Polar Yacht Manufactory OÜ hagi FIE Rene Timmi vastu võla ja viivise väljamõistmiseks ning FIE Rene Timmi vastuhagi Polar Yacht Manufactory OÜ vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 31. mai 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
FIE Rene Timmi apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
5121 eurot 56 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) Polar Yacht Manufactory OÜ (registrikood 11614030), lepinguline esindaja Annika Murulaid Kostja (apellant) FIE Rene Timmi (registrikood 11616856), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 31. mai 2018. a otsus osaliselt, st osas, milles maakohus rahuldas hagi põhivõla 3243 eurot 20 senti ületavas osas, samuti enam väljamõistetud põhivõlalt arvestatud viivise ning menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.1.Polar Yacht Manufactory OÜ hagi FIE Rene Timmilt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks rahuldada osaliselt.
1(18)
3.2.Välja mõista FIE Rene Timmilt Polar Yacht Manufactory OÜ kasuks 4164 eurot 97 senti (sh põhivõlg 3243 eurot 20 senti ja 4. novembri 2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 921 eurot 77 senti).
3.3.Välja mõista FIE Rene Timmilt Polar Yacht Manufactory OÜ kasuks viivis protsendina põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 5. novembrist 2018 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
3.4.Jätta rahuldamata FIE Rene Timmi vastuhagi Polar Yacht Manufactory OÜ vastu kahjuhüvitise 9372 euro 80 sendi ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.
3.5.Menetluskuludest jätta Polar Yacht Manufactory OÜ kanda põhihagi riigilõivust 64,33% ja poolte lepinguliste esindajate kuludest 30%. FIE Rene Timmi kanda jätta põhihagi riigilõivust 35,67%, vastuhagi riigilõiv täies ulatuses ja poolte lepinguliste esindajate kuludest 70%.
3.6.Määrata Polar Yacht Manufactory OÜ põhjendatud ja vajalike kulude suuruseks 4600 eurot, mille hüvitamiseks mõista FIE Rene Timmilt Polar Yacht Manufactory OÜ kasuks välja 3014 eurot 2 senti ning ülejäänud osa jätta Polar Yacht Manufactory OÜ enda kanda.
3.7.Määrata FIE Rene Timmi põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 4850 eurot, mille hüvitamiseks mõista Polar Yacht Manufactory OÜ-lt FIE Rene Timmi kasuks välja 1245 eurot ja ülejäänud osa jätta FIE Rene Timmi enda kanda.
3.8.Tasaarvestada otsuse resolutsiooni punktides 3.6 ja 3.7 sätestatud poolte vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded kattuvas osas ning tasaarvestuse tulemusel mõista FIE Rene Timmilt Polar Yacht Manufactory OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 1769 eurot 2 senti. Jätta apellatsioonimenetluse kulud 15,8% ulatuses Polar Yacht Manufactory OÜ kanda ja 84,2% ulatuses FIE Rene Timmi kanda kanda. Määrata Polar Yacht Manufactory OÜ põhjendatud ja vajalike apellatsioonimenetluse kulude suuruseks 1080 eurot, mille hüvitamiseks mõista FIE Rene Timmilt Polar Yacht Manufactory OÜ kasuks välja 909 eurot 36 senti ning ülejäänud osa jätta Polar Yacht Manufactory OÜ enda kanda. Määrata FIE Rene Timmi põhjendatud ja vajalike apellatsioonimenetluse kulude suuruseks 1350 eurot, mille hüvitamiseks mõista Polar Yacht Manufactory OÜ-lt FIE Rene Timmi kasuks välja 213 eurot 30 senti ja ülejäänud osa jätta FIE Rene Timmi enda kanda. Tasaarvestada otsuse resolutsiooni punktides 5 ja 6 sätestatud poolte vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded kattuvas osas ning tasaarvestuse tulemusel mõista FIE Rene Timmilt Polar Yacht Manufactory OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 696 eurot 6 senti. Rahuldada FIE Rene Timmi taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks ja tagastada apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust 275 eurot Rene Timmi kontole nr EE792200221055825815.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi
2(18)
andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Polar Yacht Manufactory OÜ (hageja) esitas 14. jaanuaril 2016 Pärnu Maakohtule hagi FIE Rene Timmi (kostja) vastu 9606 euro ja viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt tegi hageja 22. augustil 2013 kostjale hinnapakkumise kalapaadi PMA-518 moderniseerimistööde kohta: korpuse puhastamine pigist (1000 eurot), väljast korpuse katmine plastikuga 4 mm (9800 eurot), pehastunud puidu eemaldamine ja asendamine (300 eurot), plastikust uute vahesottide tegemine (1300 eurot), ahtriteki, vööriteki ja –kajuti katmine plastikuga (1225 eurot), plastikust parraste valmistamine (1150 eurot), vööriteki ja ahtriteki RST reelingute valmistamine ja paigaldamine (1200 eurot), roostevabad kiilurauad 12 m (1575 eurot), roostevaba pardalati paigaldamine 25 jm (425 eurot), lastiruumi uued laidrid ja piidad (490 eurot), plastikust roolimaja sisutusega (7500 eurot), avarii päästevarustus (475 eurot), kaardipotter/kajalood Garmin EHOMAP 70s+ kaart (1190 eurot), uus elektrijuhtmestik, aku ja automaatsed pilsipumbad (850 eurot), navigatsioonituled (150 eurot), uus mootori vundament (1125 eurot), uus sõuvõll, sõukruvi, täävipuks, leevendu, topend (4000 eurot), hüdrauliline rool, mootori distantsjuhtimine (1100 eurot), mootori jahutus ja küttesüsteemi ehitus (1000 eurot), mootorite hüdraulikaajamipaigaldamine (2000 eurot), vesijahutusega väljalaske tegemine (1000 eurot), diiselmootor Volvo Penta D2-40 koos paigaldusega (10 000 eurot), hüdrauliline vints, pardarull, tõstepoom (3100 eurot). Tööde maksumus kokku 51 955 eurot, millele lisandub käibemaks, seega koos käibemaksuga 62 346 eurot.
3.Kostja nõustus hageja hinnapakkumisega ja pooled leppisid kokku selles, et hageja asub töid tegema ning kostja tasub hagejale tööde eest kuues osas vastavalt hageja esitatavatele arvetele. Kirjalikku töövõtulepingut pooled ei sõlminud. Sõltuvalt tööde valmimisjärgust esitas hageja kostjale tööde ees tasumiseks 6 arvet kokku summas 62 346 eurot, mis vastab hageja hinnapakkumise summale. Kostja tasutud summa kokku on 55 450 eurot ning tasumata on 9096 eurot.
4.Hageja nõudis kostjalt võla tasumist. Sellele järgnevalt esitas kostja hagejale pretensiooni, milles kinnitas, et pooltel oli kokkulepe tööde tegemiseks vastavalt hageja hinnapakkumisele. Kostja väitis, et kokkulepitud töödest on hagejal tegemata töid 7290 euro (koos käibemaksuga) ulatuses. Pretensioonis tegemata töödena nimetatud tööd on kostja aktiga vastu võtnud. Kostja tellijana on oma allkirjaga kinnitanud, et ta on need töö üle vaadanud ja töövõtjalt vastu võtnud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidega vastavalt 4. detsembril 2014, 6. veebruaril 2015,
16.märtsil 2015, 13. aprillil 2015 ja 16. aprillil 2015. Seega on esitatud pretensioon tegemata tööde osas arusaamatu ja põhjendamata ning on ilmselt esitatud eesmärgiga hoiduda viimase osamakse tasumisest.
5.Hageja on kostja pretensioonile esitanud vastuväited ning nõudnud kostjalt võla tasumist. Kostja võlga tasunud ei ole. Tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktidel on kostja oma allkirjaga tööde vastuvõtmist kinnitanud. Seega on kohustus muutnud sissenõutavaks ning hagejal on õigus nõuda kostjalt tööde eest kokkulepitud tasu maksmist summas 9096 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 510 eurot ning hagi esitamise päevaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3(18)
Kostja vastuväited ja vastuhagi
6.Kostja vaidleb hagile vastu.
7.Hageja ei ole pärast kostja 27. aprilli 2015. a pretensiooni kohtuväliselt kostja poole pöördunud tegemata tööde teostamiseks, puuduste kõrvaldamiseks või garantii korras tööde tegemiseks. Kostja selgitas hagejale, et arvestades pretensioonis kirjeldatut, on hageja poolt tegemata ning lõpetamata tööd põhjustanud kostjale kahju esialgsel hinnangul kuni 10 000 euro ulatuses.
8.Kostjale esitati viis üleandmise-vastuvõtmise akti. Kuuenda akti allkirjastamise osas hageja tõendeid esitanud ei ole. Kostja esitas pretensiooni õigeaegselt, s.o hiljemalt 4 kuu jooksul peale aktide allkirjastamist. Hageja on oma majandustegevuses väikelaevade ehitaja, kes võttis vastu kalalaeva modifitseerimise töö ning pidi teadma, kuidas töid tehakse.
