Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
31.mai 2018, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Polar Yacht Manufactory OÜ hagi FIE R. T. vastu võla ja viivise väljamõistmiseks ja R. T. vastuhagi Polar Yacht Manufactory OÜ vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Polar Yact Manufactory OÜ hagi hind 10 366 eurot FIE R. T. vastuhagi hind 10 125,43 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Polar Yacht Manufactory OÜ (registrikood 11614030, asukoht Soometsa tee 9, Uulu küla, Tahkuranna vald, Pärnu maakond) volitatud esindaja: Annika Murulaid (e-post: [email protected]) Kostja: FIE R. T. (registrikood xxxxxxxx, asukoht: xxxxxx x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, xxxxx, e-post: xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaire Aus (e-post: [email protected]) 14.12.2016 - 15.12.2016 T. V., A. Murulaid, R. T., adv K. Aus
Asja arutatud kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Polar Yacht Manufactory OÜ hagi FIE R. T.lt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista FIE R. T.lt Polar Yacht Manufactory OÜ kasuks 4813,40 eurot (sh 3852 eurot põhivõlga ja 961,40 eurot seisuga 30.05.2018 sissenõutavaks muutunud viivis).
3.Välja mõista FIE R. T.lt Polar Yacht Manufactory OÜ kasuks viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 3852 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.05.2018 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata FIE R. T. vastuhagi Polar Yacht Manufactory OÜ vastu kahjuhüvitise 9372,80 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.
5.Menetluskuludest jätta Polar Yacht manufactory OÜ kanda 57,65% põhihagi riigilõivust ja 25% poolte lepinguliste esindajate kuludest. FIE R. T. kanda jätta põhihagi riigilõivust 42,35%, vastuhagi riigilõiv täies ulatuses ja 75% mõlema poole lepinguliste esindajate kuludest.
6.Määrata Polar Yacht Manufactory OÜ põhjendatud ja vajalike kulude suuruseks 4600 eurot, mille hüvitamiseks mõista 3254,10 eurot välja FIE R. T.lt hageja kasuks ning ülejäänud osa jätta hageja enda kanda.
7.Määrata FIE R. T. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 4850 eurot, mille katteks mõista 1037,50 eurot välja Polar Yacht Manufactory OÜ-lt kostja kasuks ja ülejäänud osa jätta kostja enda kanda.
Tsiviilasi nr 2-16-592
8.Tasaarvestada otsuse resolutsiooni punktides 6 ja 7 sätestatud poolte vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded kattuvas osas, s.o summas 1037,50 eurot. Tasaarvestuse tulemusel jääb FIE R. T.lt Polar Yacht Manufactory OÜ kasuks menetluskulude katteks väljamõistetud summast tasuda 2216,60 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Polar Yacht Manufactory OÜ (edaspidi nimetatud ka PYM) esitas 14.01.2016 Pärnu Maakohtule hagi FIE R. T. vastu 9606 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja tegi 22.08.2013 kostjale hinnapakkumise kalapaadi PMA-518 moderniseerimistööde kohta: korpuse puhastamine pigist 1000 eurot, V.t korpuse katmine plastikuga 4 mm 9800 eurot, pehastunud puidu eemaldamine ja asendamine 300 eurot, plastikust uute vahesottide tegemine 1300 eurot, ahtriteki, vööriteki ja –kajuti katmine plastikuga 1225 eurot, plastikust parraste valmistamine 1150 eurot, vööriteki ja ahtriteki RST reelingute valmistamine ja paigaldamine 1200 eurot, roostevabad kiilurauad 12 m 1575 eurot, roostevaba pardalati paigaldamine 25 jm 425 eurot, lastiruumi uued laidrid ja piidad 490 eurot, plastikust roolimaja sisutusega 7500 eurot, avarii päästevarustus 475 eurot, kaardipotter/kajalood Garmin EHOMAP 70s+ kaart 1190 eurot, uus elektrijuhtmestik, aku ja automaatsed pilsipumbad 850 eurot, navigatsioonituled 150 eurot, uus mootori vundament 1125 eurot, uus sõuvõll, sõukruvi, täävipuks, leevendu, topend 4000 eurot, hüdrauliline rool, mootori distantsjuhtimine 1100 eurot, mootori jahutus ja küttesüsteemi ehitus 1000 eurot, mootorite hüdraulikaajamipaigaldamine 2000 eurot, vesijahutusega väljalaske tegemine 1000 eurot, diiselmootor Volvo Penta D2-40 koos paigaldusega 10 000 eurot, hüdrauliline vints, pardarull, tõstepoom 3100 eurot. Tööde maksumus kokku 51 955 eurot, millele lisandub käibemaks summas 10 391 eurot, seega summa kokku 62 346 eurot. Kostja nõustus hageja hinnapakkumisega ning pooled leppisid kokku selles, et hageja asub töid tegema ning kostja tasub hagejale tööde eest kuues osas vastavalt hageja poolt esitatavatele arvetele. Kirjalikku töövõtulepingut pooled sõlminud ei ole, kuid hinnapakkumise vastuvõtmisega tuleb hageja hinnangul lugeda töövõtuleping sõlmituks hinnapakkumises määratud tingimustel. Sõltuvalt tööde valmimisjärgust esitas hageja kostjale arveid tööde ees tasumiseks: 06.01.2014 arve nr 002-01 summas 20 400 eurot; 20.06.2014 arve nr 010-06 summas 10 200 eurot; 05.08.2014 arve nr 007-08 summas 10 200 eurot; 23.10.2014 arve nr 002-10 summas 10 200 eurot; 16.03.2015 arve nr 004-03 summas 4608 eurot ja 13.04.2015 arve nr 001-04 summas 6738 eurot. Arvete summa kokku on 62 346 eurot, mis vastab hageja hinnapakkumise summale. Kostja tasus hagejale viis esimest arvet kokku summas 53 250 eurot ülekandega hageja pangakontole. Kostja poolt tasutud summa kokku on 55 450 eurot. Kostja poolt tasumata summa kokku on 9096 eurot. Hageja nõudis kostjalt võla tasumist. Sellele järgnevalt esitas kostja hagejale pretensiooni, milles
Tsiviilasi nr 2-16-592 kinnitas, et pooltel oli kokkulepe tööde tegemises vastavalt hageja 22.08.2013 hinnapakkumisele. Samas väitis kostja, et poolte poolt kokkulepitud töödest on hageja poolt tegemata pehastunud puidu eemaldamine ja asendamine; uute plastikust vahesottide paigaldamine; vööriteki ja ahtriteki RST reelingu paigaldamine; roostevaba kiiluraua 12 m paigaldamine; roostevaba pardalati paigaldamine 25 jm; uue aku paigaldamine; uue mootori vundamendi paigaldamine. Väidetavalt tegemata tööde summa on koos käibemaksuga kokku 7290 eurot. Hageja hinnangul kostja vastuväited osaliselt tegemata tööde kohta ei ole õiged. Pretensioonis tegemata töödena nimetatud tööd on kostja poolt aktiga vastu võetud, kostja tellijana on oma allkirjaga kinnitanud, et ta on need töö üle vaadanud ja töövõtjalt vastu võtnud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidega vastavalt 04.12.2014, 16.03.2015, 13.04.2015, 16.04.2014 ja 06.02.2015. Seega on esitatud pretensioon tegemata tööde osas arusaamatu ja põhjendamata ning on ilmselt esitatud eesmärgiga hoiduda viimase osamakse tasumisest. Samuti ei ole põhjendatud kostja pretensioon tehtud tööde puuduste osas: 1) esisoti vahepost on vahetamata - poolte vahel puudub kokkulepe, et töövõtja selle vahetama oleks pidanud. Sellist tööd 22.08.2013 hinnapakkumises ei sisaldu. 2) valmistatud tõstepoom oli ehitatud ebaõigesti, selliselt et seda ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada - nõue on arusaamatu, tellija ei ole selgitanud tõstepoomil väidetavalt esinenud puudusi. 3) kalalaeva kajuti kõrgus ei võimalda kajutit ekspluateerida selleks ettenähtud otstarbel, kuna kajuti kõrgust on vähendatud - tellija ei ole selgitanud, missugune pidi kajuti kõrgus vastavalt poolte kokkuleppele tema nägemust mööda olema või missugustele nõuetele kajut ei vasta; kajuti ehitamine toimus täpselt tellija poolt antud juhiste järgi, tellija ise viibis kalalaeva kajutiosa ehitamise juures; nimetatud töö on kostja poolt vastu võetud 06.02.2015 koostatud ja poolte poolt allkirjastatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktiga. Hageja on kostja pretensioonile esitanud vastuväited ning nõudnud kostjalt võla tasumist. Kuni hagi esitamise päevani kostja võlga tasunud ei ole. Tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktidel on kostja oma allkirjaga tööde vastuvõtmist kinnitanud. Seega on kohustus muutnud sissenõutavaks ning hagejal on õigus nõuda kostjalt tööde eest kokku lepitud tasu maksmist summas 9096 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 510 eurot ning hagi esitamise päevaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viiviseid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
Kostja hagiavalduses esitatud nõuet õigeks ei võta ja vaidleb hagiavaldusele vastu täies ulatuses. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja ei ole pärast kostja 27.04.2015 pretensiooni kohtuväliselt kostja poole pöördunud tegemata tööde teostamiseks, puuduste kõrvaldamiseks või garantii korras tööde teostamiseks. Kostja selgitas hagejale, et arvestades pretensioonis kirjeldatut on hageja poolt teostamata ning lõpetamata tööd põhjustanud kostjale kahju esialgsel hinnangul vähemalt kuni 10 000 euro ulatuses ning kostja soovis asja kohtuväliseks lahendamiseks hagejalt seisukohta puuduste kõrvaldamise ja tegemata tööde teostamise aja osas hiljemalt 10.05.2015. Hageja kostja ettepanekule asjakohast vastust ei andnud, puuduste kõrvaldamiseks ning tegemata tööde teostamiseks ettepanekuid ei teinud. Kostja leiab, et hageja on jätnud kohtueelselt täitmata tema poolt esitatud nõude rahuldamiseks vajalikud eeldused, mh ei ole hageja teinud mõistlikke pingutusi või ettepanekuid nt garantii andmisest tulenevate kohustuste täitmiseks. Kostjale esitatud üleandmise ja vastuvõtu aktid koostati 04.12.2014, 06.02.2015, 16.03.2015, 13.04.2015 ja 16.04.2015. Kuuenda akti allkirjastamise osas hageja tõendeid esitanud ei ole. Kostja esitas 27.04.2015 pretensiooni õigeaegselt, s.o hiljemalt 4 kuu jooksul peale aktide allkirjastamist. Hageja on oma majandustegevuses väikelaevade ehitaja, kes võttis vastu kalalaeva modifitseerimise töö, ning pidi teadma, kuidas töid teostatakse. Tegemata jäetud tööd (kokku koos käibemaksuga maksumusega 7290 eurot) ning puudustega tööd on hageja poolt
Tsiviilasi nr 2-16-592 mittevastavalt tehtud tahtlikult, hageja oli teadlik sellest, et tema poolt tehtud tööd ei vasta hageja ja kostja poolt kokkulepitud tingimustele. Hageja on jätnud ehitamata ja kostjale üle andmata hinnapakkumises kokkulepitud „mootorite hüdraulikaajamite paigaldamine” (hinnaga 2000 eurot). Nimetatud osas puudub hagejal igasugune nõudeõigus, töö ei kajastu üleandmise ja vastuvõtmise aktides, seega ei ole tööd tehtud ega üle antud ning tasu saamise õigus hagejal puudub. Samuti on hageja rikkunud poolte kokkulepet roolimaja ehituse maksumuse osas, mille hinnaks oli poolte vahel kokkulepitud 7500 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja tööd vastu võtnud tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktide allkirjastamisega. Kostja allkirjastas hageja poolt viidatud aktid ilma võimaluseta töid kohaselt üle vaadata, samuti ei olnud kostja poolt viidatud puudused nähtavad tavalisel ülevaatusel, vaid ilmnesid alles pärast kalalaeva kättesaamist, st tegemist oli varjatud puudustega, mida kostja ei saanudki enne aktide allkirjastamist tuvastada. Kostjal on hageja vastu hageja poolt tegemata tööde ja puudustega tehtud töödest tulenev tulevikus tekkiv rahaline nõue. Kuivõrd hageja ei teinud töid vastavalt poolte kokkuleppele, otsib kostja isikut, kes teeks tegemata tööd ja parandaks hageja poolt puudustega tehtud tööd. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral võib tellija vähendada selle eest töövõtjale makstavat tasu, nõuda kahju või kulutuste hüvitamist. Kahju või kulutuste hüvitamise nõude tasaarvestamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning kostja võib hagejale tasaarvestuse avalduse esitada ka kohtumenetluse ajal. Hageja ei ole nõudes arvestanud kostja poolt 08.09.2014 sularahas tasutud 2200 eurot arve nr 001-08 (hagiavaldusele lisatud arvel number käsitsi muudetud 007-08) alusel, kokku on kostja arvete alusel tasunud hagejale 55 450 eurot.
