2-17-16039
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Määruse tegemise aeg ja koht
6.novembril 2018 Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-16039
Tsiviilasi
A. R. hagi M. K. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes
Menetlustoiming
hagist loobumise vastuvõtt ning asja menetluse lõpetamine
Pooled ja nende esindajad
hageja A. R.
(isikukood xxxxxxxxxxx, asukoht
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, esindaja Piret Paulson, e-post: [email protected]); kostja M. K.
(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht
xxxxxxxxKohtuistungi aeg
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) kirjalik menetlus
lõpetada menetlus A. R. hagis M. K. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes, sest hageja loobub hagist. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada hageja menetluse lõpetamisel riigilõivu 300 eurot tasumise kohustusest riigituludesse. Edasikaebamise kord
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu.
Hageja loobub hagist M. K. vastu, sest 31.10.2018 vormistati vaidlusaluse kinnisasja notariaalne müügileping, millega kostja tütar ostis ära hagejale kuulunud mõttelise osa korteriomandist ja puudub vajadus tsiviilasjas menetluse jätkamiseks (tl 49).
TsMS § 206 lg 1 kohaselt on hagejal õigus loobuda hagist. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohus leiab, et hageja loobumine hagist tuleb vastu võtta, sest hagejal on selline menetlusõigus ning asja menetlus tuleb otsust tegemata lõpetada. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas on saavutatud kohtuväline lahend, mistõttu tuleb kohtu hinnangul menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja oli Tartu Maakohtu 13.novembri 2017.a. määrusega vabastatud riigilõivu tasumisest summas 300 eurot hagi esitamisel hilisema hüvitamise kohustuseta. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna hageja sissetulekuks on asja materjalidest nähtuvalt vaid pension suuruses 262 eurot kuus, asja menetlus lõpetatakse hagejapoolse hagist loobumise tõttu, on põhjendatud hageja vabastada tsiviilasja menetluse lõpetamisel riigilõivu 300 eurot tasumise kohustusest riigituludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.