9.Kostja allkirjastas hageja viidatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktid ilma võimaluseta töid kohaselt üle vaadata. Samuti ei olnud kostja viidatud puudused nähtavad tavalisel ülevaatusel, vaid ilmnesid alles pärast kalalaeva kättesaamist, st tegemist oli varjatud puudustega, mida kostja ei saanudki enne aktide allkirjastamist tuvastada. Kostjal on hageja vastu hageja poolt tegemata tööde ja puudustega tehtud töödest tulenev tulevikus tekkiv rahaline nõue. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Kahju või kulutuste hüvitamise nõude tasaarvestamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning kostja võib hagejale esitada tasaarvestuse avalduse. Hageja ei ole nõudes arvestanud kostja 8. septembril 2014 sularahas tasutud 2200 eurot.
10.Hageja on jätnud ehitamata ja kostjale üle andmata hinnapakkumises kokkulepitud „mootorite hüdraulikaajamite paigaldamine” (2000 eurot). Töö ei kajastu üleandmise ja vastuvõtmise aktides, seega ei ole töö tehtud ega üle antud ning tasu saamise õigus hagejal puudub. Samuti on hageja rikkunud poolte kokkulepet roolimaja ehituse maksumuse osas, mille hinnaks oli poolte vahel kokkulepitud 7500 eurot.
11.30. juunil 2016 esitas kostja vastuhagi. Kostja esitas 27. aprillil 2015 hagejale pretensiooni, milles kirjeldas, et peale kalalaeva kättesaamist selgus laeva ülevaatamise käigus, et tegemata on järgmised tööd: pehastunud puidu eemaldamine ja asendamine (300 eurot); paigaldamata on roostevaba pardavits (pardalatt) 25 jm (425 eurot); paigaldamata on uued plastikust vahesotid (1300 eurot); paigaldamata on roostevabad kiilurauad 12 m (1575 eurot); puuduvad vööriteki ja ahtriteki RST reelingud (1200 eurot); paigaldamata on kokkulepitud aku (umbes 150 eurot) ja ehitamata on uus mootori vundament (1125 eurot). Hageja oli jätnud tegemata kokkulepitud tööd koos käibemaksuga kokku summas 7290 eurot. Lisaks tegemata töödele oli hageja teinud puudustega järgmised tööd: vahetamata oli esisoti üks vahepost (vahepost on pehkinud) (650 eurot); tõstepoom oli ehitatud ebaõigesti, kuna seda ei olnud võimalik sihtotstarbeliselt kasutada (3100 eurot); kalalaeva kajuti (7500 eurot) kõrgus ei võimalda kajutit ekspluateerida selleks ettenähtud otstarbel. Hageja pretensioonis kirjeldatud töid üle ei vaadanud ning tööde tegemiseks või parandamiseks ettepanekuid ei teinud. Kuivõrd kostjal oli 2015. a maikuus vaja kalapaati kasutama hakata räimepüügiks, parandas kostja tõstepoomi oma rahalistest vahenditest summas 300 eurot.
12.Kostja pöördus 7. detsembril 2015 tegemata tööde ja puudustega tehtud tööde fikseerimiseks, tööde tegemiseks ja parandamiseks erinevate eriteadmistega isikute poole. Lars Korgius Baltic OÜ koostatud 26. veebruari 2016. a ekspertiisiaktist nr EE.16.006 nähtub, et hageja jättis hinnapakkumises kokkulepitud töödest tegemata järgmised tööd: pehastunud puidu eemaldamine ja asendamine; paigaldamata on roostevaba pardavits (pardalatt) 25 jm; paigaldamata on uued plastikust vahesotid;
4(18)
paigaldamata on roostevabad kiilurauad 12 m; puuduvad vööriteki ja ahtriteki RST reelingud; ehitamata on uus mootori vundament; paigaldamata uus aku. Ekspertiisiakt kinnitab, et hageja valmistas puudustega järgmised tööd: vahetamata on esisoti vahepost (vahepost on pehkinud); valmistatud tõstepoom oli ehitatud ebaõigesti selliselt, et seda ei olnud võimalik sihtotstarbeliselt kasutada; kalalaeva kajuti kõrgus ei võimalda kajutit ekspluateerida selleks ettenähtud otstarbel ehk kajuti kõrgust on vähendatud, mistõttu laeva kajuti ebaõige kõrgus takistab laeval töötavatel isikutel õigete töövõtete kasutamist. Lisaks eeltoodule juhtis ekspert tähelepanu asjaolule, et hageja poolt tegemata tööd ja puudustega tehtud tööd on lisaks kostjale tekkinud majanduslikule kahjule ka ohtlikud elule ja tervisele (nt puuduvad reelingud, liiga madal roolimaja jne).
13.Liu Paat OÜ andis 7. aprillil 2016 nõusoleku hageja tegemata tööde teostamiseks ja puudustega tehtud tööde parandamiseks, edastades peale kalalaeva ülevaatamist hinnapakkumise nr 255. Hinnapakkumisest nähtuvalt oli kalalaeval vaja teha: sottide demontaaž, 2 tk (80 eurot); sotikaarte demontaaž, 2tk (40 eurot), mädanenud korpuseplangutuse vahetus (3000 eurot); uute sotikaarte valmistamine, 2 tk (420 eurot); uute plastikuga kaetud vahesottide valmistamine koos piitadega, 2 tk (1459 eurot); väliskorpuse plastiku taastamine plangutuse vahetuse kohtades 32 m2 (1600 eurot); roostevaba kiiluraud karbina ja lengerkiilude valmistamine (795 eurot); uue RST rooliballeri, roolilehe valmistamine, paigaldamine (750 eurot); roostevaba pardalati paigaldamine 9 jm (270 eurot); RST pardakaitse lastiruumis (300 eurot); plastikuga kaetud nõudmispiitade valmistamine, 3 tk (280 eurot); uue RST vöörireelingu ja ahtrireelingu valmistamine (1980 eurot); mootori demontaaž, vana mootori alusvundamendi demontaaž, uue mootori alusvundamendi valmistamine, mootori montaaž (830 eurot). Tööde maksumus kokku 11 804 eurot, millele lisandub käibemaks 2360 eurot 80 senti. Liu Paat OÜ hinnapakkumises ei kajastu uue roolimaja ehitamine, mistõttu lisandub eeltoodud kahjule uue roolimaja ehitamise maksumus 9000 eurot.
14.Vastuhagis palub kostja lepingutingimustele mittevastava töö hinna alandamist osas, mis puudutas hageja poolt kostjale esitatud arvete mittetasumist summas 6896 eurot. Hageja ei ole oma hagis arvestanud kostja poolt sularahas tasutud 2200 eurot. Kostja palub hageja nõuet nimetatud summas vähendada.
15.15. augustil 2016 täpsustatud nõude kohaselt kostja palub mõista hagejalt kostja kasuks välja kahjuhüvitisena juba kantud kulud 394 eurot ning tulevikus tekkiva kahju hüvitamiseks 8978 eurot 80 senti. Lisaks palub kostja mõista välja hagejalt kostja kasuks välja viivise 0,022% päevas põhinõudelt alates vastuhagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja vastus vastuhagile
16.Hageja kostja vastuhagi ei tunnista. Kostja ei ole oma hinna alandamise nõuet põhjendanud. Ei ole aru saada, milliste tööde osas kostja väidetavalt hinda alandas. Kostja ei ole alandatud hinda VÕS § 112 lg 1 kohaselt arvutanud, jättes kindlaks tegemata ja võrdlemata mittekohase ja kohase täitmise väärtused. Kostja valitud õiguskaitsevahendite kohaldamine ei vasta VÕS § 101 lg 1 nõuetele. Kostja on vastuhagis tuginenud nii hinna alandamise nõudele kui ka kahju hüvitamise nõudele. Kui kostja on esitanud hinna alandamise nõude, siis ta kahjunõuet enam esitada ei saa. Kostja esitatud kahjunõude üldised eeldused ei ole täidetud. Hageja ei ole kohustust rikkunud, mistõttu ei vasta kostja vastuhagis sisalduv kahjunõue VÕS § 115 lg 1 sätetele. Kui lähtuda kostja väitest, et hageja on oma kohustust rikkunud, siis ei ole kostja talle väidetavalt seoses kohustuse rikkumisega tekkinud kahju summat
5(18)
põhjendanud ega tõendanud. Hageja on esitanud oma kahjunõude Liu Paat OÜ hinnapakkumise alusel. Liu Paat OÜ hinnapakkumises ei sisaldu tööde kalkulatsiooni ega mahtusid. Võrreldes hageja hinnapakkumisega on hinnad ebamõistlikult kõrged. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et Liu Paat hinnapakkumises sisalduvad tööd on vajalikud ning et nende eest küsitud summad on väidetavaid puudusi arvestades mõistlikud. Kahjunõude arvestamine lähtudes esitatud hindadest koos käibemaksuga ei ole põhjendatud.
17.Seoses asendustöödega leiab hageja, et iseenesest on õige, et hinnapakkumises esitatud viisil osasid töid tehtud ei ole, sest kostja soovil asendati need tööd teiste samaväärsete töödega: uue mootori käigukasti ja juhtkangi paigaldus, uue pingutusvintsi paigaldus koos uue ajamiga, uue võrgurulli paigaldus ja uue raadio paigaldus koos kõlaritega. Nende tööde kohta eraldi kirjalikku üleandmisakti koostatud ei ole. Kostja soovil pidid need tööd asendama eelnevalt nimetatud tegemata töid. Kostja soovis, et koostatakse akt mitte nende asendatud tööde, vaid hinnapakkumises nimetatud tööde kohta, kuna tööde eest tasumiseks sai kostja toetust PRIA-lt ja raha eraldati talle hinnapakkumises nimetatud tööde tegemiseks. Kostja 12. märtsi 2016. a e-kirjast nähtub üheselt, et kostja soovil vormistati aktid ka nende tööde peale, mis ei olnud hinnapakkumisega kooskõlas tehtud. Asendustööde maksumus on tõendatud Seilsat OÜ hinnapakkumise ja ostuarvetega, mille kohaselt on asendustööde maksumus 3784 eurot. Maakohtu otsus
18.Pärnu Maakohus rahuldas hagi 31. mai 2018. a otsusega osaliselt ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks 4813 eurot 40 senti (sh põhivõlg 3852 eurot ja 30. mai 2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 961 eurot 40 senti) ja viivise protsendina põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
31.maist 2018 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Menetluskuludest jättis maakohus hageja kanda 57,65% põhihagi riigilõivust ja 25% poolte lepinguliste esindajate kuludest. Kostja kanda jättis põhihagi riigilõivust 42,35%, vastuhagi riigilõiv täies ulatuses ja 75% mõlema poole lepinguliste esindajate kuludest. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 4600 eurot, mille hüvitamiseks mõistis 3254 eurot 10 senti välja kostjalt hageja kasuks, ja kostja menetluskulude suuruseks 4850 eurot, mille hüvitamiseks mõistis 1037 eurot 50 senti välja hagejalt kostja kasuks. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded kattuvas osas.
19.Otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selle üle, et pooled sõlmisid 2013. a suvel suuliselt töövõtulepingu kalapaadi PMA-518 moderniseerimiseks. Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas kokkulepitud tööd on tehtud, kas on tehtud puudustega ja kas osaliselt asendatud teiste töödega. Maakohtu hinnangul tuli esmalt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti.
20.Maakohus leidis, et tunnistajate ja kostja vande all antud ütlustest järelduvalt hinnapakkumise koostamisel ei lepitud eraldi kokku iga konkreetse töö omadustes, v.a hinnapakkumises otse nimetatud materjalid ja kogused. See ei välista aga, et iga konkreetse töö omadustes lepiti kokku jooksvalt tööde tegemise käigus. Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et kokku oli lepitud selles, et hinnapakkumises nimetatud tööde lõpptulemuseks on kalapüügiks sobiv töökindel paat. Poolte vahel oli VÕS § 638 kohane kokkulepe, et tööd antakse üle ja võetakse vastu kirjaliku aktiga. Asjas ei ole vaidlust, et kostja on kalapaadi kätte saanud ja tuleb lugeda tööd (sh väidetavad puudustega tööd) vastu võtnuks. Seega on töövõtja tasunõue igal juhul muutunud sissenõutavaks.
6(18)
21.Kohus leidis, et hageja nõude arvestus ei ole õige. Hageja on esitanud kostjale kalapaadi moderniseerimise osamaksete tasumiseks 6 arvet: 6. jaanuar 2014 (20 400 eurot), 20. juuni 2014 (10 200 eurot), 5. august 2014 (10 200 eurot), 20. oktoober 2014 (10 200 eurot), 16. märts 2015 (4608 eurot) ja 13. aprill 2015 (6738 eurot). Kohus tuvastas esitatud tõendite põhjal, et kostja on tööde eest tasunud kokku 55 450 eurot. Kohus leidis, et kostja poolt 2200 euro sularahas tasumine on tõendatud hagiavaldusele lisatud 5. augusti 2014. a arvega nr 007-08 ja kostja esitatud
8.septembri 2014. a kassa kviitungiga nr 1. Seega on tööde kokkulepitud maksumusest (62 346 eurost) kostjal tasumata 6896 eurot. Seega ei ole õige hageja väide, et tasumata on 9096 eurot. Hageja ei ole arvestanud kostja sularahas tasutud 2200 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue 2200 euro osas põhjendamatu.
22.Seoses töö lepingutingimustele vastamisega märkis maakohus, et pooled ei vaidle selle üle, et hinnapakkumises nimetatud töödest hageja tegelikult ei teinud või tegi kokkulepitust väiksemas mahus järgmisi töid: 1) ei valmistatud ega paigaldatud vööriteki ja ahtriteki RST reelinguid (maksumusega 1200 eurot); vöörireelingut ei paigaldatud üldse, ahtritekile paigaldati tagasi paadil varem olnud terasest reeling, mis värviti üle; 2) ei paigaldatud roostevabasid kiiluraudu 12 m (maksumusega 1575 eurot); pärast paadikere klaasplastiga katmist paigaldati tagasi vana terasest kiiluraud, mis värviti üle; 3) pardalatt paigaldati lühem kui hinnapakkumises näidatud pikkus 25 jm (hind 425 eurot), vaidlus on selle üle, kas paigaldatud pardalatt on roostevabast materjalist ja kokkulepitud profiiliga; 4) ei paigaldatud uut akut (150 eurot).
23.Kuivõrd hageja väidetel jäeti tööd tegemata kokkuleppel kostjaga, ei saanud tegemata töö eest hageja tasunõue muutuda sissenõutavaks. Hageja väited, et kokkuleppel kostjaga tehti muid töid, ei anna samuti alust nõuda tasu tegemata tööde hinnapakkumises kokkulepitud hinna järgi. Seega hagejal ei saa maakohtu arvates olla õigust nõuda kogu hinnapakkumises märgitud tasu ehk hageja nõue ei ole ülejäänud 6895 euro osas täies ulatuses põhjendatud.
24.Kostja väidetel ei ole hageja ka pehastunud puitu eemaldanud ega asendanud (300 eurot) ning on jätnud paigaldamata uued plastikust vahesotid (1300 eurot) ning on puudulikult teinud järgmised tööd: 1) vahetamata esisoti vahepost (vahepost on pehkinud); 2) valmistatud tõstepoom oli ehitatud ebaõigesti, seda ei olnud võimalik sihtotstarbeliselt kasutada; 3) kajuti kõrgus ei võimalda kajutit ekspluateerida selleks ettenähtud otstarbel, kajuti kõrgust on vähendatud ja ebaõige kõrgus takistab laeval töötavatel isikutel õigete töövõtete kasutamist.
25.Üleandmise-vastuvõtu aktidest järelduvalt on pooled kokku leppinud tööde vastuvõtmises aktiga. Kostja on jätnud allkirjastamata viimase akti, kuid ei ole vaidlust, et kostja on kalapaadi kätte saanud ja seega faktiliselt ka viimases aktis nimetatud tööd, sh puudustega tööd, vastu võtnud. Kostjat ei saa siiski lugeda selle akti alusel vastu võtnuks roostevabade kiiluraudade ja pardalati ning uue aku paigaldamist, mida akti järgi üle antakse, kuid mida tegelikult ei olnud tehtud.
26.Kohus leidis, et kostja tellis tööd oma majandus- või kutsetegevuses. Hinnapakkumine on adresseeritud FIE Rene Timmile, kes on ka asjas kostjaks. Kostja tegutseb kutselise kalurina. Seega kostja kasutab kalapaati oma majandus- või kutsetegevuseks ning põhjendatud ei ole pidada teda kalapaadi moderniseerimistööde tellimisel tarbijaks. Kostjat ei muuda tarbijaks pelgalt see, et tema majandus- ja kutsetegevus ei ole seotud paadiehitusega. Seega praegusel juhul kohaldub VÕS § 643 sätestatud töö viivitamatu ülevaatamise kohustus.
27.Praeguses asjas on pooled kokku leppinud töö vastuvõtmises ja reaalselt ongi kostja perioodil 16. aprillist 2014 kuni 13. aprillini 2015 erinevad tööd hagejalt aktide alusel vastu võtnud. Vaidlust ei ole, et 13. aprillil 2015 on hageja paadi kätte saanud. Seega
7(18)
on hageja kõik tehtud tööd vastu võtnud. Tegemata tööde ja puudustega tööde kohta esitas kostja hagejale pretensiooni 27. aprillil 2015, mille hageja on kätte saanud.
28.Kohus leidis, et praeguses asjas oli kostjal võimalik tööd üle vaadata ja kostja pidi seda tegema enne iga akti alla kirjutamist. Käibes vajaliku hoolsuse määra järgimise korral oli tööde lepingutingimustele vastavust võimalik kontrollida ja mittevastavusi avastada üldjuhul enne iga akti alla kirjutamist. Seega hakkas töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamise viivitamatu aeg enamiku tööde puhul kulgema töö vastuvõtmise kohta aktile allkirja andmisest. 27. aprilli 2015. a pretensioon ei ole kõigi mittevastavuste osas esitatud mõistliku tähtaja jooksul ning VÕS § 644 lg 3 alusel on kostja osaliselt kaotanud õiguse töö lepingutingimusele mittevastavusele tugineda.
29.Kohus leidis, et põhjendamatu on kostja pretensioon mootori uue vundamendi ehitamata jätmise kohta. Kostja on mittevastavusest teatamisega hilinenud, ei ole selle töö osas täpselt kirjeldanud, milles lepingule mittevastavus seisneb ning töö vastuvõtmise järel mittevastavusest mõistliku aja jooksul teatamata jätmine ei ole vabandatav. Tunnistajate KP, TU, TV ja EK ütlustest nähtuvalt ei eemaldatud vana mootori vundamenti, vaid uus mootorialus tehti vana vundamendi peale. Tunnistaja TU ütluste kohaselt oli vana mootor mõõtmetelt suurem, uus mootorialus kujutas endast metallraami, mis kinnitus vanale vundamendile ja sinna peale kinnitati uus mootor. Tunnistaja TU märkis, et ta ei tea, millisena kujutasid mootori uut vundamenti ette kostja ja hinnapakkumise koostanud VA, kuid tunnistaja oma ütlustes kinnitas, et see vundament ja mootor, mis hageja juurest välja läksid, täidavad oma ülesannet. Tunnistajad TV ja EK, kes on kostja paadimeeskonna liikmed, andsid peaaegu sõnasõnalt kattuvaid ütlusi selle kohta, et täidetud ei olnud nende soovi ehitada uus mootori vundament; vanale mootori vundamendile oli 4 kõrva külge keevitatud ja pandud uus mootor peale. Tunnistajad TV ja EK rahastasid paadi remonti kostjaga ühiselt, nad on isiklikult huvitatud asja lahenemisest kostja kasuks ja see võis nende ütlusi mõjutada. Seetõttu suhtus maakohus tunnistajate ütlustesse kriitiliselt. Kostja ega TV ei väitnud, et mootori vana vundament oleks olnud amortiseerunud või selle vastupidavusiga oleks ajaliselt piiratud. Tegemist ei ole ka varjatud puudusega, lepingutingimustele vastavus või mittevastavus oli koheselt visuaalselt tuvastatav. Samuti ei ole ükski tunnistaja ega kostja esile toonud, et uue mootori paigaldamine vanale alusele kohandatud kinnituste abil takistaks paadi kasutamist sihtotstarbeliselt merekalapüügiks või vähendaks paadi ja/või mootori töökindlust. Tööde tellimisel silmas peetud lõpptulemuse (merekalapüügiks sobiv töökõlbulik paat) saavutamiseks piisas seega ka senise mootorialuse kohandamisest ja uue mootori mõõtmetele sobivate kinnituste paigaldamisest. Kohus leidis, et ka kostja esitatud 13. veebruaril 2016 koostatud ekspertiisiakt ei tõenda, et mootori alus ei vasta kokkulepitud tingimustele. Ekspertiisiaktis ekspert üksnes konstateerib, et paadimootor oli paigaldatud vanale roostes vundamendile. Ekspertiisiaktist ei nähtu põhjendusi, mille alusel ekspert on jõudnud järeldusele, et uus mootor on paigaldatud vanale vundamendile ja miks hinnapakkumisega võrreldes tuleb see töö tuleb lugeda puudusega tööks. Kohtu hinnangul oli kostjal 2014. a kevadel võimalik visuaalse ülevaatusega ja eriteadmisi omamata tuvastada, kas on ehitatud uus mootori vundament või on uus mootor paigaldatud vana vundamendi peale või vana alust kohandatud uue, mõõtmetelt väiksema mootori kinnitamiseks. Kohus leidis, et nendel asjaoludel rohkem kui aasta pärast mootori paigaldamist ja selle järel paadi kasutamist (mille kestel oli kostjal samuti võimalus veenduda, kas tehtud töö täidab oma eesmärki) esitatud pretensiooni mootori uue vundamendi rajamata jätmise kohta ei ole töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamine mõistliku aja jooksul. Eeltoodu alusel kohus leidis esiteks, et mootori vundamendi osas ei ole tõendatud, et töö ei
8(18)
vastanud lepingutingimustele. Teiseks, isegi kui mootori aluse osas lugeda töö lepingutingimusele mittevastavaks, on kostja kaotanud õiguse sellele mittevastavusele tugineda, sest ei ole töövõtjale puudusest teatanud mõistliku aja jooksul ega puudust piisavalt täpselt kirjeldanud.
30.Kohus leidis, et kostja pretensioon on õigeaegselt esitatud roostevaba kiiluraua (12 m, 1575 eurot), vööriteki ja ahtriteki RST reelingute (1200 eurot) ning uue aku (150 eurot) paigaldamata jätmise osas. Need tööd on kostjale üle antud 13. aprilli 2015 aktiga, mida kostja allkirjastanud ei ole. Kohus leidis, et kaks nädalat on pretensiooni esitamiseks mõistlik aeg. Kostja käitumine pretensioonis esile toodud puuduste osas on aga vastuoluline. Kohus leidis, et 12. märtsi 2013 kell 8.50 saadetud e-kirjast järeldub selgelt, et kostja teadlikult allkirjastas akti tööde kohta, mis olid tema nõusolekul tegelikult jäetud tegemata.
31.Kohus leidis, et tõendite kogumiga on leidnud tõendamist, et roostevabast terasest kiiluraud ning pardareelingud jäeti panemata kostja nõusolekul ning selles osas hageja ei ole töövõtulepingut rikkunud. Kohtu hinnangul on tegemist hinnapakkumises näidatud töömahu vähendamisega poolte kokkuleppele. Tehtavate tööde kokkuleppe muutmisel muutub vastavalt ka tööde eest kokkulepitud tasu. Kostjal ei ole õigust nõuda nende tööde tegemata jätmise eest kulude või kahju hüvitamist. Kohus leidis aga, et see, et roostevabad reelingud ja kiilurauad jäeti tegemata ja paigaldamata kostja nõusolekul, ei anna hagejale õigust nõuda nende tööde eest tasu hinnapakkumise järgi. Kohus leidis, et kostjal on õigus nende tööde maksumuse võrra kokkulepitud hinda alandada kokku summas 2775 eurot (vööriteki ja ahtriteki RST reelingute valmistamine ja paigaldamine 1200 eurot + roostevabad kiilurauad 12 m hinnaga 1575 eurot). Nende tööde osas on hinna alandamine põhjendatud hinnapakkumises näidatud maksumuse täies ulatuses, arvestamata vanade detailide paigaldamise töö maksumust.
32.Vaidlust ei ole, et hageja ei paigaldanud uut akut, selle maksumuse 150 euro ulatuses on kostjal samuti õigus kokkulepitud hinda alandada.
33.Kostja pretensioon on põhjendatud pardalati ebapiisava pikkuse osas. Hinnapakkumises ei ole täpsustatud pardalati konkreetset profiili. Kostja ei ole tõendanud, et töövõtulepingu sõlmimisel oli kostjal kindel kriteerium, et pardalatt peab olema pooltoru profiil. Eksperdi teadmistega tunnistaja KP ütluste kohaselt tema oma parima kogemuse põhjal teeks pooltoru profiilist kumera pardalati, kuna latt on mõeldud kaitsma paati vigastuste eest – parrast võiksid vigastada kontakt teise paadiga, kontakt kaiga. Samas tunnistaja P oma ütlustes kinnitas, et kostja paadile paigaldatud latt mingid vigastused hoiab ära, kuigi ei ole nii efektiivne, kui kumer. Kohtu arusaamise järgi on hea meresõidu tava või merepraktika eesmärk tagada vetel liiklejate igakülgne ohutus ning vältida looduskeskkonna kahjustamist. KP sõnul täidab tegelikult ka paigaldatud lattprofiiliga pardaliist oma eesmärki. Seega pardalati profiil laevasõiduohutust otseselt ei mõjuta. Eeltoodu alusel kohus asus seisukohale, et kuna pardalati pooltoruprofiili kokkulepe ei ole leidnud tõendamist ning paigaldatud pardalatt täidab oma eesmärki, siis ei saa lattprofiili lugeda pardalati paigaldamise töö lepingutingimustele mittevastavuseks. Ükski asjas esitatud tõend ei tõenda, et paigaldatud pardalatt ei ole tehtud roostevabast terasest. Pardalatt ja kiilurauad on üle antud sama aktiga. Ekspertiisiakti tegemise ajaks olid paat ja sellele paigaldatud pardaliist 10 kuu jooksul kokku puutunud mereveega ja olnud välitingimustes ilmastiku mõjutada, kuid erinevalt üle värvitud roolilehest ning kiilurauast (ekspertiisiakti fotodel nr 6, 11 ja 12) oli pardalatt ilma igasuguste roostetamise märkideta, millest sai kohtu hinnangul järeldada, et paigaldatud pardaliist on kokkulepitud roostevabast materjalist. Kuna konkreetset pardalati (pardaliistu) profiili ei olnud kokku lepitud, paigaldatud latt-profiiliga pardaliist täidab oma otstarvet ning
9(18)
puuduvad tõendid, et pardaliist ei ole roostevabast materjalist, saab pardalati kokkulepitud tingimustele mittevastavuseks olla üksnes selle ebapiisav pikkus. Maakohus tuvastas, et kostjaga kooskõlastati lühem pikkus ja hageja ostis 3 x 6 m roostevaba latti ehk hinnapakkumises ja töö üleandmise vastuvõtmise aktis näidatust 7 m lühem. Seega ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt pardalati eest 25 jooksvale meetrile vastavat hinda. Hageja nõue pardalati osas on põhjendamatu 119 euro ulatuses ja kostjal oli õigus selle summa võrra hinda alandada.
34.Kohus leidis, et kostja pretensioon ei ole põhjendatud kajuti (plastikust roolimaja) kokkulepitule mittevastavuse osas. Kostja on töö vastu võtnud 6. veebruari 2015. a aktiga. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt hinnapakkumise ajal ei olnud konkreetset kokkulepet, et tehakse (kahe) küljeuksega ja kindla kõrgusega kajut. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud kostja väide, et ehitatud kajut/roolimaja ei vasta kokkulepitule. Kostja pretensioonis on puudusena nimetatud ainult kajuti ebapiisavat kõrgust, lepingutingimustele mittevastavusena ei nimetata kajuti sissepääsuks kahe küljeukse asemel tagaukse tegemist. Esitatud tõenditest nähtub, et kostja vaatas enne roolimaja vastuvõtmise akti allkirjastamist kajuti üle. Kajuti kõrgus ei ole varjatud puudus. Kostja väide, et ta oli sundseisus, pidi aktidele alla kirjutama, sest muidu ei saa PRIA toetust, jääb arusaamatuks. Tööde rahastamine PRIA toetuse abil ei võtnud kostjalt õigust ega kohustust juhtida viivitamata hageja tähelepanu tehtava töö puudustele ning nõuda lepingutingimustele vastava töö tegemist. Kõiki tõendeid kogumis hinnates saab järeldada, et tööde käigus pooled täpsustasid kokkulepet roolimaja osas ning kostja nõustus, et ehitatud kujul roolimaja vastab lepingule, mida kinnitab see, et kostja oli nõus selle eest kokkulepitud hinda maksma.
35.Kohus leidis, et põhjendatud ei ole kostja vastuväited ja vastuhagi pehastunud puidu eemaldamata jätmise, uute plastikust vahesottide paigaldamata jätmise ja tõstepoomi nõuetele mittevastavuse osas. Asjas ei ole tõendatud, et hageja ei oleks puitu asendanud kokkulepitud mahus. Kohus möönis, et kuna suures osas kaeti puit plastikmaterjaliga, on pehastunud puidu eemaldamata jätmine varjatud puudus, mida ei pruukinud kostja avastada töö ülevaatamisel. Kostja ei ole aga väitnud, et oleks pehastunud puidu eemaldamata jätmise tuvastanud muul viisil kui visuaalsel vaatlusel. Kohtu hinnangul esitatud tõendite kogumiga ei ole tõendamist leidnud, et väidetav pehastumine oli olemas paadi kostjale üleandmise ajal 2015. a kevadel või et hageja ei eemaldanud pehastunud puitu kokkulepitud ja vajalikus mahus. Asjas ei fikseeritud paadi kõigi puitosade seisukorda hageja juurde viimise ajal. Kostja ega tunnistajad ei väitnud, et väidetava pehastunud puidu asendamata jätmise tõttu ei olnud paat ohutult kasutatav.
36.Võrreldes hageja hinnapakkumist OÜ Liu Paat 7. aprilli 2016. a hinnapakkumisega ja eeldades, et mõlema hinnad on suurusjärgus võrreldavad, järeldas maakohus, et kostja ei saanud hageja hinnapakkumises toodud hinna 300 euro eest eeldada rohkem kui 6 jm plangutuse väljavahetamist. Kohtu hinnangul saab mõistlikult eeldada, et hageja täitis oma lepingulisi kohustusi heas usus ning tööde tegemise ajal pehastunud olnud puitdetailid eemaldati ja asendati vajalikus ulatuses. Kostja eitab tööde kooskõlastamist ja ülevaatamist, kuid ei ole vastavalt VÕS § 645 lg-le 2 tõendanud, et pehastunud puidu osas oli puudus olemas juba paadi üleandmise ajal. Kohtu hinnangul ei saa keskmise mõistliku isiku arusaama kohaselt eeldada, et pehastunud puidu eemaldamise töö hõlmab ka vana redeli asemel uue ehitamist. Maakohus leidis, et merepaadil jätkub puidu pehastumine pidevalt, kogu puidumaterjali väljavahetamine tähendaks aga uue paadi ehitamist, milleks hageja ja kostja vahel kokkulepet ei olnud. Lisaks täitis hageja tehtud töö oma otstarvet – kostja kasutas remonditud paati vähemalt kahel püügihooajal. Seega pehastunud puidu eemaldamise ja vahesottide
10(18)
osas ei ole kostjal õigust hinda alandada ega nõuda sellega seoses tulevikus tekkiva kahju hüvitamist.
37.Kostja ei ole tõendanud tõstepoomi kokkulepitud tingimustele mittevastavust paadi kättesaamise ajal. Hinnapakkumise järgi pidi hageja valmistama tõstepoomi. Kostja ei ole väitnud, et tõstepoom ei olnud valmistatud kooskõlas tema kinnitatud joonisega. Kostja pretensioonist ei selgu, milles täpselt tõstepoomi sihtotstarbelist kasutamist takistav puudus seisnes. Vastuhagi kohaselt ei olnud tõstepoomiga võimalik kalalaeva laadida kala, sest tõstepoomi otsa oli jäetud paigaldamata trossi juhtimise rullik koos puksidega, mis võimaldab räimepüügil parda külge seotava põllega (võrgulina) kalu paati laadida. Ilmselt õige ei ole hageja väide, et kokkulepitud töö ei sisaldanud poomi otsa rulliku või ploki paigaldamist. Kohus nõustus kostjaga, et ilma rullikuta ei ole tõstepoom sihtotstarbeliselt kasutatav ja seega ilma rullikuta oleks töö puudulik. Samas kõik tunnistajad ja kostja ise vande all aga tunnistavad, et rullik oli olemas. Kostja ei ole kirjeldanud, milles poomi ümberehitamine/parandamine seisnes. Tõenditest järelduvalt oli paadiga kaasa antud komplektne tõstepoom. Kohtu hinnangul on küsitav, kas tõstepoomi ümberehitamisena on käsitatav üksnes ebapiisava tõstejõuga rulliku asendamine suurema tõstejõuga rulliku vastu. Asjaolu, et kostja ise pidi tõstepoomi paadile ja poomi otsa rulliku kinnitama, ei tähenda samuti, et töö ei vastanud kokkulepitule. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt on tõstepoomi peale ja maha monteerimine paadi omaniku (või kasutaja) jaoks tavapärased toimingud. Eeltoodu alusel ei ole tõstepoomiga seonduvalt hageja lepingurikkumine ega kostjal kahju tekkimine tõendatud.
38.Põhjendamatu on kostja vastuväide, et hagejal ei olnud õigust nõuda tasu mootori hüdraulikaajami paigaldamise eest, kuna töö üleandmise ja vastuvõtmise aktides ei kajastu, millest kostja järeldab, et tööd ei ole tehtud. Kostja enda esitatud ekspert ei ole selle töö tegemata jätmist välja toonud.
39.Eeltoodu alusel asus kohus kokkuvõtvalt seisukohale, et hageja 9096 euro suurusest põhinõue on põhjendamatu 5244 euro ulatuses. Sellest summast 2200 eurot on kostja tegelikult tasunud enne hagiavalduse esitamist, 3044 eurot on kostjaga sõlmitud täiendava kokkuleppe kohaselt tegemata jäetud tööde maksumus (paigaldamata aku 150 eurot, RST kiilurauad 1575 eurot, RST reelingud 1200 eurot ja puuduv osa pardalatist 119 eurot) ja selles osas on nõue lõppenud kostja poolse hinna alandamisega. Eeltoodu alusel rahuldas maakohus hageja põhinõude 3852 euro ulatuses (9096 – 5244).
40.Põhinõude osaliselt rahuldamata jätmise tõttu on osaliselt põhjendamatu ka hageja viivisenõue. Perioodil 20. aprillist 2015 kuni hagi esitamiseni oli seega põhinõudelt (3852 eurot) sissenõutavaks muutunud viivis 229 eurot 35 senti ja alates hagi esitamisest kuni 30. maini 2018 viivis 961 eurot 40 senti. Apellatsioonkaebus
41.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Lisaks palub kostja teha määruse hageja poolt haginõuetest osaliselt loobumise kohta.