VASTUHAGI
30.06.2016 esitas kostja vastuhagi. Vastuhagi põhjenduste kohaselt Polar Shipyard OÜ ja FIE R. T. vahel sõlmiti kokkulepe 22.08.2013 hinnapakkumise alusel kalalaeva PMA-518 moderniseerimise tööde teostamiseks. Kostja esitas 27.04.2015 hagejale pretensiooni, milles kirjeldas, et peale kalalaeva kättesaamist 28.03.2015 teostatud laeva ülevaatamise käigus selgus, et tegemata on järgmised tööd: pehastunud puidu eemaldamine ja asendamine, hind 300 eurot; paigaldamata on roostevaba pardavits (pardalatt) 25 jm, hind 425 eurot; paigaldamata on uued plastikust vahesotid, hind 1300 eurot; paigaldamata on roostevabad kiilurauad 12 m, hind 1575 eurot; puuduvad vööriteki ja ahtriteki RST reelingud, hind 1200 eurot; paigaldamata on kokkulepitud aku, hind umbes 150 eurot, ja ehitamata on uus mootori vundament, hind 1125 eurot. Hageja oli jätnud teostamata kokkulepitud tööd koos käibemaksuga kokku summas 7290 eurot. Lisaks tegemata töödele oli hageja teinud puudustega järgmised tööd: 1) vahetamata on esisoti üks vahepost (vahepost on pehkinud), maksumus 650 eurot; 2) tõstepoom oli ehitatud ebaõigesti, kuna seda ei olnud võimalik sihtotstarbeliselt kasutada (hind 3100 eurot). Hageja poolt paigaldatud tõstepoomiga ei olnud võimalik kalalaeva laadida kala, sest tõstepoomi otsa oli jäetud paigaldamata trossi juhtimise rullik koos puksidega, mis võimaldab räimepüügil parda külge seotava põllega (võrgulina) kalu paati laadida; 3) kalalaeva kajuti (maksumusega 7500 eurot) kõrgus ei võimalda kajutit ekspluateerida selleks ettenähtud otstarbel ehk kajuti kõrgust on vähendatud, laeva kajuti ebaõige kõrgus takistab laeval töötavatel isikutel õigete töövõtete kasutamist. Hageja pretensioonis kirjeldatud töid üle ei vaadanud ning tööde tegemiseks või parandamiseks ettepanekuid ei teinud. Kuivõrd kostjal oli 2015.a maikuus vaja kalapaati kasutama hakata räimepüügiks, parandas kostja tõstepoomi oma rahalistest vahenditest, kokku summas 300 eurot. Kostja pöördus 07.12.2015 tegemata tööde ja puudustega teostatud tööde fikseerimiseks, tööde tegemiseks ja parandamiseks erinevate eriteadmistega isikute poole. Lars Korgius Baltic OÜ poolt koostatud 26.02.2016 ekspertiisiaktist nr EE.16.006. nähtub, et hageja jättis hinnapakkumises kokkulepitud töödest tegemata järgmised tööd: pehastunud puidu eemaldamine
Tsiviilasi nr 2-16-592 ja asendamine; paigaldamata on roostevaba pardavits (pardalatt) 25 jm; paigaldamata on uued plastikust vahesotid; paigaldamata on roostevabad kiilurauad 12 m; puuduvad vööriteki ja ahtriteki RST reelingud; ehitamata on uus mootori vundament; paigaldamata uus aku. Ekspertiisiaktist kinnitab, et hageja valmistas puudustega järgmised tööd: vahetamata on esisoti vahepost (vahepost on pehkinud); valmistatud tõstepoom oli ehitatud ebaõigesti selliselt, et seda ei olnud võimalik sihtotstarbeliselt kasutada; kalalaeva kajuti kõrgus ei võimalda kajutit ekspluateerida selleks ettenähtud otstarbel ehk kajuti kõrgust on vähendatud, mistõttu laeva kajuti ebaõigekõrgus takistab laeval töötavatel isikutel õigete töövõtete kasutamist. Lisaks eeltoodule juhtis ekspert tähelepanu asjaolule, et hageja poolt teostamata tööd ja puudustega teostatud tööd on lisaks kostjale tekkinud majanduslikule kahjule ka ohtlikud elule ja tervisele (nt puuduvad reelingud, liiga madal roolimaja jne). Seega hageja ja kostja vahel kokkulepitud töid hageja ei teostanud vastavalt poolte kokkuleppele, vaid jättis osad töödest tegemata ning osaliselt teostas tööd puudustega, mida on kostja kirjeldatud nii pretensioonis hagejale, 25.02.2016 vastuses hagiavaldusele, kui ka ekspertiisiaktis. 07.04.2016 andis Liu Paat OÜ nõusoleku hageja poolt tegemata tööde teostamiseks ja puudustega tehtud tööde parandamiseks, edastades peale kalalaeva ülevaatamist hinnapakkumise nr 255. Hinnapakkumisest nähtuvalt on kalalaeval kokku vaja teostada: sottide 2 tk demontaaž, hind 80 eurot; sotikaarte 2 tk demontaaž, hind 40 eurot, mädanenud korpuseplangutuse vahetus, hind 3000 eurot; uute sotikaarte valmistamine, 2 tk, hind 420 eurot; uute plastikuga kaetud vahesottide valmistamine koos piitadega, 2 tk, hind 1459 eurot; väliskorpuse plastiku taastamine plangutuse vahetuse kohtades 32 m2, hind 1600 eurot; roostevaba kiiluraud karbina ja lengerkiilude valmistamine, hind 795 eurot; uue RST rooliballeri, roolilehe valmistamine, paigaldamine, hind 750 eurot; roostevaba pardalati paigaldamine 9 jm, hind 270 eurot; RST pardakaitse lastiruumis, hind 300 eurot; plastikuga kaetud nõudmispiitade valmistamine 3 tk, hind 280 eurot; uue RST vöörireelingu ja ahtrireelingu valmistamine, hind 1980 eurot; mootori demontaaž, vana mootori alusvundamendi demontaaž, uue mootori alusvundamendi valmistamine; mootori montaaž, hind 830 eurot. Tööde maksumus kokku 11 804 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, summas 2360,80 eurot, kokku koos käibemaksuga summas 14 164,80 eurot. Liu Paat OÜ hinnapakkumises ei kajastu uue roolimaja ehitamine, seega lisandub eeltoodud punktides kirjeldatud kahjule uue roolimaja ehitamise maksumus summas 9000 eurot. Hageja tegeleb laevaehitusega oma majandus- ja kutsetegevuses, seega peab hageja teadma väikelaevade ehituse ja renoveerimise kvaliteedinõudeid ning meetodeid. Hageja reklaamib ennast avalikkusele kui ettevõtet, kes toodab peamiselt eritellimuse alusel väiksemaid laevu, jahte ja paate, mistõttu kostja pöörduski kalapaadi renoveerimiseks hageja poole, olles arvamusel, et hageja on oma ala spetsialist ning usaldas hagejat kui kogenud väikelaevade ehitajat. Lepingu mittekohaseks täitmiseks ja töö lepingutingimustele mittevastavuseks saab pidada töö ettenähtust halvemat kvaliteeti, mis antud juhul väljendub kvaliteedinõuetele mittevastavas väikelaeva renoveerimises. Kostjale esitatud üleandmise ja vastuvõtu aktid koostati 04.12.2014, 06.02.2015, 16.03.2015, 13.04.2015 ja 16.04.2015. Kuuenda akti osas hageja tõendeid esitanud ei ole. VÕS § 644 lg 1 sätestatut arvestades on kostja poolt 27.04.2015 esitatud pretensioon õigeaegselt, s.o hiljemalt 4 kuu jooksul pärast aktide allkirjastamist. Hageja on oma majandustegevuses väikelaevade ehitaja, kes võttis vastu kalalaeva modifitseerimise töö ning pidi teadma, kuidas töid tehakse ning et tema poolt tehtud tööd ei vasta hageja ja kostja vahel kokkulepitud tingimustele. Vastuhagis palub kostja lepingutingimustele mittevastava töö hinna alandamist osas, mis puudutas hageja poolt kostjale esitatud arvete mittetasumist summas 6896 eurot. Kostja märgib, et hageja ei ole oma hagis arvestanud kostja poolt sularahas tasutud 2200 eurot. Kostja palus hageja nõuet nimetatud summas vähendada. Kostja on tasunud hageja poolt puudustega ehitatud tõstepoomi ümberehitamise eest oma vahenditest 394 eurot. 15.08.2016 täpsustatud nõude kohaselt kostja palub mõista hagejalt kostja kasuks välja kahjuhüvitisena juba kantud kulud 394 eurot ning tulevikus tekkiva kahju hüvitamiseks 8978,80
Tsiviilasi nr 2-16-592 eurot, kokku kostja põhinõue 9372,80 eurot. Lisaks palus kostja mõista välja hagejalt kostja kasuks välja viivise 0,022% päevas põhinõudelt alates vastuhagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Seega vastuhagi hagihind 10 125,43 eurot.
PYM VASTUS VASTUHAGILE
Hageja kostja vastuhagi ei tunnista. Kostja ei ole oma hinna alandamise nõuet põhjendanud. Ei ole aru saada, missuguste tööde osas kostja väidetavalt hinda alandas. Kostja ei ole alandatud hinda VÕS § 112 lg 1 kohaselt arvutanud, jättes kindlaks tegemata ja võrdlemata mittekohase ja kohase täitmise väärtused. Kohus ei saa tuvastatud asjaolude alusel ise hinna alandamiseks vajalikke väärtusi kindlaks määrata ega TsMS § 688 lg-te 3–5 alusel ise asjaolusid tuvastada ega tõendeid hinnata. Seega tuleb hinna alandamise nõue jätta täielikult rahuldamata. Kostja poolt valitud õiguskaitsevahendite kohaldamine ei vasta VÕS § 101 lg 1 nõuetele. Kostja on vastuhagis tuginenud nii hinna alandamise nõudele kui ka kahju hüvitamise nõudele. Seega on saanud kostja samaaegselt kasutada hinna alandamise nõuet kui ka kahju hüvitamise nõuet kuna kostja on puudustega töö vastu võtnud. Seega, kui kostja on esitanud hinna alandamise nõude, siis ta kahjunõuet enam esitada ei saa. Seega tuleb kostja kahju hüvitamise nõue jätta täielikult rahuldamata. Kostja poolt esitatud kahjunõude üldised eeldused ei ole täidetud. Hageja leiab, et ta ei ole kohustust rikkunud, mistõttu ei vasta kostja vastuhagis sisalduv kahjunõue VÕS § 115 lg 1 sätetele. Kui siiski lähtuda kostja väitest, et hageja on oma kohustust rikkunud, siis ei ole kostja talle väidetavalt seoses kohustuse rikkumisega tekkinud kahju summat põhjendanud ega tõendanud. Hageja on esitanud oma kahjunõude Liu Paat OÜ hinnapakkumise alusel. Liu Paat OÜ hinnapakkumises ei sisaldu tööde kalkulatsiooni ega mahtusid, Liu Paat hinnapakkumine ei vasta kalkulatsiooni kohta esitatud nõuetele. Võrreldes hageja hinnapakkumisega on hinnad ebamõistlikult kõrged. Iseenesest on lubatud, et asja kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole asja veel korda teinud. Samas juhul, kui ta on asja korda teinud, võib ta sellele vaatamata nõuda kahju hüvitamist kalkulatsiooni, mitte tegelikult kanatud kulutuste alusel. Kalkulatsiooni alusel kahjuhüvitise määramise korral mõistab kohus kahjuhüvitise välja kulutuste eest mõistlikus ulatuses. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et Liu Paat hinnapakkumises sisalduvad tööd on vajalikud ning et nende eest küsitud summad on väidetavaid puudusi arvestades mõistlikud. Seega kostja poolt tõendina esitatud Liu Paat OÜ hinnapakkumine kostja võimalikke kahjusid ei tõenda ning see tuleb jätta tähelepanuta. Kahjunõude arvestamine lähtudes esitatud hindadest koos käibemaksuga ei ole põhjendatud. Käibemaks on oma olemuselt tarbimismaks, mille maksab kokkuvõttes kauba omandaja, kes ei saa ostuhinnalt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Seda tuleb silmas pidada ka käibemaksu arvestamisel kahjuhüvitise hulka, aga ka lepingu lõpetamisega kaasnevate nõuete arvestamisel. Kostja on oma kahjunõude arvestanud koos käibemaksuga. Krediidiinfo andmetel on R. T. alates 23.12.2013 käibemaksukohustuslane. Seega on kostja põhjendamatult arvestanud oma väidetava kahju hulka ka käibemaksu. Kostja on väidetavad puudused teinud kindlaks ja arvestanud nende kordategemiseks tema arvates vajalike kulutuste summas 2016 aasta aprillikuu seisuga (Liu Paat OÜ hinnapakkumine). Kostja on tööd hagejalt vastu võtnud märtsis 2015, mis on väidetava kahju tekkimise aeg. Kostja kahju võimaliku tekkimise aja seisuga esitanud ega tõendanud ei ole. Seega kokkuvõttes kostja poolt esitatud kahjunõude üldised eeldused ei ole täidetud. Hageja seisukoht seoses väidetavalt tegemata tööde kohta: 1) Pehastunud puidu eemaldamine ja asendamine - Pooled ei ole leppinud kokku selles, et hageja peaks kogu kalalaeva kõik võimalikud puitosad eeldama ja asendama. Arvestades, et töö maksumus oli vaid 300 eurot, siis seda ka eeldada ei saa. Poolte kokkulepe kohaselt pidi hageja pehastunud puidu eemaldama ja asendama vaid üksikutes kohtades, mitte kogu korpuse ulatuses, faktiliselt asendatud puidu maht on kostja poolt heaks kiidetud. Kuna kostja viibis regulaarselt kalapaadi renoveerimise tööde juures, ei saa kostja väita, et ta ei teadnud asendatud pehastunud
Tsiviilasi nr 2-16-592 puidu mahtu. Väide, et OÜ Liu Paat hinnapakkumises mädanenud korpuseplangutuse vahetuse töö hinna rohkem kui 10-kordne vahe on tingitud sellest, et selle töö käigus tuleb eemaldada ka plastikkorpus, ei ole usutav. Hinnapakkumises on selgesõnaliselt öeldud, et see on korpuseplankude vahetamise töö hind, muud sellest järeldada ei saa. Hinnapakkumisest ei nähtu, mis mahus korpuseplangutuse vahetust see pakkumine sisaldab. 2) Paigaldamata uued plastikust vahesotid - Pooled ei ole kokku leppinud selles, et hageja peaks puitvaheseinad asendama, vaid ta pidi paigaldama uued plastosad ehk katma olemasoleva puitvaheseina plastikuga. Seega on töö tehtud vastavalt poolte kokkuleppele. Vahesoti ehitamise töö on hageja poolt tehtud vastavalt poolte poolt kokku lepitule ja kostja poolt antud juhistele. 3) Paigaldamata on roostevaba pardavits (pardalatt) 25 jm - Pooltel ei ole vaidlust selles, et roostevaba pardavits on paigaldatud, kuid selle pikkus on 1,5 meetri võrra hinnapakkumises märgitust lühem. Seega ei ole tegemist tegemata töö, vaid heal juhul mittevastava tööga. Mitte ükski seadus ei kehtesta, milline pardalatt peab olema. Paigaldatud pardalatt täitis oma ülesannet. Kostja esialgses pretensioonis ning vastuhagis ei ole pardalati väidetava puudusena märgitud seda, et see oleks pidanud olema mitte latt, vaid pooltoru. Selle väitega tuli kostja välja alles kohtuistungil ning see väide tuleb jätta tähelepanuta. Pardavitsa ehitamise töö on hageja poolt tehtud vastavalt poolte poolt kokku lepitule ja kostja poolt antud juhistele. 4) Paigaldamata on roostevabad kiilurauad 12 m - Pooltel ei ole vaidlust selle, et kalalaevale ei ole paigaldatud uut roostevaba kiilurauda. Kiiluraud on siiski paigaldatud kuid see ei ole roostevaba ja see on üle värvitud. Kiiluraud jäeti roostevabana paigaldamata poolte kokkuleppel vastavalt tellija poolt antud juhistele. Kui siiski lugeda see puuduseks, siis saaks võimalik olla hinna vähendamine roostevaba ja värvitud materjali hinnaerinevuse tõttu, kuid kiiluraud kui selline on paigaldatud. Kostja ei ole kohast avaldust hinna alandamiseks esitanud ega vastavat nõuet tõendanud. 5) Ehitamata on uus mootori vundament - Kostja ei ole oma vastuhagis põhjendanud, mida ta uue mootori vundamendi all silmas pidas. Vana mootor oli teiste mõõtmetega, uus mootor oli väiksem ning see ei oleks sobinud vana vundamendi/kandurite peale. Hageja on mootori vundamendi ehitanud ja seda vana vundamendi alt õgvendamise ja uute kandurite ja uute amortisaatorite paigaldamise teel. Sellega on olemasolev vundament uuele mootorile sobilikuks ümber ehitatud. Hageja leiab, et sellega tuleb lugeda uue vundamendi ehitamise kohustus kohaselt täidetuks. 6) Paigaldamata on vööri ja ahtri roostevabad reelingud - Vale on väide, et reeling on paigaldamata, küll ei ole see roostevaba, vaid tellija enda soovil värvitud mustana on see olemas. Seega pole põhjendatud maha arvamine kogu hinna ulatuses, rääkida saaks maksimaalselt roostevaba materjali ja värvitud materjali hinna erinevusest, kuid see pole kogu tööd ja hinda arvestavalt märkimisväärne. Konkreetse laeva puhul on probleemiks vöörikajuti ja parda serva vaheline kaugus, mis ei ole piisav. Selleks, et oleks tagatud mööda parrast vööri liikumise võimalikkus on kostjaga kokkuleppeliselt paigaldatud vöörikajuti peale käsipuud millest saab vööri liikuja kinni hoida ja seeläbi oma turvalisuse tagada, alternatiivina oleks pidanud vöörikajuti ümber ehitama, milleks kostjal puudusid rahalised vahendid. Hageja seisukoht seoses väidetavalt puudustega tehtud tööde kohta: 1) Vahetamata on esisoti üks vahepost (vahepost on pehkinud) - Poolte vahel puudub kokkulepe, et töövõtja selle vahetama oleks pidanud. Sellist tööd 22.08.2013 hinnapakkumises ei sisaldu. 2) Valmistatud tõstepoom oli ehitatud ebaõigesti, kuna seda ei olnud võimalik sihtotstarbeliselt kasutada - Ekspertiisiaktist ei nähtu, milles väidetav mittevastavus seisnes. Kuna akti kohaselt olid omanikud tõstepoomi väidetavalt vastavaks kohandanud, siis seega oli ülevaatuse ajal tõstepoom ka eksperdi arvates nõuetele vastav. Antud asjas on väidetav tõstepoomi mittevastavus põhjendamata ja tõendamata. Hinnapakkumises ei sisaldu, et tõstepoom oleks pidanud olema varustatud trossi juhtimiseks vajaliku rullikuga. Rullik siiski oli paigaldatud, kuid hiljem leidis kostja, et see ei olnud talle töö tegemiseks sobilik. Kostja ei ole tõendanud tema poolt väidetavalt asendatud rulliku või ploki maksumust. Hageja tegi tööd vastavalt kostja juhistele, tehtud töö vastas kokkulepitud tingimustele.
Tsiviilasi nr 2-16-592 3) Kalalaeva kajuti kõrgus ei võimalda kajutit ekspluateerida selleks ettenähtud otstarbel Hinnapakkumisest ei nähtu, missugustele omandustele pidi kalalaeva kajut vastama. Täpsed juhised selle kohta, milline peab valmistatav kajut olema, andis kostja, kes pidevalt viibis kalalaeva renoveerimise juures ning andis töö tegemise kohta täpseid juhiseid ning vaatas jooksvalt tehtud töö üle. Sealhulgas kalalaeva kajuti kõrgus. Seega on hageja teinud kostjale töö, mis vastab poolte poolt kokku lepitud tingimustele. Ekspertiisiaktis osundatud 2001.a vastu võetud määrus töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kohta kalalaevadel käesolevas asjas ei kohaldu, kuna ei ole tegemist uue laeva ehituse ega ümberehitusega ning vaidlusaluse kalalaeva kogupikkus on 11,9 m ehk oluliselt lühem, kui määruses sätestatud. Kui siiski käsitleda kalalaeva kajuti väidetavat mittevastavust ja sellest tulenevat kahjunõuet, siis on see kostja poolt täielikult põhistamata ja tõendamata. kalalaeva kajuti kõrgus on ehitatud vastavalt kostjaga kokku lepitud tingimustele. Kui roolimaja oli erinevalt poolte kokkuleppest ehitatud liiga madalana, siis kostja ei ole põhjendanud, miks tuleks selle puuduse kõrvaldamiseks ehitada täielikult uus roolimaja. Seega on uue roolimaja ehitamise maksumuse hüvitamise nõue ilmselgelt põhjendamata. Hageja seisukoht asendustööde kohta. Iseenesest on õige, et hinnapakkumises esitatud viisil osasid töid tehtud ei ole, sest kostja soovil asendati need tööd teiste samaväärsete töödega: 1) uue mootori käigukasti ja juhtkangi paigaldus, 2) uue pingutusvintsi paigaldus koos uue ajamiga, 3) uue võrgurulli paigaldus ja 4) uue raadio paigaldus koos kõlaritega. Nende tööde kohta eraldi kirjalikku üleandmisakti koostatud ei ole. Kostja soovil pidid need tööd asendama eelnevalt nimetatud tegemata töid. Kostja soovis, et koostatakse akt mitte nende asendatud tööde, vaid hinnapakkumises nimetatud tööde kohta, kuna tööde eest tasumiseks sai kostja toetust PRIA-lt ja raha eraldati talle hinnapakkumises nimetatud tööde tegemiseks. Kostja 12.03.2016 e-kirjast nähtub üheselt, et kostja soovil vormistati aktid ka nende tööde peale, mis ei olnud päris hinnapakkumisega kooskõlas tehtud. Asendustööde maksumus on tõendatud Seilsat OÜ hinnapakkumise ja ostuarvetega, mille kohaselt on asendustööde maksumus 3784 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kohus, tutvunud põhjalikult asjas esitatud kirjalike seisukohtadega, kuulanud kohtuistungitel ära poolte selgitused, tunnistajate ütlused ja kostja ütlused vande all ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kostja vastuhagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
2.Asjas ei ole vaidlust, et pooled sõlmisid 2013.a suvel suuliselt töövõtulepingu kalapaadi PMA518 moderniseerimiseks. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1). VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Töövõtulepingut reguleerivas võlaõigusseaduse 36.peatükis töövõtulepingule kohustuslikku vorminõuet ei kehtestata. Hageja ja kostja vahelise töövõtulepingu sõlmimise aluseks oli hageja poolt 22.08.2013 kostjale tehtud hinnapakkumine, milles on loetletud kalapaadi moderniseerimise tööd ja iga töö maksumus, kõigi tööde maksumuse kokku koos käibemaksuga 62 346 eurot. Kostja nõustus hinnapakkumisega ning pooled leppisid kokku, et hageja hakkab töid tegema ja kostja tasub hagejale tööde eest kuues osas hageja poolt esitatavate arvete alusel. VÕS § 9 lg 1 alusel loetakse poolte vahel töövõtuleping sõlmituks.
3.Hageja kohtule esitatud hagiavalduses tugineb sellele, et on kokkulepitud tööd teinud, kuid kostja on jätnud tööde eest 9096 eurot tasumata. Hageja menetluse kestel möönis, et kokkuleppel kostjaga kõiki hinnapakkumises nimetatud töid ei tehtud, vaid asendati teiste töödega. Kostja eitab tööde muutmise või asendamise kokkulepet. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja jätnud tegemata osa kokkulepitud töödest, kokku 7290 euro väärtuses, osaliselt on töö tehtud
Tsiviilasi nr 2-16-592 puudustega. Samuti tõi kostja esile, et tasumata summa arvestus ei ole õige, sest hageja ei ole arvestanud kostja poolt hagejale sularahas tasutud 2200 eurot. Kostja esitas vastuhagi, millega alandas kokkulepitud hinda tegemata tööde eest esitatud ja kostja poolt tasumata arvete summa 6896 euro võrra, samuti nõuab kostja hagejalt tõstepoomi ümberehitamiseks kulutatud summa 394 euro hüvitamist kahjuna ning hageja poolt tegemata tööde tegemiseks ja puudustega tööde ümbertegemiseks kostjal tulevikus tekkiva kahju hüvitamiseks 8978,80 eurot.
4.Riigikohtu tsiviilkolleegium on mitmetes lahendites märkinud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Muu hulgas saab tellija keelduda ajutiselt sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 järgi, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab (seejuures võib VÕS § 111 lg 3 järgi tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks). Lisaks saab tellija lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral välistada kestvalt töövõtja tasunõude, tasaarvestades oma rahalise nõude töövõtja vastu (kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel või kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 646 lg 5 alusel) töövõtja tasunõudega või alandades VÕS § 112 lg 1 alusel lepingujärgset hinda (vt nt Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p-d 11-13). Seega tuleb esmalt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti.
5.Poolte vahel ei ole vaidlust, et 22.08.2013 hinnapakkumise (I kd, lk 7) alusel pooled sõlmisid töövõtulepingu kostjale kuuluva kalapaadi PMA-518 moderniseerimiseks. Hageja selgituste kohaselt kostja kirjeldas oma soovid, hageja määratles soovitud eesmärgi saavutamiseks vajalikud tööd ja tegi nendele töödele hinnapakkumise. Tunnistajana üle kuulatud hageja töötajate M. M., T.U. ja endise töötaja V. A. ütluste (II kd, lk 63–66 ja lk 68–70) kohaselt koostas hinnapakkumise V. A. koostöös tellijaga. M. M. sõnul tema trükkis hageja hinnapakkumise V. A. poolt talle antud Liu Paat OÜ hinnapakkumise põhjal, millel olid käsitsi hinnad ära muudetud. Hinnapakkumises tööde ees olevad numbrid on PRIA tegevuste koodid, hinnapakkumine pidi minema esitamiseks PRiA-le. V. A. tunnistajana ütlusi andes kinnitas, et hinnapakkumise koostas tema; tööde loetelu ja hinnad said kirja visuaalse ülevaatuse ja kokkulepitu järgi; hinnad kujunesid vastavalt materjalide ja tööde kulule ja millega klient nõus oli; kokku lepitud tööd olid vajalikud kostja kalapaadi moderniseerimiseks. Tunnistaja A. ütluste kohaselt vaatas ta hinnapakkumise tegemisel paadi koos kliendiga isiklikult üle, selleks sai paat Liu sadamas välja tõstetud; tunnistaja ja klient koos otsustasid, mida on vaja teha; oli teada tööde nimekiri, mida PRIA rahastas. Klient soovis finantseerida PRIA rahastuse kaudu, hinnapakkumises olevad tööd oli vaja teha, need läksid PRIA meetme alla; tunnistaja A. sai aru, et nende tööde teostamine sõltus PRIA toetusest. Tunnistaja U. ütluste kohaselt pidasid hinnapakkumise eelselt läbirääkimisi tolleaegne direktor V. A. ja tellija; tunnistaja kutsuti hindade osas arvamust andma. T. U. mäletab, et tellijal oli kasutada 60 000 eurot ja selle eest soovis kindlaid töid: mootori väljavahetamist koos sõuvõlli väljavahetamisega, täiesti uue hüdrasüsteemi väljaehitamist, mis pidi sisaldama uut tõstepoomi, pingutusvintsi koos ajamiga, võrgurullile ajami ehitamist, hüdraulilise roolisüsteemi ehitamist, kaasaegsete navigatsiooniseadmete paigaldamist, kaasaegsete päästevahendite paigaldamist, paadikere V.t katmist klaasplastikuga, uue roolimaja ehitust, laadruumi vaheseinte katmist klaasplastikuga, laadruumile uue põranda ehitamist, laadruumi äärte kõrgendamist, vöörikajuti remonti – praktiliselt tähendas see uue vöörikajuti ehitamist; roostevaba pardaliistu paigaldamist.
Tsiviilasi nr 2-16-592 Tunnistaja U. ütluste kohaselt oli tellija esimene tingimus, et paat peab kõlbama töö tegemiseks; prioriteedid olid uus mootor, hüdraulika, ajamid, roolimaja. Tunnistajatena üle kuulatud kostja paadimeeskonna liikmete T.V. ja E.K. ütluste (II kd, lk 72-73 ja 74–75) kohaselt otsustati paadi moderniseerimine ühiselt; tunnistajad hinnapakkumise koostamise juures ei olnud, kuid pärast vaadati hinnapakkumine koos kostjaga üle ja tunnistajad nõustusid, et hinnapakkumises märgitud tööd tuleb ära teha. Tunnistaja V. kinnitas, et paadi remont otsustati ühiselt ja rahastati seda ühiselt; summa arvestati vastavalt hinnapakkumisele, plaanis oli küsida PRIA toetus; vajalik oli 40% omarahastus, 60% maksis PRIA; kindlasti ei tahtnud kostja ja tunnistajad kõike ise kinni maksta, kuid kui rahanumber oleks olnud suurem, oleksid nad pidanud selle raha leidma, sest töövahend oli vaja korda teha. Kostja ise vande all ütlusi andes kinnitas samuti, et tema kindel kriteerium kokkuleppimisel oli, et tahab saada tööpaati, mitte lõbusõidu paati. Kohus leiab, et tunnistajate ja kostja vande all antud ütlustest järelduvalt hinnapakkumise koostamisel ei lepitud eraldi kokku iga konkreetse töö omadustes, v.a hinnapakkumises otse nimetatud materjalid ja kogused. See ei välista aga, et iga konkreetse töö omadustes lepiti kokku jooksvalt tööde tegemise käigus. Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et kokku oli lepitud selles, et hinnapakkumises nimetatud tööde lõpptulemuseks on kalapüügiks sobiv töökindel paat. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja hinnapakkumises nimetatud tööd tegema (ehk saavutama kokkulepitud tulemuse) ning kostja omakorda pidi tööde eest tasuma kokku 62 346 eurot (sisaldab käibemaksu summas 10 391 eurot).
6.Tööd on osade kaupa aktidega üle antud, seega oli poolte vahel VÕS § 638 kohane kokkulepe, et tööd antakse üle ja võetakse vastu kirjaliku aktiga. Tööd on üle antud osade kaupa vastavalt valmimisele. Kostja on allkirjastanud 16.04.2014 (1.etapi tööd), 04.12.2014 (2.etapi tööd), 06.02.2015 (3.etapi tööd), 16.03.2015 (5.etapi tööd) tööde üleandmise ja vastuvõtmise kohta koostatud aktid. Puudub akt 4.etapi tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta, ka muudest kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest ei selgu, milliseid töid 4.etapis tehti ja kas ning millal need üle anti. Kalapaadi remondijärgse üleandmise kuupäevaga 13.04.2015 vormistatud 6.etapi tööde akti kostja allkirjastanud ei ole, kuid asjas ei ole vaidlust, et kostja on kalapaadi kätte saanud ja tuleb lugeda tööd (sh väidetavad puudustega tööd) vastu võtnuks. Seega on töövõtja tasunõue igal juhul muutunud sissenõutavaks.
7.Kohus märgib siinkohal, et kuigi igas aktis sisaldub punkt, et „akt on aluseks üleandja poolt vastuvõtjale vastavalt kokkuleppele sätestatud arve esitamisele ning vastuvõtja poolt arve tasumisele“, nähtub kohtule esitatud arvete ja aktide vormistusest (sh kuupäevad, arvete selgitused), et hageja esitatud arved ei olnud seotud konkreetsete tööetappidega ega tööde valmimise ja üleandmise-vastuvõtmisega. Hageja esitas kostjale arveid kokkulepitud hinna tasumiseks ettemaksuna, kostja on arvete tasumisega seda aktsepteerinud. Nii on näiteks 2014.a kevadtalvel tehtud ja kostjale 16.04.2014 aktiga üle antud mootoritööde (hinnapakkumises tööd koodiga 16 ja 17, v.a mootorile hüdraulika ajami paigaldamine (mille üleandmise kohta akt puudub) ja hüdrauliline rool, mootori distantsjuhtimine, mis anti üle 13.04.2015 aktiga)) maksumus hinnapakkumise järgi koos käibemaksuga 20 310 eurot. Enne mootoritööde alustamist on hageja esitanud kostjale 06.01.2014 arve ja kostja on tasunud 1. osamakse 20 400 eurot. 16.04.2014 akti järel kostja kasutas paati kevadisel püügihooajal, paat viidi ülejäänud tööde tegemiseks uuesti hageja juurde remonti alles 2014.a suve lõpus ning järgmisena on 2. etapi tööd (maksumusega 15 265 eurot) valminud ja üle antud 04.12.2014 aktiga. Sellele eelnevalt on kostja talle esitatud arvete alusel tasunud hagejale kolm järgmist osamakset kokku summas 30 600 eurot. Arvete esitamine ja tasumine erinevalt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides märgitust näitab, et pooltevahelises töövõtusuhtes vormistatud kirjalikud dokumendid ei pruugi väljendada poolte tegelikke kokkuleppeid.
8.Kohus leiab, et hageja nõude arvestus ei ole õige. Hageja on esitanud kostjale kalapaadi PMA518 moderniseerimise osamaksete tasumiseks 6 arvet: 06.01.2014 (20 400 eurot), 20.06.2014 (10 200 eurot), 05.08.2014 (10 200 eurot), 20.10.2014 (10 200 eurot), 16.03.2015 (4608 eurot) ja
Tsiviilasi nr 2-16-592 13.04.2015 (6738 eurot). Kohus esitatud tõendite põhjal tuvastas, et kostja on tööde eest tasunud kokku 55 450 eurot. Kohus leiab, kostja poolt 2200 euro sularahas tasumine on tõendatud hagiavaldusele lisatud 05.08.2014 arvega nr 007-08 (I kd, lk 9), millel on käsikirjaline märkus „8.09 2200 sulas V.le“, ja kostja poolt esitatud 08.09.2014 kassa kviitungiga nr 1 (I kd, lk 101), mille kohaselt Polar Shipyard OÜ on FIE R. T.lt vastu võtnud arve nr 001-08 osamakse koos käibemaksuga kokku 2200 eurot. Kviitungil on V. A. ja M. M. allkirjad. Arvet nr 001-08 ei ole kohtule esitatud, kuid hagiavaldusele lisatud 05.08.2014 arvel nr 007-08 on arvele trükitud numbris number 7 käsitsi (üle)kirjutatud ning enam kui tõenäoliselt on ülekirjutuse all trükitud number 1 (ehk arve oli algselt numbriga 001-08). Samal ülekirjutusega arvel on märge 2200 eurot tasumise kohta 08.09 sularahas V.le, seega saab järeldada, et 08.09.2014 kassa kviitung nr 1 käib just selle arve tasumise kohta. Seega on tööde kokkulepitud maksumusest, 62 346 eurost, kostjal tasumata 6896 eurot. Hageja väide, et tasumata on 9096 eurot, ei ole õige. Hageja märgib hagiavalduse põhjendustes ka ise, et kostja on kokkulepitud 62 346 eurost tasunud 55 450 eurot, sellest 53 250 eurot ülekandega. Samas teeb hageja nende andmete põhjal aritmeetiliselt ebaõige kokkuvõtte, et kostja poolt tasumata summa on kokku 9096 eurot. Hageja põhjendamatult ei ole arvestanud kostja poolt sularahas tasutud summat 2200 eurot.
9.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue 2200 euro osas ilmselgelt põhjendamatu ja selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Vastavalt on osaliselt põhjendamatu ka hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise kostjalt väljamõistmise nõue. Hageja viivisenõude suurust käsitleb kohus otsuses edaspidi.
10.VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse; 3) töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma; 4) kolmandal isikul on töö suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada; 5) tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist.
11.Töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis (VÕS § 641 lg 3). Tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Sama kehtib, kui asja paigaldas tellija ja ebaõige paigaldamine tulenes töövõtja antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta (VÕS § 641 lg 4).
12.Menetluse käigus on tõendamist leidnud ja pooled ei vaidle selle üle, et hinnapakkumises nimetatud töödest hageja tegelikult ei teinud või tegi kokkulepitust väiksemas mahus järgmisi töid: - ei valmistatud ega paigaldatud vööriteki ja ahtriteki RST reelinguid (maksumusega 1200 eurot); vöörireelingut ei paigaldatud üldse, ahtritekile paigaldati tagasi paadil varem olnud terasest reeling, mis värviti üle; - ei paigaldatud roostevabasid kiiluraudu 12 m (maksumusega 1575 eurot); pärast paadikere klaasplastiga katmist paigaldati tagasi vana terasest kiiluraud, mis värviti üle; - pardalatt paigaldati lühem kui hinnapakkumises näidatud pikkus 25 jm (hind 425 eurot), vaidlus on selle üle, kas paigaldatud pardalatt on roostevabast materjalist ja kokkulepitud profiiliga;
Tsiviilasi nr 2-16-592 - ei paigaldatud uut akut (150 eurot). Hageja väidetel jäeti tööd tegemata kokkuleppel kostjaga. Tegemata töö eest ei saanud aga hageja tasunõue muutuda sissenõutavaks. Hageja väited, et kokkuleppel kostjaga tehti muid töid, ei anna samuti alust nõuda tasu tegemata tööde hinnapakkumises kokkulepitud hinna järgi. Seega hagejal ei saa olla õigust nõuda kogu hinnapakkumises märgitud tasu ehk hageja nõue ei ole ka ülejäänud 6895 euro osas täies ulatuses põhjendatud.
13.Muude tööde tegemata jätmist või puudustega tegemist hageja eitab. Kostja väidetel ei ole hageja ka pehastunud puitu eemaldanud ega asendanud (300 eurot) ning on jätnud paigaldamata uued plastikust vahesotid (1300 eurot) ning on puudulikult teinud järgmised tööd: - vahetamata esisoti vahepost (vahepost on pehkinud); - valmistatud tõstepoom oli ehitatud ebaõigesti, seda ei olnud võimalik sihtotstarbeliselt kasutada; - kajuti kõrgus ei võimalda kajutit ekspluateerida selleks ettenähtud otstarbel, kajuti kõrgust on vähendatud ja ebaõige kõrgus takistab laeval töötavatel isikutel õigete töövõtete kasutamist.
14.VÕS § 638 kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Esitatud tõenditest (üleandmise-vastuvõtu aktid) järelduvalt on pooled kokku leppinud tööde vastuvõtmises aktiga. Kostja on küll jätnud allkirjastamata viimase akti, kuid ei ole vaidlust, et kostja on kalapaadi kätte saanud ja seega faktiliselt ka viimases aktis nimetatud tööd, sh puudustega tööd, vastu võtnud. Kostjat ei saa siiski lugeda selle akti alusel vastu võtnuks roostevabade kiiluraudade ja pardalati ning uue aku paigaldamist, mida akti järgi üle antakse, kuid mida tegelikult ei olnud tehtud. VÕS § 644 lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 644 lg 2). VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
15.VÕS § 643 sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kohus leiab, et kostja tellis tööd oma majandus- või kutsetegevuses. Hinnapakkumine on adresseeritud FIE R. T.le, kes on ka asjas kostjaks. FIE R. T. tegutseb kutselise kalurina – äriregistri andmetel on füüsilisest isikust ettevõtja R. T. põhitegevusala merekalapüük. Seega kostja kasutab kalapaati oma majandus- või kutsetegevuseks ning põhjendatud ei ole pidada teda kalapaadi moderniseerimistööde tellimisel tarbijaks. Kostjat ei muuda tarbijaks pelgalt see, et tema majandus- ja kutsetegevus ei ole seotud paadiehitusega. Seega praegusel juhul kohaldub VÕS § 643 sätestatud töö viivitamatu ülevaatamise kohustus. Kohus nõustub õiguskirjanduses (vt P. Varu. I. Kull, V. Kõve ja M. Käerdi. „Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne“ – kirjastus Juura, Tallinn 2009, lk 78 – 79) avaldatud seisukohtadega, et „viivitamata“ viitab asja ülevaatamisele esimesel mõistlikul võimalusel pärast töö tellijale faktilist üleandmist või selle ülevaatamise võimaluse tellijale andmist. Kui on kokku lepitud VÕS § 637 lg 4 kohane töö vastuvõtmine, toimub töö ülevaatamine reeglina töö vastuvõtmise käigus ning eelneb töö vastuvõtmisele (ülevaatuse tulemuste järgi otsustab tellija, kas töö üldse vastu võtta), töö ülevaatamine võib aga toimuda ka vahetult pärast töö vastuvõtmist.
16.Praeguses asjas on pooled kokku leppinud töö vastuvõtmises ja reaalselt ongi kostja perioodil 16.04.2014 - 13.04.2015 erinevad tööd hagejalt aktide alusel vastu võtnud. Vaidlust ei ole, et
Tsiviilasi nr 2-16-592 13.04.2015 on hageja paadi kätte saanud, seega on hageja kõik tehtud tööd vastu võtnud. Tegemata tööde ja puudustega tööde kohta kostja esitas hagejale pretensiooni 27.04.2015, mille hageja on kätte saanud. Hageja leiab, et pretensioon on esitatud hilinenult ja kostja on kaotanud õiguse puudustele tugineda, kostja tellis paadi moderniseerimistööd oma majandus- ja kutsetegevuse raames, kuid ei ole puudusi piisavalt kirjeldanud; hageja tegi töid kostja pideva kontrolli all ja kostja juhiste järgi, kõik väidetavad puudused ei ole varjatud puudused, kostja oli kohustatud tööd üle vaatama, kostja on tööd aktidega vastu võtnud ja kinnitanud pretensioonide puudumist.
17.Töö ülevaatamise eesmärk on tuvastada töö vastavus lepingutingimustele. Ülevaatuse läbiviimisel tuleb järgida käibes vajalikku hoolsust. Võlasuhetes tuleb toimida heas usus ehk lepingupool ei pea eeldama, et teine lepingupool oma kohustusi rikub. Ka oma majandus- ja kutsetegevuses tööd tellinud kostja ei pidanud eeldama, et talle antakse üle lepingutingimustele mittevastav töö ning käibes vajaliku hoolsuse järgimine ei tähenda, et kostja peab töö lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks palkama asjatundja. Töö ülevaatus tuleb aga läbi viia selliselt, et tellijal oleks võimalik avastada väliselt äratuntavad lepingutingimustele mittevastavused.
18.Kohus leiab, et praeguses asjas oli kostjal võimalik tööd üle vaadata ja kostja pidi seda tegema enne iga akti alla kirjutamist. Käibes vajaliku hoolsuse määra järgimise korral oli tööde lepingutingimustele vastavust võimalik kontrollida ja mittevastavusi avastada üldjuhul enne iga akti alla kirjutamist. Seega hakkas töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamise viivitamatu aeg enamiku tööde puhul kulgema töö vastuvõtmise kohta aktile allkirja andmisest. 27.04.2015 pretensioon ei ole kõigi mittevastavuste osas esitatud mõistliku tähtaja jooksul ning VÕS § 644 lg 3 alusel kostja on osaliselt kaotanud õiguse töö lepingutingimusele mittevastavusele tugineda.
19.VÕS § 645 lg 1 sätestab, et tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. VÕS § 645 lg 2 kohaselt töö ülevaatamise kohustuse täitmata jätmise korral võib oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev tellija tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, mille ta oleks võinud asja ülevaatamisega avastada, üksnes juhul, kui ta tõendab, et tööl oli niisugune puudus juba töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko talle ülemineku ajal.
20.Kohus leiab, et põhjendamatu on kostja pretensioon mootori uue vundamendi ehitamata jätmise kohta. Kostja on mittevastavusest teatamisega hilinenud, ei ole selle töö osas täpselt kirjeldanud, milles lepingule mittevastavus seisneb ning töö vastuvõtmise järel mittevastavusest mõistliku aja jooksul teatamata jätmine ei ole vabandatav. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Pooled ei vaidle selle üle, et 22.08.2013.a esitatud hinnapakkumise alusel sõlmitud töövõtulepingus kokkulepitud kalapaadi PMA-518 moderniseerimise töid tehti kahes järgus: 2014.a kevadeks teostati mootoriga seotud remonttööd, mis anti kostjale üle 16.04.2014 üleandmise ja vastuvõtu aktiga (I kd, lk 26-27) ning mille järel kostja sai hagejalt kogu paadi tagasi enda valdusesse. 2014.a kevadisel püügihooajal kostja kasutas kalapaati ning uuesti viidi paat ülejäänud remonttööde tegemiseks hageja juurde 2014.a augusti lõpus-septembri alguses. Hageja lõpetas tööd paadi juures 2015.a aprillis ning kostja sai tööde tegemise järel paadi kätte 13.04.2015 üleandmise ja vastuvõtu aktiga (I kd, lk 22), mida kostja küll allkirjastatult hagejale ei tagastanud. 27.04.2015 kostja esitas hagejale pretensiooni.
21.16.04.2014 akti kohaselt on 1.etapis tehtud ja aktiga kostjale üle antud järgmised tööd: uus mootori vundament; uus sõuvõll, sõukruvi, täävipuks, leevendi, topend; mootori jahutus ja kütusesüsteemi ehitus; veisjahutusega väljalaske tegemine; diiselmootor Volvo Penta D2-40 koos paigaldusega. 27.04.2015, s.o aasta ja 11 päeva pärast eelnimetatud tööde vastuvõtmist, esitatud pretensioonis
Tsiviilasi nr 2-16-592 kostja toob ühe lepingutingimustele mittevastavusena esile, et ehitamata on uus mootori vundament. Hinnapakkumises ei ole täpsustatud, millistele tingimustele uus mootori vundament vastama peab. Hinnapakkumises märgitud töö nimetusest „uus mootori vundament“ ei saa kohtu hinnangul üheselt järeldada, et kokkulepitud tingimustele vastav töö kindlasti tähendab vana vundamendi eemaldamist ning et vana vundamendi peale uue aluse (metallraami või „kõrvade“) paigaldamine ei ole käsitatav mootori uue vundamendi ehitamisena.
22.Tunnistajate K. P., T.U., T.V. ja E.K. ütlustest nähtuvalt ei eemaldatud vana mootori vundamenti, vaid uus mootorialus tehti vana vundamendi peale. Tunnistaja U. ütluste kohaselt oli vana mootor mõõtmetelt suurem, uus mootorialus kujutas endast metallraami, mis kinnitus vanale vundamendile ja sinna peale kinnitati uus mootor. Tunnistaja U. märkis, et ta ei tea, millisena kujutasid mootori uut vundamenti ette kostja ja hinnapakkumise koostanud V. A., kuid tunnistaja oma ütlustes kinnitas, et see vundament ja mootor, mis hageja juurest välja läksid, täidavad oma ülesannet. Teisisõnu – tunnistaja U. ütluste kohaselt oli täidetud tellija peamine tingimus, et paat peab kõlbama töö tegemiseks, tellija prioriteedid olid uus mootor, hüdraulika, ajamid, roolimaja. Tunnistajad V. ja K., kes on kostja paadimeeskonna liikmed, andsid peaaegu sõna-sõnalt kattuvaid ütlusi selle kohta, et täidetud ei olnud nende soovi ehitada uus mootori vundament; vanale mootori vundamendile oli 4 kõrva külge keevitatud ja pandud uus mootor peale (tunnistaja K. sõnul „mootor sinna vahele surutud). Tunnistajad V. ja K. rahastasid paadi remonti kostjaga ühiselt, nad on isiklikult huvitatud asja lahenemisest kostja kasuks ja see võis nende ütlusi mõjutada. Seetõttu tuleb kohtu hinnangul suhtuda tunnistajate V. ja K. ütlustesse kriitiliselt, eriti osas, milles ütlused ei ole kooskõlas teiste tõenditega ega kostja enda käitumisega tööde tegemise ajal ja pärast seda.
23.Kostja ei ole ka pretensioonis ega kohtus vande all ütlusi andes täpsemalt kirjeldanud, mida ta mootori uue vundamendi all silmas peab. Kostja vande all ütlusi andes üksnes märkis, et kuna ehitamiseks läks ja uue mootori eluiga on mitukümmend aastat, siis ei olnud mõtet panna seda vanale vundamendile. Sarnaselt on uue vundamendi ehitamise vajadust põhjendanud tunnistaja V.. Samas kostja ega T.V. ei väitnud, et mootori vana vundament oleks olnud amortiseerunud või selle vastupidavusiga oleks ajaliselt piiratud. Tegemist ei ole ka varjatud puudusega, lepingutingimustele vastavus või mittevastavus oli koheselt visuaalselt tuvastatav. Asjaolu, et mootori vundamendi kohta andsid tunnistaja V. ja kostja ise vande all sarnases sõnastuses üldsõnalisi ütlusi, toomata välja, milline konkreetselt pidi uus mootori alus nende arvates olema, kinnitab kahtlusi, et puudus on otsitud ja 2014.a kevadel mootoritööde vastuvõtmise järel kostja seda tegelikult puuduseks ei pidanud. Samuti ei ole ükski tunnistaja ega kostja esile toonud, et uue mootori paigaldamine vanale alusele kohandatud kinnituste abil takistaks paadi kasutamist sihtotstarbeliselt merekalapüügiks või vähendaks paadi ja/või mootori töökindlust. Paadi moderniseerimistööde tegemisel ei ole mootori vundamendi rajamine eraldiseisev lõpptulemus, mille kokkuleppele vastavust hinnata, vaid selle töö eesmärk oli tagada uue mootori paigaldamiseks vajalik ja sobiv alus. Kostja vande all antud ütlustest nähtuvalt kostja leppis hinnapakkumise koostanud V. A.ga kokku, et paadile paigaldatakse uueks mootoriks konkreetne Volvo Penta mudel. Seega olid vana ja uue mootori mõõtmete erinevused hinnapakkumise koostajale teada ning sõnastusest „Uus mootori vundament“ ei saa kohtu hinnangul järeldada, et kokkulepitud töö all peeti silmas vana vundamendi eemaldamist ja täiesti uue aluse rajamist. Ka kostja ise on 13.04.2015 e-kirjas hagejale (II kd, lk 85) kinnitanud, et mootor töötab. Tööde tellimisel silmas peetud lõpptulemuse (merekalapüügiks sobiv töökõlbulik paat) saavutamiseks piisas seega ka senise mootorialuse kohandamisest ja uue mootori mõõtmetele sobivate kinnituste paigaldamisest.
24.Kostja soovib tõendada tegemata töid ja puudustega tööde olemasolu Lars Krogius Baltic OÜ vanemekspert K. P. ekspertiisiaktiga. Kostja tellimusel tegi K. P. paadile ekspertiisi 13.02.2016 ehk aasta ja 10 kuud pärast mootoritööde valmimist 2014.a aprillis (mille järel paati 2014.a kevadisel püügihooajal kasutati) ning 10 kuud pärast seda, kui kõigi remonttööde
Tsiviilasi nr 2-16-592 valmimise järel oli paat 2015.a aprillis kostjale üle antud ja kostja taas kasutas paati vähemalt kevadisel püügihooajal. Kohus leiab, et ekspertiisiakt ei tõenda, et mootori alus ei vasta kokkulepitud tingimustele. Ekspertiisiaktis (I kd, lk 66 – 90) ekspert üksnes konstateerib, et paadimootor oli paigaldatud vanale roostes vundamendile. Ekspertiisi läbiviimise kirjelduse kohaselt ekspert teostas paadi ülevaatuse 13.02.2016 Lindi väikesadamas Pärnumaal, ülevaatuse käigus kontrollis laevakere, tekkide, lastiruumi, roolimaja, paigaldatud mehhanismide ja masinavärgi seisukorda ning vestles laeva omanikega. Ekspertiisiaktis ekspert üksnes kirjeldab ülevaatuse käigus tuvastatud olukorda ja edastab omanike seisukohti. Ekspertiisiaktist ei nähtu põhjendusi, mille alusel ekspert on jõudnud järeldusele, et uus mootor on paigaldatud vanale vundamendile ja miks hinnapakkumisega võrreldes tuleb see töö tuleb lugeda puudusega tööks. K. P. ei ole ekspertiisiaktis tuvastanud, et vaidlusaluse paadi puhul uue mootori jaoks ei olnud vana vundament sobiv või et seda ei olnud uue mootori paigaldamiseks kohandatud. Tunnistajana kohtus ülekuulamisel K. P. andis ütlusi, et oli jäetud vana vundament, aga ta ei suutnud tuvastada, kas on kohandatud uue mootoriga või on lihtsalt jäetud vana vundament, sest kõik oli ühtviisi roostes, ei saanud märgata, kas kõrvad, kuhu amortisaator kinnitub, olid uued või vanad. Samas tunnistaja P. ütluste kohaselt on lubatav ja võimalik paigaldada uus mootor vana aluse peale: võib juhtuda, et uus mootor sobitub vanale vundamendile, siis paigaldatakse vanale vundamendile; sellisel juhul tuleb üle arvutada vundamendi koormus, kas tugevusvaru on uue mootori jaoks piisav. Ka tunnistajana ülekuulamisel K. P. ei toonud esile, et vaidlusaluse paadi puhul ei olnud mootor paigaldatud sobiva aluse peale, ei olnud piisavalt kinnitatud või et teostatud kujul paigaldus ei taganud mootori ja/või paadi töökindlust.
25.Selleks ajaks, kui tunnistaja K. P. paati üle vaatas, oli kostja paati vähemalt kaks kevadist püügihooaega kasutanud. Hinnapakkumises ei olnud kokku lepitud, et uus mootori alus või kinnitused peavad olema roostevabast materjalist. Paati kasutatakse vees, kalapaadi puhul on ette teada, et koos kaladega satub ka vett paadi sisemusse. Teadaolevalt niisketes tingimustes metall roostetab. Seega ei saa mootori aluse ja kinnituste roostetamist puuduseks lugeda (kostja ei ole seda ka teinud), kuid detailide roostetamine võis K. P.l takistada tuvastamast, kas ja millises ulatuses on uue mootori jaoks alust kohandatud (rajatud uut alust või kinnitusi). Samas kostjal endal vahetult 2014.a kevadel uue mootoriga paadi kättesaamisel ei saanud rooste töö üle vaatamist takistada. VÕS §-st 643 tulenevalt kostjal oli kohustus töö viivitamata üle vaadata. Kohtu hinnangul kostjal oli 2014.a kevadel võimalik visuaalse ülevaatusega ja eriteadmisi omamata tuvastada, kas on ehitatud uus mootori vundament või on uus mootor paigaldatud vana vundamendi peale või vana alust kohandatud uue, mõõtmetelt väiksema mootori kinnitamiseks. Kohus leiab, et nendel asjaoludel rohkem kui aasta pärast mootori paigaldamist ja selle järel paadi kasutamist (mille kestel oli kostjal samuti võimalus veenduda, kas tehtud töö täidab oma eesmärki) esitatud pretensiooni mootori uue vundamendi rajamata jätmise kohta ei ole töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamine mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole esile toonud ka mingit põhjendust, mis võiks vabandada mootori aluse (vundamendi) osas töö väidetavast mittevastavusest teavitamisega viivitamist üle aasta.
26.Eeltoodu alusel kohus leiab esiteks, et mootori vundamendi osas ei ole tõendatud, et töö ei vastanud lepingutingimustele. Teiseks, isegi kui mootori aluse osas lugeda töö lepingutingimusele mittevastavaks, on kostja kaotanud õiguse sellele mittevastavusele tugineda, sest ei ole töövõtjale puudusest teatanud mõistliku aja jooksul ega puudust piisavalt täpselt kirjeldanud. Arvestades, et pooltel puudus üksikasjalik kokkulepe (vastasel juhul oleks kostja selle oma pretensioonis või hiljemalt kohtumenetluses esile toonud), millistele kriteeriumitele uus mootori alus peab vastama, ning hageja poolt paigaldatud mootori alus täidab oma otstarvet, siis hageja ei pidanud teadma ega kostjale teatama, et paigaldatud mootori alus lepingutingimustele ei vasta. Seega ei saa olla tegemist ka VÕS § 645 lg-s 1 sätestatud töövõtja tahtluse ega raske hooletuse tõttu tekkinud lepingutingimustele mittevastavusega, mis annaks kostjale õiguse töö lepingutingimusele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta tööd üle
Tsiviilasi nr 2-16-592 ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud.
