate eest võetud kohustustesse näitab ka see, et kohustustest vabastamise menetluse ajal on K. K. jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist, millega seejuures kaasnevad üha uued kulud (Politsei- ja Piirivalveameti 27.09.2021 ja 19.10.2021 otsuste alusel väärteoasjades trahvid kogusummas 640 eurot, 12.10.2021 otsuse alusel kriminaalasjas nr xxxx kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise kohustus kogusummas 1965.69 eurot).
15.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus asub seisukohale, et arvestades võlgniku pikemaajalist vangistust ja kinnipidamiskohas sissetulekute teenimise võimalusi ning võlgniku poolt kohustuste olulist rikkumist isegi vabaduses olles, ei ole antud juhul põhjendatud kohustustest vabastamise menetluse tähtaega pikendada.
16.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et vastavalt PankrS § 175 lg 2 p 2 tuleb jätta K. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohus selgitab, et PankrS § 176 lg 2 järgi võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpeks nagunii õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda K. K.i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 5 (6)
PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab K. K.i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb ta vabastada ka usaldusisiku kohustustest.
17.Kohus märgib, et kuivõrd võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega võlausaldajate õigusi ei rikuta, ei pidanud kohus juba tuvastatud asjaolude põhjal täiendavalt küsida 07.11.2023 kohtunõude kättesaamist mitte kinnitanud võlausaldajate seisukohta.
18.Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.