Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 06.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-9750/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 06.11.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1273

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

OÜ Citadele Factoring10925733(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-9750

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.11.2018.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-9750

Tsiviilasi

Citadele Leasing & Factoring OÜ hagi J-M O Si vastu võla, viivise, kahju ja leppetrahvi nõudes

Tsiviilasja hind

8082,69 eurot Hageja: Citadele Leasing & Factoring OÜ (registrikood 10925733; asukoht Narva mnt 63/1, Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Aivar Jurs (e-post: [email protected]); Kostja: J-M O Si (isikukood xxxx; elukoht xxxx). Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt J-M O Si hageja Citadele Leasing & Factoring OÜ kasuks võlgnevus kokku 7577,04 eurot, sh vara soetamise kahjuhüvitis (jääkmaksumus) summas 4832,11 eurot, liisingumaksete võlgnevus 919,92 eurot, viivis summas 232,76 eurot, leppetrahv 500 eurot, (vara tagastamise ja müügiga seotud) kahjuhüvitis 1089,25 eurot.

3.Välja mõista kostjalt J-M O Si hageja Citadele Leasing & Factoring OÜ kasuks viivis 0,02% päevas kahju hüvitiselt 5924,36 eurot alates 27.06.2018 kuni kahju täieliku hüvitamiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal J-M O Si tasuda hagejale Citadele Leasing & Factoring OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja J-M O Si (edaspidi liisinguvõtja) vahel on 02.03.2016 sõlmitud liisinguleping nr 841416FKP, mille kohaselt hageja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (xxxx) omandamist läbi kapitalirendilepingu. Liisinguese anti akti alusel liisinguvõtja valdusse ja kasutusse 02.03.2016. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 1.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja liisinguobjekti kasutamise eest tasuma liisingumakseid ja liisingulepingu põhitingimuste punkti 10 järgi kohustus liisinguvõtja tasuma liisingumakseid igakuiselt. Liisingumaksete tasumise- ja jääkmaksumuse vähenemise jälgimiseks väljastati liisinguvõtjale kokkulepitud tingimustel ka maksegraafikud. Liisingulepingu põhitingimuste punkti 9 alusel muudeti intressi vastavalt euribori muutusele 2 korda aastas. Liisinguvõtja liisingulepingutest tulenevat igakuist liisingumaksete tasumise kohustust kohaselt ei täitnud. Liisinguobjekti tagastamise faktist lähtuvalt krediteeris hageja liisingulepingu ülesütlemise päeva seisu jääkmaksumust. Seoses käibemaksu korrigeerimisega jäi kreeditarve koostamise päeval graafiku järgseks jääkmaksumuseks 6926,78 eurot (s.o 8312,14 eurot miinus käibemaks 1385,36 eurot) (kreeditarve nr PKRG-03310. Liisinguobjektile määrati turuväärtuseks tagastamisel 1666,67 eurot. Vara turuväärtuse määramise eest esitas Xxxx OÜ hagejale arve summas 72,00 eurot, millest käibemaksuta osa summas 60,00 eurot. Hageja saatis hindamisakti liisinguvõtjale tutvumiseks e-mailiga 12.01.2018. Lähtuvalt liisinguobjekti seisukorrast ja selle suurest remondivajadusest otsustati liisinguobjekt müüa oksjonil. Liisinguvõtja määratud hinna osas ühtegi vastuväidet ei esitanud. Liisinguobjekt müüdi 27.03.2018 oksjonil hinnaga 2091,67 eurot

2-18-9750 (hinnale lisanud käibemaks, hageja arve nr PREK-58464 Xxxx OÜ-le ja Xxxx OÜ arve nr 1803036 edasi oksjoni võitjale Xxxx OÜ-le). Müügi korraldamise eest esitas Xxxx OÜ hagejale arve summas 345,10 eurot, millest käibemaksuta osa summas 287,58 eurot. Peale müüki edastas hageja 11.06.2018 liisinguvõtjale e-mailiga teate liisinguobjekti müügi kohta ja esitas järelejäänud nõude võlgade tasumiseks ja andis täiendava tähtaja kuni 21.06.2018. Peale lõpliku nõude edastamist on hageja üritanud kostjale korduvalt ka helistada, kuid tulutult. Kogunenud viivise võlg liisingulepingu ülesütlemise päeval oli 7,88 eurot. Hagi lihtsustamise huvides hageja loobub viivisest ülesütlemise päeva seisuga. Viivise arvestus lepingu ülesütlemisest kuni liisinguobjekti tagastamiseni 8312,14 x 0,02 x 26 päeva, periood 17.11.2017 – 12.12.2017 = 43,22 eurot. Viivise arvestus liisinguobjekti tagastamisest kuni hagi esitamiseni. Kuna liisinguobjekti müügihind osutus oksjonil suuremaks, kui määratud turuväärtus tagastamisel, siis loetakse turuväärtuseks tagastamise päeval müügihind: 6926,78 x 0,02 x 196 päeva (13.12.2017 – 26.06.2018) = 189,54 eurot. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja: 1. vara soetamisega seotud kahju hüvitis (jääkmaksumus) 4835,11 eurot; 2. liisingumaksete võlg 919,92 eurot; 3. sissenõutav viivis kokku 232,76 eurot (s.o 43,22 + 189,54); 4. vara hoiule andmise kohustuse rikkumise eest leppetrahv summas 500,00 eurot; 5. vara tagastamise ja müügiga seotud kahju hüvitis kokku 1089,25 eurot (741,67 + 60,00 + 287,58); 6. viivis 0,02% päevas kahju hüvitiselt 5924,36 eurot (hagi ese nr 1 + hagi ese nr 5) alates 27.06.2018 kuni kahju täieliku hüvitamiseni; 7. kantud menetluskulu summas 500,00 eurot, mis on tasutud riigilõiv koos VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras sätestatud viivistega. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (lg 2). Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista menetluses tasutud riigilõivu summas 500 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 500 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid riigilõivule summas 500 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise