Rävala Õigusbüroo OÜ hagi J B vastu võlgnevuse 544,87 euro, intressi 61,35 euro, hooldustasu 7 euro, võla sissenõudmise kulude 40 euro, viivise 79,52 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
918 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462, asukoht Rävala pst 8, 10143 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Alar Liivamägi Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected])
(Rävala
Kostja J B (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista J B Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks võlgnevus (põhinõue) 544,87 eurot, intress 61,35 eurot, hooldustasu 7 eurot, võla sissenõudmise kulud 40 eurot ja seisuga 7. november 2018 sissenõutavaks muutunud viivis 21,78 eurot.
Välja mõista J B Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (544,87 eurolt) alates 8. novembrist 2018 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
5.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
2-18-117757
1.Jätta menetluskulud 92% ulatuses J B kanda ja 8% ulatuses Rävala Õigusbüroo OÜ kanda.
2.Välja mõista J B Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks menetluskuludena 161 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb J B tasuda Rävala Õigusbüroo OÜle käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.J B (kostja) laenutaotluse alusel Ü OÜ ja kostja vahel 10.10.2017 sõlmitud laenuleping nr Y171009006, millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja kohaselt täitnud, ning kostjale 15.08.2018 saadetud teatis nõude loovutamise kohta Rävala Õigusbüroo OÜ-le (hageja). Kohtu selgitused
2.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus seoses hageja viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega vajalikuks selgitada järgmist.
3.Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostjaga sõlmitud laenulepingus lepiti kokku intressimääras 34% aastas. Hageja märkis, et ta nõuab kostjalt viivist põhinõudelt lepingus sätestatud intressiga võrdses määras 34% aastas (kooskõlas laenulepingu põhitingimuste p-ga 1.10, üldtingimuste p-ga 3.7 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega). Hageja palus kostjalt välja mõista viivise määraga 34% võlgnevuse põhiosalt 54,14 eurolt, ajavahemiku 10.02.2018-
2-18-117757 08.06.2018 eest summas 6 eurot; põhiosalt 55,68 eurolt, ajavahemiku 10.03.2018-08.06.2018 eest summas 4,72 eurot; põhiosalt 57,26 eurolt, ajavahemiku 10.04.2018-08.06.2018 eest summas 3,20 eurot; põhiosalt 58,88 eurolt, ajavahemiku 10.05.2018-08.06.2018 eest summas 1,65 eurot; põhiosalt 544,87 eurolt, ajavahemiku 09.06.2018-12.10.2018 eest summas 63,95 eurolt. Seejuures palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlalt arvestatud viivise 34% aastas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.
4.Kohus selgitab, et viivise määraks on vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele laenulepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt kostjaga 10.10.2017 sõlmitud laenulepingule nr Y171009006 on intressimäär aasta kohta 34%. Kohus juhib tähelepanu, et kuigi VÕS § 42 lgs 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist“ alusel (vt Riigikohtu 18.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Seejuures tuleks Riigikohtu arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasja nr 3-2-1-25-16, p 13). Maakohus juhib tähelepanu, et hageja (viivise) aastamäär 34% ületab käesoleval juhul seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda. Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tulenevalt ning VÕS § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine.
5.VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on seejuures selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24 ja 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt on hageja viivise nõue kohtu hinnangul põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Kohus peab täiendavalt vajalikuks ka tähelepanu juhtida, et hageja on hagiavalduses välja toonud, et kokku on kostja tasunud kolm esimest laenulepingu maksegraafikus näidatud makset ja 3,24 eurot neljandast (s.o 09.02.2018) maksest, mille laenuandja liigitas 1,75 euro ulatuses lepingu hooldustasuks ja 1,49 eurot laenu põhiosa tagastuseks. Ülejäänud osa neljandast maksest ja kõik järgnevad maksed on kostjal tasumata. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivise nõue kohtu hinnangul põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgse viivisenõude osas perioodi 10.02.2018-08.06.2018 eest põhivõlalt 52,65 eurolt (s.o 54,14 eurot - 1,49 eurot) summas 1,37 eurot; perioodi 10.03.2018-08.06.2018 eest põhivõlalt 55,68 eurolt summas 1,11 eurot; perioodi 10.04.2018-08.06.2018 eest põhivõlalt 57,26 eurolt summas 0,75 eurot; perioodi 10.05.2018-08.06.2018 eest põhivõlalt 58,88 eurolt summas 0,39 eurot; perioodi 09.06.201812.10.2018 eest põhivõla summalt 544,87 eurolt summas 15,05 eurot. Ülejäänud (s.o 79,52 eurot – 18,67 eurot = 60,84 eurot) osas jääb hageja viivisenõue perioodi 10.02.2018-12.10.2018 eest rahuldamata. Lisaks eeltoodule mõistab kohus hageja taotlusel kostjalt välja ka seadusjärgse viivise tagaseljaotsuse tegemise aja seisuga, s.o perioodi 13.10.2018-07.11.2018 eest põhivõlalt
2-18-117757 544,87 eurolt, summas 3,11 eurot ning edasiulatuva viivise protsendina põhinõudelt (544,87 eurolt) alates 08.11.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 175 eurot (s.o maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 130 eurot) ning õigusabikulud 360 eurot (käibemaksuta).
8.Seoses hageja õigusabikuludega summas 360 eurot peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja Alar Liivamägi hageja töötaja. TsMS § 175 lg 2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata (vt ka Riigikohtu 10.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-21-173-15, p 11). Seega ei kuulu kohtu hinnangul hageja taotletud õigusabikulu summas 360 eurot kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja üksnes riigilõivu 175 eurot lähtuvalt alltoodud menetluskulude jaotusest.
9.Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 92% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 92% ulatuses kostja ja 8% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 161 eurot (s.o 175 eurost 92%).
10.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
11.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.