42.Maakohus jättis kostjalt hageja kasuks 3852 euro välja mõistmisel arvesse võtmata käibemaksu 20%. Hageja esitatud nõue 9096 eurot sisaldas käibemaksu 1516 eurot. Nimetatud summast jättis kohus hagi rahuldamata paigaldamata aku (150 eurot), RST kiiluraua (1575 eurot), RST reelingute (1200 eurot) ja puuduvas osas pardalati (119 eurot) eest esitatud nõude osas. Samas jättis kohus nimetatud summade osas (kokku 3044 eurot) arvesse võtmata, et hageja esitatud nõude vähendamise korral tuleb
11(18)
vähendatud osas arvestada käibemaksu 20% määras. Seega eksis kohus hagi osalisel rahuldamata jätmisel nõuete esitatud arvestuses käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 kohaldamisel.
43.Teiseks leiab kostja, et kohus on ebaõigesti hinnanud asjas esitatud tõendeid poolte vahel kokkulepitud töö, uue mootori vundamendi valmistamine, osas. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et paadist ei eemaldatud vana mootori vundamenti, vaid uus mootor paigaldati vanale vundamendile. Lisaks kinnitas ka hageja endine töötaja VA, et vundament ja mootor täitsid oma ülesannet. Nimetatust järeldub, et hageja oli teadlik sellest, et ta ei ehitanud kalapaadile uut vundamenti. Sellest hoolimata esitas hageja kostjale uue mootori vundamendi ehituse eest arve 1125 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 1350 eurot. Maakohus on ekslikult tõendeid analüüsides asunud seisukohale, et täidetud oli kostja tingimus – paat peab kõlbama töö tegemiseks ning paadi moderniseerimistööde tegemisel ei olnud mootori vundamendi rajamine eraldiseisev lõpptulemus. Pooled olid kokku leppinud uue vundamendi ehituse ja kuivõrd hageja uut vundamenti ei ehitanud, siis puudub hagejal õigus küsida tasu töö eest, mida hageja ei teinud, olenemata sellest, kas vana vundament oli olemas või mitte ning kas seda oli vaja välja vahetada või mitte. Asjaolu, et vanale vundamendile oli võimalik kinnitada uus mootor ei muuda tehtuks poolte vahel kokkulepitud tööd.
44.Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid pehastunud puidu välja vahetamata jätmise osas. On tõendatud, et paadil tuli eemaldada pehastunud puitu. Asjaolu, et pooled leppisid kokku pehastunud puidu väljavahetamise hinnaks 360 eurot koos käibemaksuga oligi hageja ja kostja vaheline kokkulepe. Siinkohal tuleb arvestada, et hinnapakkumise koostas hageja, olles eelnevalt tutvunud kalapaadi seisundiga ning märkinud hinnapakkumisse tööd, mis olid vaja kindlasti ära teha. Hageja, tegutsedes oma majandus- ja kutsetegevuses, pidi nägema ja aru saama paadi seisukorrast selleks, et teha hinnapakkumine kostjale. Oluline on siinkohal, et tunnistaja TV ütlused tõendavad asjaolu, et juba varasemalt oli paadil ositi vahetatud välja puitosasid, mistõttu ei ole asjakohane kohtu seisukoht sellest, et kokkulepitud 360 euroga ei olnudki võimalik kogu paadi puitosi välja vahetada. Puudub alus asuda seisukohale, et kusagilt mujalt vahetati välja pehastunud puitu kokkulepitud mahus. Seega jättis hageja teadlikult ja tahtlikult poolte vahel kokkulepitud töö tegemata. Kohtu järeldus, nagu oleks tunnistajad EK ja TV rahaliselt huvitatud soodsast kohtuotsusest, on meelevaldne. Asjaolu, et nimetatud isikud on varasemalt kalapaadil tehtud töödesse rahaliselt panustanud, ei mõjuta tunnistajaid mingil viisil praeguses menetluses.
45.Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele selles, et asjas ei ole tõendatud, et kalapaadi vahesottide puit oli pehkinud. Tähtsust omab asjaolu, et poolte vahel oli kokkulepe uute plastikust vahesottide paigaldamiseks, millise töö hind oli koos käibemaksuga 1560 eurot. On tõendatud, et vöörikajuti uksepostid olid pehastunud ja jäeti välja vahetamata, samuti oli puit küünega katsudes pehme. Nimetatud asjaolud omavad tähendust seetõttu, et kui uksepostid jäeti välja vahetamata, siis ei saanud sinna külge juba tehniliselt kinnitada ka uusi plastikust vahesotte (ehk laadimisruumide seinu) ning seega ei valmistanudki hageja uusi plastikust vahesotte ehk vaheseinu. Kostja arvates on kohus sattunud eksimusse kalapaadi ehituslikest terminitest, mistõttu jõudnud ka ebaõigetele järeldustele kostja viidatud tegemata töö osas vahesotte puudutavas vaidluses. Lisaks eeltoodule juhib kostja tähelepanu üldteada asjaolule, et paadi puitosad kestavad harilikult paadi sihtotstarbelisel ekspluateerimisel enam kui 2 aastat ning seisukoht, nagu võinuks vahetatud laudis pehkida 2 aasta jooksul käega katsutavalt pehmeks, on meelevaldne.
46.Maakohus järeldas ebaõigesti, et kalapaadile paigaldatud metall-latt on pardavits. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt oli poolte vahel kokkulepitud roostevaba pardalati
12(18)
paigaldamine 25 m, hinnaga 510 eurot (sh käibemaks 85 eurot). Tunnistajate ütlustest ja ekspertiisiaktist nähtuvalt ei paigaldanud hageja kalapaadile roostevaba pardavitsa. Ka tunnistaja KP ütlustest nähtub, et paigaldatud metallrauda ei saa lugeda pardavitsaks, kuivõrd pardavitsa ülesanne on kaitsta parrast kahjustuste eest. Nimetatud asjaolu omab olulist tähtsust, sest pardavits paigaldatakse paadile eesmärgiga kaitsta paadi parrast kai vastu põrkumise korral ning võrkude nõudmisel. Pardavits peab olema poolkumer roostevaba poolkaartoru, mis VA ütluste kohaselt ka kokku lepiti. Praegusel juhul paigaldatud metall-latt ei täida oma ülesannet ning on paigaldatud valesse kohta – pardavitsa asukoht on parda ääres, mitte parda keskel, kattes parda äärt vöörist ahtrini. Tunnistaja TU ütlustest nähtub, et hageja ostis 18 meetrit lattrauda roostevaba pardavitsa asemel, kuid küsis selle eest roostevaba pardavitsa hinda. Kostja leiab, et põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et roostevaba pardavitsa asemel paigaldatud lattraud on poolte vahel kokkulepitud töö, kuigi väiksemas mahus. Hageja ei ole teinud tööd täies mahus, sest tööl ja materjalil ei ole kokkulepitud omadusi, paigaldatud lattraud ei täida oma ülesannet ning seetõttu tuleb hagiavalduses esitatud nõue jätta rahuldamata summas 510 eurot.
47.Põhjendamatud on kohtu tehtud järeldused nagu oleks tunnistajate EK, TV ja kostja vande all antud ütlused paljasõnalised.
48.Maakohus eksis ka menetluskulude jaotuses ja kindlaksmääramises. Kuivõrd kohus sattus eksimusse nõuetelt käibemaksu arvestuse osas, on kohtu arvestus ebaõige ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Vastustaja seisukoht
49.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
50.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohus on õigesti leidnud, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele ning kostjal tuleb tellijana täita töövõtulepinguga võetud kohustusi ja maksta hageja tehtud tööde eest kokkulepitud tasu, kuid maakohus jättis hagi osalisel rahuldamisel ebaõigesti põhinõude rahuldamata jätmata osalt käibemaksu arvestamata. Maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel seetõttu tühistada osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja põhivõlg 3243 eurot 20 senti ületavas osas ja seetõttu ka põhivõlalt arvestatud viivise ja menetluskulude jaotuse osas, ning teha selles osas uus otsus. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
51.Maakohus on otsust tehes õigesti juhindunud VÕS § 635 lg-st 1, mille järgi kohustub töövõtulepinguga töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused, mille täitmiseks tuleb töövõtjal töö valmis teha ja tellijal töö eest tasuda. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus nõuetekohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Seega on maakohus õigesti lähtunud sellest, et vaidluse lahendamisel omab olulist kaalu poolte kohustuste sisu ja nende täitmise tuvastamine.
52.Apellatsioonkaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega
13(18)
ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Samuti on maakohus jaganud vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude tuvastamisel õigesti tõendamiskoormise. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Maakohus on tõendite asjassepuutuvuse ja lubatavuse hindamisel õigesti lähtunud vaidluse aluseks olevatest asjaoludest ja ühe tõendi teisest kaalukamaks lugemist TsMS § 442 lg-st 8 juhindudes otsuses põhjendanud. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus tõendeid seadusest juhindudes ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ettemääratud jõudu. Kostja mittenõustumine kohtu kaalutlustega ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks.
