Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Kohtu selgitused ja edasikaebamise kord Harju vastu

Maakohtu

menetluses

on

A

B

hagi

MTÜ

LOOMADE

HOIUPAIK

2-18-10645 alusetult saadu tagastamiseks. Kostja võttis 24.10.2018 vastustes hagi õigeks. Kostja ei vaidle esitatud nõudele vastu ning ei ole esitanud vastuväited seoses kohtualluvusega. Kostja palub nõude tasumise ajatamist ning teatas, et on võimeline tasuma nõude osade kaupa. Hageja ei vaidle kostja õigeksvõtule vastu ning on nõus otsuse tegemisega kirjalikus menetluses. Hageja ei nõustu nõude tasumise ajatamisega ning nõude osade kaupa tasumisega. Hageja märgib, et kostja käitumise tõttu pidi hageja kohtusse pöörduma ning leiab, et kostja on võimeline võlgnevuse koheselt tasuma. Kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi. Õigeksvõtul põhinevast otsusest võib jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa (TsMS § 444 lg 3). Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1). Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse nõude tasumise ajatamiseks, kuivõrd kostja ei ole piisavalt põhjendanud vajadust miks tuleks juba kohtuotsuses lahendada küsimus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaldamisest. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. TMS § 45 peamine eesmärk on sellekohased küsimused lahendada täitemenetluses mitte kohtumenetluses. Reegli menetluskulude jaotusele hagimenetluses kehtestab TsMS § 161 lg 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Erandi sellest kehtestab TsMS § 168 lg 6, mille kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega peavad selle sätte rakendamiseks leidma tõendamist asjaolud, millised annavad kohtule veenva aluse asuda seisukohale, et kostja ei andnud oma käitumisega hagejale põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et sellised asjaolud tõendamist ei ole leidnud ja rakendamisele kuulub TsMS § 162 lg 1, millest tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus, tutvunud hageja menetluskuludega (riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 550 eurot), leiab, et need kuuluvad rahuldamisele osaliselt (sh riigilõiv 225 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 200 eurot). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 425 eurot. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

/ allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.