Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Menetluskulud Hageja taotleb menetluskuluna mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 358 eurot, s.o menetluskulud kokku 458 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 138 lg-st 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on täies ulatuses põhjendatud hageja menetluskuluna hagi esitamiselt tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta) alljärgnevas koosseisus: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule – 2 h. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Tegemist on hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele saab lugeda 1 tundi. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind ei ole põhjendatud. Nimetatud tunnihind on põhjendatud vandeadvokaadist esindaja puhul. Seega on kohtu hinnangul juristist esindaja puhul põhjendatud tunnihinnaks 100 eurot. Seega on hagiavaldusega seotud põhjendatud esindaja kulu 100 eurot. Lisaks mõistab kohus TsMS § 172 lg 9 ja § 484 2 alusel kostjalt välja 20 eurot hageja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks. Seega hageja põhjendatud menetluskulud kokku on 220 eurot (100+100+20). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 220 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik

2

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.