53.Kostja on apellatsioonkaebuses heitnud maakohtule ette mootori vundamendi ehitustööde, pehkinud puitosade väljavahetamise, vahesottide asendamise ja metall pardaliistu paigaldamise osas tehtud tööde kokkuleppele vastavuse osas tõendite ekslikku hindamist ja ebaõigete järelduste tegemist. Samuti on kostja asunud seisukohale, et maakohus oleks pidanud lisama hageja kasuks välja mõistmata jäetud summale käibemaksu.
54.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus esmalt, et ei nõustu kostja väitega, et maakohus on ekslikult tuvastanud mootori vundamendi ehitamise kohustuse nõuetekohase täitmise. Maakohus on otsuse p-des 22-26 mootori vundamendi ehitustööde osas õigesti leidnud, et hageja on mootori vundamendi ehitanud vana vundamendi õgvendamise ning uute kandurite ja uute amortisaatorite paigaldamise teel. Maakohus on hinnanud poolte esitatud tõendeid kogumis ja teinud eeskätt ümberehitustööde tegemise kokkuleppe ja tööde tegemise juures viibinud tunnistajate TU ja KS ütluste põhjal õige järelduse, et tehtud tööde käigus on olemasolev vundament uuele mootorile sobilikuks ümber ehitatud (II kd, tl 64-66 ja 66-68). Seejuures on maakohus põhjendatult rõhutanud, et kostja ei ole omalt poolt esile toonud ega põhjendanud, missugune tema arusaamise järgi uus vundament pidanuks olema. Kuna ümberehitatud vundament sobib uue mootori kandmiseks ja paadi sihtotstarbeliseks kasutamiseks, on maakohus lugenud õigesti lepingu selles osas nõuetekohaselt täidetuks.
55.Ringkonnakohus on maakohtuga ühte meelt ka selles, et hageja on teinud pehkinud puitosade väljavahetamise tööd kokkulepitud ulatuses. Maakohus on õigesti leidnud, et nähtuvalt hageja hinnapakkumisest ei leppinud pooled kokku kalapaadi täielikus renoveerimises, vaid kaasajastamises ja remonttöödes kindlaksmääratud ulatuses. Arvestades pehkinud puitosade asendamiseks kokkulepitud töö maksumust, mis oli üksnes 300 eurot, siis ei saa eeldada, et kokkulepe võinuks hõlmata kõikide võimalike enam mitte uute puitosade vahetust. Maakohtu selline järeldus on kooskõlas kostjale hinnapakkumise (I kd, tl 7) koostanud tunnistaja VA ütlustega, kelle sõnul tuli pehkinud puit asendada mahus, võttes aluseks asendatavate laudade hulga ja hinna ning töö maksumuse, lähtudes hinnapakkumises kokkulepitud summast 300 eurot (II kd, tl 68-70). Samuti on tunnistaja TU kinnitanud, et pehkinud puidu eemaldamine arutati kostjaga läbi ja mahus lepiti kokku. Tunnistaja sõnul käis kostja töid vaatamas vähemalt korra nädalas ja kokku lepiti need tööd, mis olid hädavajalikud. Tunnistaja kinnitusel tehti pehkinud puidu eemaldamist ja asendamist tegelikult isegi rohkem, kui kokku lepitud 300 eurot oleks võimaldanud. Lähtuti põhimõttest, et välja vahetati puit, mis oli kaotanud 50% oma mehhaanilisest tugevusest (II kd, tl 64-66). Et kostja tööde juures regulaarselt viibis, andis tööde kohta juhiseid ja nende ulatuse heaks kiitis, on samuti kinnitanud tunnistajad KS ja VA (II kd, tl 68-70). Eeltoodut arvestades on maakohus õigesti tuvastanud, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja pehastunud
14(18)
puidu eemaldama ja asendama vaid üksikutes kohtades, mitte kogu korpuse ulatuses ning et faktiliselt asendatud puidu maht on kostja poolt heaks kiidetud. Kostja on
4.detsembril 2014. a allkirjastatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktiga tööd vastu võtnud. Arvestades seda, et töid tehti 300 euroga piiratud eelarve juures, kostja viibis regulaarselt kalapaadi renoveerimise tööde juures, ning töid tehti vastavalt tema juhistele, ei saa kostja väita, et ta ei teadnud tegelikult asendatud pehkinud puidu mahtu ning et tegemist on varjatud puudusega.
56.Apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on teinud ebaõige järelduse, et poolte vahel ei olnud kokkulepet uute plastikust vahesottide ehk laadimisruumide seinte paigaldamiseks, ei ole samuti põhjendatud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et pooled ei ole kokku leppinud selles, et hageja peaks puitvaheseinad plastikust vaheseintega asendama, vaid hageja pidi paigaldama uued plastosad ehk katma olemasoleva puitvaheseina plastikuga. Kokkuleppe sisu tuvastamisel on maakohus õigesti lähtunud kostjale hinnapakkumise teinud tunnistaja VA ütlustest, mille järgi nähti kokkuleppes ette, et puidust vahesotid kaetakse plastikuga ning mädad lauad vahetatakse välja. Tegelikult välja vahetatud laudade maht selgus tunnistaja sõnul tööde käigus ning kõiki laudu välja ei vahetatud (II kd, tl 68-70). Samuti on tunnistaja TU kinnitanud, et poolte kokkulepe oli puidust vaheseinte katmine plastikuga, mitte plastikust vaheseinte ehitamine. Puit, millele plastik peale pidi pandama, oli kehvas seisus ja osa puitu vahetati välja. Tunnistaja ütluste kohaselt arutati kostjaga, mida sai vahetada ja mida tuli välja vahetada (II kd, tl 64-66). Sama on kinnitanud ka tunnistaja KS, kelle sõnul vahetati kogu pehkinud vaheseinte puit välja (II kd, tl 66-68).
57.Kalapaadile paigaldatud pardalati osas ei ole pooltel vaidlust selles, et pardalatt on paigaldatud, kuid selle pikkus oli 1,5 meetri võrra lühem kui hinnapakkumises märgitud. Seetõttu on maakohus õigesti pidanud kostja pretensiooni õigustatuks ja tunnustanud kostja õigust alandada vastavas osas tööde maksumust 119 euro võrra. Muus osas on maakohus tuvastanud pardalati sobivuse asjatundja KP ütluste alusel, kelle arvamuse kohaselt täidab lattprofiiliga pardaliist oma eesmärki ega mõjuta otseselt laevasõiduohutust. Kuna kostja väide kokkuleppe kohta, et paigaldada tulnuks pooltoruprofiiliga pardaliist, tõendamist ei leidnud, on maakohus õigesti pidanud tehtud tööd lepingutingimustele vastavaks. Et tegemist on roostevaba materjaliga, on kinnitanud tunnistajad TU ja KS (II kd, tl 64-66 ja 66-68 ).
58.Lisaks tunnistajate ütlustele on maakohus kokkulepitud tööde tuvastamisel ja nende lepingule vastavuse osas õigesti arvestanud ka asjaoluga, et kostja on tööd
4.detsembrist 2014 kuni 6. veebruarini 2015 koostatud viie tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktiga vastu võtnud (I kd, 20-29). Tööde vastuvõtmine kostja poolt ja esimese viie arve (I kd, tl 8-12) tasumine viitab sellele, et tehtud tööd ei saanud oluliselt erineda sellest, milles pooled olid kokku leppinud.
59.Kolleegium nõustub maakohtuga, et tunnistajate TV ja EK ütlused, millele kostja kaebust esitades viitab, ei ole poolte vahel sõlmitud kokkulepete sisu ja tehtud tööde tuvastamisel kaalukad tõendid. Mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et nemad ei viibinud läbiviidud tööde juures ega tea millal ja mida remonditi. Samuti ei viibinud tunnistajad enda sõnul hinnapakkumise koostamise juures (I kd, tl 71-75). Seega ei saa tunnistajatele olla teada see, milles hageja ja kostja kokku leppisid ega see, milliseid juhiseid kostja tööde juures viibides hagejale andis.
60.Samuti on maakohus pidanud õigesti vähekaalukaks tunnistaja KP kirjeldavaid ütlusi ja konstateeringut, et ta ei oska öelda, kas mootori vundament oli ümberehitatud või mitte. Samuti ei ole KP poolt tunnistajana antud ütlused usaldusväärsed puitosade vahetust puudutavas osas, kuna tunnistaja on ütluste andmisel lähtunud kostja antud
15(18)
informatsioonist ning pehastunud puidu olemasolu on tunnistaja eeldanud konstruktsioone avamata (II kd, tl 60-63).
61.Maakohus on samuti olnud põhjendatult kriitiline KP koostatud asjatundja arvamuse suhtes, kuna asjatundja on lähtunud arvamuse andmisel enda kinnitusel eeldusest, et kalalaev tuli täielikult renoveerida, mis aga ei vasta poolte vahelise kokkuleppe tegelikule sisule. Sarnaselt tunnistajana antud ütlustele on ka KP kui asjatundja seisukohad üksnes kirjeldavad ega põhjenda tehtud mootorivundamendi ümberehitustööde sobimatust (I kd, tl 66-90). Samuti ei ole asjatundja arvamus puitosade väljavahetamise mahu kokkuleppe väljaselgitamisel asjakohane tõend, sest KPle ei olnud hinnangu andmisel poolte vahelise kokkuleppe sisu teda. Seisukohtade andmisel on ta enda sõnul lähtunud kostja ütlustest, öeldes, et kostja väidab, et puit ei olnud vahetatud ja tema nõustus sellega (II kd, tl 60-63). Lisaks kahandab asjatundja arvamuse usaldusväärsust asjaolu, et see on koostatud aasta ja kümme kuud pärast tööde valmimist ega võta arvesse laeva vahepealse kasutamisega tekkida võinud puudusi.
