Z.H Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse avaldus Air Baltic Corporation AS-i vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 4. märtsi 2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Z.H
Kaebuse hind
460,91 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Z.H
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
apellatsioonkaebus
(isikukood XXX)
Kostja: Air Baltic Corporation AS (Läti registrikood 40003245752), lepinguline esindaja Kai Villemson
RESOLUTSIOON
1.Võtta Z.H apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 4. märtsi 2025 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Tühistada Harju Maakohtu 4. märtsi 2025 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata Z.H hüvitisnõude 215,20 euro ulatuses, kaebusega tegelemise tasu nõude 127,84 euro ulatuses ja neilt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivise, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Saata asi tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.Harju Maakohtu 4. märtsi 2025 otsus on jõustunud osas, millega maakohus mõistis Air Baltic Corporation AS-lt Z.H kasuks välja 375,96 eurot, sellelt sissenõutavaks muutunud viivise 82,19 eurot ja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19. aprillist 2024 kuni põhinõude tasumiseni,
2-24-6207 samuti osas, millega maakohus jättis rahuldamata Z.H nõude 172,96 euro ulatuses.
5.Rahuldada Z.H apellatsioonkaebus.
kaebusega tegelemise
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Z.H (hageja) esitas 18.04.2024 Harju Maakohtule Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse avalduse Air Baltic Corporation AS-i (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista 891,96 eurot (s.o lennupiletite hüvitis 591,16 eurot ja kaebusega tegelemise tasu 300,80 eurot), viivise ja menetluskulud.
2.Avalduse kohaselt ostis hageja kostjalt lennupiletid 03.03.2022 lennule Tallinn-Madrid (väljumine kell 10.40, saabumine kell 16.40, sh 1,5-tunnine vahemaandumine Riias). Kostja teavitas 02.02.2022 hagejat Tallinn-Riia lennu tühistamisest ja pakkus asenduslendu või algse lennupileti hinna tagastamist. Asemele pakutud lend oli algusega kell 05.40 (ehk 5 tundi varem), saabumisega kell 16.40, sh u 6,5-tunnise vahemaandumisega Riias. Hageja soovis lennata koos oma liikumispuudega 17-aastase tütrega, kes vajas eritingimusi (ratastool, öösel lennujaama sõitmisel invatakso jne). Hageja teavitas 07.02.2022 kostjat, et ei soovi pakutud asenduslendu ja leidis ise sobivama ja võrreldavamate tingimustega kostja ja KLMi partnerlennu väljumisega kell 7.40, saabumisega 13.45 ja 1,5-tunnise vahemaandumisega Amsterdamis. Kostja ei nõustunud seda lendu hagejale pakkuma ega pileteid hüvitama. Kostja ei teavitanud reisijaid nende õigustest ega pööranud erilist tähelepanu hageja liikumispuudega tütre ja tema saatja vajadustele: ei pakkunud öötransporti lennujaama; ei arvestanud, et öine reisimine on pere jaoks raske; ei pakkunud toitlustust ega sobilikku puhkamiskohta tütrele vahemaandumisel. Hageja ostis 21.02.2022 soovitud alternatiivsele lennule piletid ise maksumusega 591,16 eurot.
3.Hageja nõuab kostjalt uute lennupiletite ostuhinna hüvitamist, kuna kostja ei pakkunud hagejale Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 (määrus 261/2004) art 8 lg 1 p b mõistes võrreldavatel tingimustel asenduslendu ega järginud art 9 lg-s 3 sätestatud põhimõtet pöörata erilist tähelepanu liikumispuudega isikute vajadusele ja nende saatjatele.
2
2-24-6207
4.Hageja nõuab lisaks ka 300,80 eurot kaebusega tegelemise tasu 20 tunni eest, võttes aluseks Eesti keskmise töötasu 2022. a ehk 15,04 eurot (bruto) tunnis. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates 21.02.2022. Kostja vastuväited hagiavaldusele
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Kostja teavitas hagejat tema õigustest seoses reisi tühistamisega ja pakkus nii pileti ostuhinna tagasimaksmist kui võrreldavatel tingimustel asenduslendu. Seega on kostja täitnud oma määrusest 261/2004 tulenevad kohustused, mistõttu ta hageja lisakulude eest ei vastuta. Määrusest ega kohtupraktikast ei tulene, et lennu tühistamisel vähemalt kaks nädalat enne planeeritud väljumisaega, on lennuettevõtja kohustatud kasutama ka teiste lennuettevõtjate lende.
7.Hageja kahjunõue 300,80 eurot on alusetu ja tõendamata. Seda ei saa pidada ka menetluskuludeks. Üksnes asjaolu, et hageja on tutvunud oma õigustega või pöördunud kostja poole oma nõudega, ei anna alust esitada kulunud aja eest kahjunõue. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 375,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 82,19 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.04.2024 kuni põhinõude tasumiseni. Kohus jättis menetluskulud võrdselt poolte kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 140 eurot ja viivise.
9.Maakohtu otsuse kohaselt on reisijal määruse 261/2004 art 8 lg 1 p a kohaselt õigus seitsme päeva jooksul kogu pileti ostuhinna tagasimaksmisele art 7 lg-s 3 osutatud vahenditega ärajäänud reisi osa või osade puhul. Hageja ei soovinud asenduslendu ja teavitas sellest ka kostjat. Hagejal oli seega õigus piletiraha tagasi saada ning ei nähtu, et kostja oleks hagejale lennupiletite maksumuse hüvitanud. Kostjalt ostetud lennupiletid maksid 375,96 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuigi tühistati vaid osa reisist, on artikli 8 lg 1 p a kohaselt hagejal õigus kogu summa tagastamisele.
10.Hageja avalduse menetlemisega seotud kulude 300,80 eurot hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Hageja ei toonud välja ega tõendanud lepingulisele esindajale kohtuväliste kulude kandmist.
11.Hageja viivisenõue on põhjendatud. Sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 21.02.2022–18.04.2024 eest on 82,19 eurot. Apellatsioonkaebus
12.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata tema lennupiletite hüvitise nõude 591,16 eurot, kaebusega tegelemise tasu nõude 127,84 euro ulatuses ja vastavas osas viivisenõude.
13.Kaebuse kohaselt on maakohtu otsus üllatav, kuna põhjenduste aluseks on vale lähtekoht. Kohus märkis valesti, et hageja ei soovinud asenduslendu ja teavitas sellest ka kostjat. Hageja ei loobunud oma õigusest võrreldavate reisitingimustega asenduslennule. Hageja tõi selgelt välja, et soovib võrreldavate tingimustega asenduslendu, et reisitingimused oleksid algse 3
2-24-6207 lennuga enam-vähem sarnased st öise lennu puhul pakutaks vähemalt invaliiditaksot lennujaama ja pikal vahemaandumisel ooteajaga võrreldes piisavat toitlustust. Kostja selliseid võimalusi ei pakkunud ega huvitunud üldse, kas pakutud alternatiivlennu puhul oleks hageja erivajadustega tütre jaoks midagi erilist vaja.
14.Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja kaebusega tegelemise kulude nõude. Hageja soovib, et kostja hüvitaks tema tööaja 8,5 tundi Eesti 2022. a keskmise palga alusel ehk 15,04 eurot tunnis, s.o kokku 127,84 eurot.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse ja maakohtu otsus vaidlustatud osas, samuti menetluskulude jaotuse osas, tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 5). Asi tuleb saata selles osas tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
16.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega maakohus hagi rahuldas, s.o osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 375,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 82,19 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.04.2024 kuni põhinõude tasumiseni. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja põhinõude (s.o 215,20 euro ulatuses) ja osaliselt kahju hüvitamise nõude (127,84 euro ulatuses), samuti neilt seaduses sätestatud määras arvestatud viivise osas.
17.Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude, kuna kostja ei pakkunud lennu tühistamisel hagejale võrreldavatel tingimustel asenduslendu ja hageja pidi seetõttu ise uue lennu piletid soetama. Hageja nõudiski kostjalt uute lennupiletite maksumuse hüvitamist, s.o 591,16 eurot. Maakohus leidis, et kuna hageja kostja pakutud asenduslendu ei soovinud, on ta määruse 261/2004 artikli 8 lg 1 p a alusel õigustatud saama tagasi kostjalt ostetud algsete lennupiletite maksumuse (375,96 eurot). Selliselt väljus maakohus hagi piiridest ja lahendas nõude, mida polnud kohtule esitatud (TsMS § 439 rikkumine). Ka hageja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohtu otsus on üllatav, kuna põhjenduste aluseks on vale lähtekoht. Hageja nõudis menetluses selgelt kostja poolt lennu tühistamise tõttu soetatud asenduslennu piletite ostuhinna hüvitamist, mitte määruse 261/2004 artikli 8 lg 1 p a alusel tühistatud lennu piletite ostuhinna tagastamist. Lahendades nõude, mida polnud esitatud ja jättes tegelikult esitatud nõude lahendamata, rikkus maakohus oluliselt kohtulahendi põhjendamise kohustust (TsMS § 656 lg 1 p 5). Arvestades TsMS § 11 lg-s 1 ja §-s 12 ning § 651 lg-s 1 sätestatut ei saa ringkonnakohus ise esimese kohtuastmena lahendada nõuet, mida maakohus ei ole lahendanud. See kitsendaks põhjendamatult menetlusosaliste edasikaebeõigust, sest Riigikohtu volitused asja lahendamisel on piiratud (TsMS § 688 lg-d 3–5).
18.Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus saadab asja selles osas samale maakohtule uueks lahendamiseks. TsMS § 646 kohaldamisel ei ole ringkonnakohtul menetlusökonoomia kaalutlustel kohustust küsida teiselt poolelt vastust apellatsioonkaebusele (TsMS § 641 lg 1), arutada asja kohtuistungil (TsMS § 648) ega analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (TsMS § 656 lg 1). 4
2-24-6207
19.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määramise otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.