62.Apellatsioonkaebus on põhjendatud üksnes väite osas, et maakohus eksis hagi osalisel rahuldamisel käibemaksu arvestamisega, jättes põhinõude rahuldamata osalt käibemaksu arvesse võtmata. Hageja hinnapakkumises on kajastatud kõikide tööde hinnad eraldi ilma käibemaksuta ning tabeli lõpus on kogu summale lisatud käibemaks (I kt, tl 7). Maakohus on otsuse põhjendustes ekslikult võtnud aluseks hinnapakkumises kajastatud käibemaksuta hinnad ja pidanud paigaldamata aku lõplikuks hinnaks 150 eurot, RST kiiluraua hinnaks 1575 eurot, RST reelingute hinnaks 1200 eurot ja puuduvas osas pardalati hinnaks 119 eurot. Seetõttu arvestas maakohus otsuse p-s 58 ebaõigesti, et tegemata jäänud tööde maksumus oli kokku 3044 eurot. Kuivõrd hagiavalduses on esitatud põhinõue koos käibemaksuga, tuleb hagi osalisel rahuldamisel maha arvestada tegemata tööd samuti käibemaksuga. Järelikult tuleb eelnimetatud tegemata tööde hinnale lisada käibemaks 20%. Tegemata tööde maksumus koos käibemaksuga on kokku 3652 eurot 80 senti (3044 + 608,80) ja hageja nõue on seetõttu põhjendatud 3243 euro 20 sendi ulatuses (9096 - 2200 3652,80). Samal põhjusel tuleb muuta ka väljamõistmisele kuuluvat viivist. Ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga on rahuldatud põhinõudelt perioodil
20.aprillist 2015 kuni 4. novembrini 2018 sissenõutavaks muutunud viivis 921 eurot 77 senti.
63.Kuna maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada põhihagi rahuldamise ulatuse osas, tuleb muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotuse proportsiooni. Kohus rahuldas põhihagi 35,67% ulatuses ja vastuhagi jäi täies ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hagi ja vastuhagi nõue tulenesid samast töövõtulepingust, kostja vastuväited hagile ja vastuhagi aluseks olevate asjaolud suures ulatuses kattuvad. Seetõttu peab ringkonnakohus õigeks jaotada põhihagilt tasutud riigilõiv poolte vahel vastavalt põhihagi rahuldamise ulatusele ja vastuhagilt tasutud riigilõiv jätta kostja kanda ning poolte lepinguliste esindajate kulud jätta 30% ulatuses hageja kanda ja 70% ulatuses kostja kanda.
64.Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses üksnes maakohtu määratud menetluskulude jaotust, paludes arvesse võtta hagi rahuldamise ulatust. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramist kostja ei vaidlustanud. Seega korrigeerib ringkonnakohus väljamõistmisele kuuluvat menetluskulude suurust üksnes hagi rahuldamise proportsiooni muutumise tõttu.
65.Vastavalt kulude jaotusele jääb hageja kanda tema maakohtus tasutud riigilõivust 385 eurot 98 senti (64,33% 600 eurost), 1200 eurot (30% 4000 eurost) hageja lepingulise
16(18)
esindaja kuludest ja hageja peab kostjale hüvitama 1245 eurot (30% 4150 eurost) kostja lepingulise esindaja kuludest.
66.Kostja peab hagejale hüvitama hageja maakohtus tasutud riigilõivust 214 eurot 2 senti (35,67% 600 eurost) ja 2800 eurot (70% 4000 eurost) hageja lepingulise esindaja kuludest. Kokku on kostja seega kohustatud hagejale hüvitama 3014 eurot 2 senti. Kostja kanda jäävad tema enda kuludest vastuhagi riigilõiv 700 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 2905 eurot (70% 4150 eurost).
67.Poolte vastastikused kulude hüvitamise kohustused tuleb TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestada ja selle tulemusel lõpevad poolte vastastikused menetluskulude hüvitamise kohustused kattuvas summas. Hageja kohustus lõpeb täies ulatuses, kostja kohustus osaliselt ning kostjal jääb hagejale hüvitada 1769 eurot 2 senti (3014,02 1245), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Kuna hageja kohustus hüvitada kostjale menetluskulud on kohtuotsuses tehtava tasaarvestusega täielikult lõppenud, ei saa kohus rahuldada kostja taotlust kohustada hagejat tasuma kostjale menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse tegemisest kuni menetluskulude tasumiseni.
68.Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud 15,8% ulatuses hageja kanda ja 84,2% ulatuses kostja kanda, arvestades, et kostja vaidlustas apellatsiooniastmes põhinõude (3852 eurot) rahuldamist ja ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse käibemaksu valearvestuse tõttu 608 euro 80 sendi ulatuses.
69.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
70.Hageja esitas 29. oktoobril 2018 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 1080 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 12 tunni ulatuses tunnitasuga 90 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt seisnes õigusabi apellatsioonkaebuse analüüsimises ja sellele vastuse koostamises. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palub hageja menetluskulud välja mõista käibemaksuta.
71.Kolleegium leiab, et hageja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluse toimingud on põhjendatud ning ka toimingutele kulunud aeg on esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik. Lepingulise esindaja tunnitasu määr 90 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud. Seega on põhjendatud ja vajalikud hageja õigusabikulud (12*90) 1080 eurot (käibemaksuta).
72.Kostja esitas 26. oktoobril 2018 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 1535 eurot, sh riigilõiv 425 eurot ja õigusabi 1110 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja ja sellele lisatud arve kohaselt on kostjale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 9,25 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt seisnes õigusabi kohtuotsuse tutvustamises kliendile (1,25 tundi) ja apellatsioonkaebuse koostamises (8 tundi). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palub kostja menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga, kuid avalduses puudub kostja TsMS § 174 lg 10 kohane kinnitus, mistõttu tuleb kostja menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta.
73.Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja ajakulu seoses kohtuotsuse analüüsimise ja apellatsioonkaebuse koostamisega on põhjendatud ja vajalik. Lepingulise esindaja tunnitasu määr 100 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning TsMS § 175 lg 1 mõttes
17(18)
põhjendatud. Seega on põhjendatud ja vajalikud kostja menetluskulud riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud (9,25*100) 925 eurot (käibemaksuta), kokku 1350 eurot.
74.Vastavalt kulude jaotusele jääb hageja kanda enda lepingulise esindaja kuludest 170 eurot 64 senti (15,8% 1080 eurost) ja hageja peab kostjale hüvitama kostja tasutud riigilõivust 67 eurot 15 senti (15,8% 425 eurost) ning kostja lepingulise esindaja kuludest 146 eurot 15 senti (15,8% 925 eurost), kokku 213 eurot 30 senti.
75.Vastavalt kulude jaotusele jääb kostja kanda tema tasutud riigilõivust 357 eurot 85 senti (84,2% 425 eurost) ja enda lepingulise esindaja kuludest 778 eurot 85 senti (84,2% 925 eurost) ning kostja peab hagejale hüvitama hageja lepingulise esindaja kuludest 909 eurot 36 senti (84,2% 1080 eurost).
76.Poolte vastastikused kulude hüvitamise kohustused tuleb TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tasaarvestada ning tasaarvestuse tulemusel lõpevad poolte vastastikused menetluskulude hüvitamise kohustused kattuvas summas. Hageja kohustus lõpeb täies ulatuses, kostja kohustus osaliselt ning kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja 696 eurot 6 senti (909,36 – 213,30). Kuna hageja kohustus hüvitada kostjale menetluskulud on kohtuotsuses tehtava tasaarvestusega täielikult lõppenud, ei saa kohus rahuldada kostja taotlust kohustada hagejat tasuma kostjale menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse tegemisest kuni menetluskulude tasumiseni.
77.Kostja esitas 2. juulil 2018 apellatsioonkaebuse, tasudes riigilõivu 700 eurot (III kd, tl 8). 2. augustil 2018 esitas kostja apellatsioonkaebuse täpsustuse ja taotluse enamtasutud
euro riigilõivu tagastamiseks. Tsiviilasja hinnaks apellatsioonkaebuse esitamisel oli 5121 eurot 56 senti. Sellise hinnaga kaebuselt tuli vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ning lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 425 eurot. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti, menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kuna apellatsioonkaebuse esitamisel on tasutud riigilõivu 275 eurot rohkem, kuulub enamtasutud riigilõiv 275 eurot vastavalt esitatud taotlusele tagastamisele Rene Timmi arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXX.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.