27.Kohus leiab, et kostja 27.04.2015 pretensioon on õigeaegselt esitatud roostevaba kiiluraua (12 m, 1575 eurot), vööriteki ja ahtriteki RST reelingute (1200 eurot) ning uue aku (150 eurot) paigaldamata jätmise osas. Need tööd on kostjale üle antud 13.04.2015 aktiga, mida kostja allkirjastanud ei ole. Kohus leiab, et kaks nädalat on pretensiooni esitamiseks mõistlik aeg. Kostja käitumine pretensioonis esile toodud puuduste osas on aga vastuoluline. Pretensioonile eelnevalt kostja 12.03.2013 kell 8:50 saadetud e-kirjas (s.o enne paadi 13.04.2015 kättesaamist) (II kd, lk 8) teatab vastuseks M. M. poolt 11.03.2015 kell 09:38 e-kirjaga saadetud lastiruumi põranda ehituse arvele ja teatele, et paat on kohe valmis ja hageja sooviks teha ka viimase arve ära, et see arve tuleb teha selline, et kostja saaks priiast raha. Kostja nimetab, et „ma ei saa ju reelinguid ja alumised kiilurauad ja muud sellised asjad, mis ei ole paberite järgi tehtud. Ajame asjad korda tulen õhtul läbi.“ Kohus leiab, et sellest järeldub selgelt, et kostja teadlikult allkirjastas akti tööde kohta, mis olid tema nõusolekul tegelikult jäetud tegemata. Seda kinnitab see, et 13.04.2015 kell 10:29 e-kirjas hagejale (II kd, lk 83) kostja ei ole reelinguid ja kiiluraudu töö lepingutingimustele mittevastavusena välja toonud. Kostja selles e-kirjas lubab maksta arved (M. M. eelnevas e-kirjas nimetatud ühe arve käibemaksu osa 890 eurot ja lastiruumi põranda ehituse arve 740,01 eurot) ära 20.04.2015 käibemaksu tagastusest, kirja lõpus kostja seob arvete tasumise samas e-kirjas nimetatud puuduste hageja poolt likvideerimisega (seejuures kostja peab tööde parandamist võimalikuks pärast püügihooaja lõppemist ehk puudused ei takistanud paadi otstarbelist kasutamist): „kajuti põrand tuleks 8 cm allapoole lasta ja laetala ära võtta; kajaloel ei ole sd kaarti sees, lastiruumi pardakõrgenduselt tuleb plastik maha ja sinna tuleks toru peale panna, pardalatt on valesti mõõdetud mõlemast otsast on 1,5 m puudu“. Samal päeval 8 minutit hiljem, 13.04.2015 kell 10:37 saadetud e-kirjas hagejale kostja kinnitab, et „Muidu olen rahul, hydra värgid töötavad koik ja mootor ka. kui need asjad saavad jonksu siis olen rahul.“ See kiri muu hulgas näitab, et ka hüdraulika tööd on hageja teinud ja kostja on need vastu võtnud; kostja väide, et hagejal ei ole õigust nende tööde eest tasu nõuda, kuna tööde kohta akti koostatud ei ole, on ilmselt põhjendamatu. 15.12.2016 kohtuistungil vande all ütlusi andes (II kd, lk 76) kostja selgitas, et 13.04.2015 kell 10:37 e-kirjas pidas ta silmas, et on rahul siis, kui samal päeval kell 10:29 e-kirjas saadetud puudused on tehtud. RST reelinguid ja kiiluraudu 13.04.2015 kell 10:29 saadetud e-kirjas nimetatud ei ole, seega nende paigaldamisest kostja rahulolu töödega ei sõltunud. 12.03.2015 saadetud e-kirja tähenduse kohta kostja andis vande all algul ütlusi, et see kiri tähendab seda, et need tööd olid teostamata; kirja mõte oli, et tööd tuleb aktidega kooskõlla viia; kostja ei saanud neid töid PRIA-sse viia, sest need tööd olid tegemata; selle eest jäigi PRIA-lt raha saamata. Samas kostja kohe täpsustas, et raha jäi PRIA-st saamata hoopis seetõttu, et kostja ei saanud sularaha tšekki esitada, PRIA seda ei arvestanud ja lähtus ainult pangaülekannetest. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et kostja poolt kohtuistungil 12.03.2015 e-kirjale tagantjärele antud tähendus ei vasta kirja saatmisel tegelikult silmas peetule.
28.Kohus leiab, et tõendite kogumiga on leidnud tõendamist, et roostevabast terasest kiiluraud ning pardareelingud jäeti panemata kostja nõusolekul ning selles osas hageja ei ole töövõtulepingut rikkunud. Kohtu hinnangul on tegemist hinnapakkumises näidatud töömahu vähendamisega poolte kokkuleppele. Tehtavate tööde kokkuleppe muutmisel muutub vastavalt ka tööde eest kokkulepitud tasu. Kostjal ei ole õigust nõuda nende tööde tegemata jätmise eest kulude või kahju hüvitamist. Hageja väidetel kostja pidevalt viibis töökojas tööde tegemise juures, andis juhiseid ja töid kooskõlastati kostjaga. Tunnistajate U. ja S. ütluste kohaselt käis kostja regulaarselt töökojas, vähemalt kord nädalas. Seda kinnitavad ka tunnistaja A. ütlused: tunnistaja sõnul paat viidi ettevõttesse enne sügist 2014; tunnistaja tööleping hagejaga lõppes septembris 2014, selleks ajaks oli paat olnud ettevõttes remondis umbes nädal; tunnistaja selle aja jooksul nägi kostjat paadi juures käimas umbes paar korda.
Tsiviilasi nr 2-16-592 Kostja ise samuti kinnitab töökojas käimist, kuigi kostja vande all ütlusi andes väitis, et paat viidi suvel hageja juurde, järgmisel korral nägi kostja paati, kui plastik oli peale pandud; lõpus käis kostja natukene tihedamini vaatamas, aga mitte nädalas korra. Paadi korpuse plastikuga katmise töö on kostjale üle antud 04.12.2014 aktiga (I kd, lk 20-21), see on ka esimene akt tööde üleandmise kohta pärast paadi remonti viimist 2014.a suve lõpus (eelnevalt oli 16.04.2014 mootoritööde üleandmine, mille järel kostja kasutas paati kevadpüügil) ja võibki olla, et kostja vahepeal paadi juures ei käinud. Vaidlusalused reelingud ja kiilurauad on aga üle antud viimase aktiga ning kostja ise kinnitab, et tööde lõpuperioodil käis ta töökojas tihedamini.
29.Kohus leiab, et kostja vande all antud ütlused ei lükka ümber tunnistaja U. ütlusi selle kohta, et roostevaba kiiluraua ja reelingute paigaldamata jätmine kooskõlastati kostjaga. Tunnistaja T.U. ütlustest nähtuvalt kostjal oli kasutada 60 000 eurot ja selle eest soovis ta kindlaid töid, et paat oleks töökõlbulik; tehti ja kokku lepiti hädavajalikud tööd; kliendiga sai õhtuti arutatud, mida sai vahetada ja mida tuli välja vahetada; sai talle ette näidatud. Tunnistaja U. oma ütlustes kinnitab, et kliendiga lepiti kokku, et ei ole mõtet olemasolevat tervet kiilurauda välja vahetada, rahad olid tal ka otsa lõppemas; olemasolev kiiluraud täitis 100% oma ülesannet. Tunnistaja U. ütluste kohaselt arutati kostjaga ka vöörireelingu paigaldamist. Laevale paigaldati ahtrireeling, vöörireeling jäi paigaldamata, sest see oleks takistanud paadil töötamist, vöörikajuti ja vöörireelingu vahe oleks jäänud töö tegemiseks liiga väike; kalapaadil peab töö tegemiseks saama vööritekil vabalt liikuda. Tunnistaja U. sõnul enne remonti ei olnud vööris reelingut.
30.Tunnistaja K. S. ütluste kohaselt tema paigaldas ahtrireelingu ja vöörikajuti käepidemed; reeling ja käepidemed olid samast metallist, aga see ei olnud roostevaba; need olid samad reelingud ja käepidemed, mis olid paadil varem olnud. Tunnistaja S. kinnitab samuti, et klient käis nädalas korra ikka kohal. Kuigi tunnistajad U. ja S. on hageja töötajad, ei ole kohtul alust kahelda nende ütluste usaldusväärsuses selles osas, mis puudutab tööde kostjaga kooskõlastamist. Kostja 12.04.2015 ekiri tõendab, et kostja oli enne paadi ja sellega koos viimaste tööde (sh reelingud ja kiiluraud) 13.04.2015 üleandmist teadlik, et paigaldatud reeling ja kiilurauad ei ole hinnapakkumises nimetatud roostevabast terasest ning et vöörireelingut ei ole paigaldatud. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et kokkuleppel kostjaga jäeti olemasolevad, oma otstarvet täitvad terasest detailid roostevabade detailidega asendamata. Ka K. P. ekspertiisiaktis kinnitab, et terasest ja värvitud kiiluraud täitis oma otstarvet.
31.Kohus leiab aga, et see, et roostevabad reelingud ja kiilurauad jäeti tegemata ja paigaldamata kostja nõusolekul, ei anna hagejale õigust nõuda nende tööde eest tasu hinnapakkumise järgi. Kohus leiab, et kostjal on õigus nende tööde maksumuse võrra kokkulepitud hinda alandada kokku summas 2775 eurot (vööriteki ja ahtriteki RST reelingute valmistamine ja paigaldamine 1200 eurot + roostevabad kiilurauad 12 m hinnaga 1575 eurot). Nende tööde osas on hinna alandamine põhjendatud hinnapakkumises näidatud maksumuse täies ulatuses, arvestamata vanade detailide paigaldamise töö maksumust. Kuna tagasi paigaldati laeval varem olnud detailid, ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et maksimaalselt saaks kostja hinda alandada roostevaba materjali ja värvitud materjali hinna erinevuse ulatuses, mis hageja hinnangul ei ole märkimisväärne. Hageja ei ole reelingute ja kiiluraua materjali hankimiseks kulusid teinud, v.a värv. Hinnapakkumises ei ole eraldi välja toodud erinevate tööde ettevalmistamiseks vajalikke töid ega nende maksumust, millest saab mõistlikult järeldada, et kõik ettevalmistustööd sisalduvad töö hinnas. Keretöid (korpuse puhastamine pigist, katmine plastikuga) ei ole võimalik teha eelnevalt paadikere külge kinnitatud ja töid takistavate detailide (näiteks kiiluraud, reelingud) eemaldamiseta. Kuna kõigi tööde kokkulepitud tulemus pidi olema töökorras paat, tulnuks hagejal kõik eemaldatud detailid tagasi paigaldada ka ilma roostevabast materjalist detailide valmistamise kokkuleppeta. Hageja on möönnud, et RST reelinguid ja kiiluraudu ei valmistatud ega paigaldatud, kuid on jäänud nende tööde eest täies ulatuses tasu nõudmise juurde. Hageja ei ole ka alternatiivselt esile toonud, milline oli paadi vanade kiiluraudade ja reelingu värvimise ning tagasi paigaldamise
Tsiviilasi nr 2-16-592 hind. Vanade kiiluraudade ja ahtrireelingu värvimise ja tagasipaigaldamise hind ei saa olla samaväärne uute, roostevabast terasest kiiluraudade ja kahe reelingu valmistamise ja paigaldamise maksumusega. T. U. ütlustest nähtuvalt lepiti osade tööde tegemata jätmises kokku kokkuhoiu eesmärgil: kostjal oli raha lõppemas ning ei olnud mõtet kulutada seda uute detailide tegemisele, kui olemasolevad detailid veel kõlbavad. Seetõttu ei saa praegusel juhul lepingu täitmise käigus sõlmitud täiendavaid kokkuleppeid tõlgendada selliselt, et tööde tegemata jätmise kokkulepe kokkulepitud hinda ei mõjutanud.
32.Vaidlust ei ole, et hageja ei paigaldanud uut akut, selle maksumuse 150 euro ulatuses on kostjal samuti õigus kokkulepitud hinda alandada.
33.Kohus leiab, et kostja pretensioon on põhjendatud pardalati ebapiisava pikkuse osas. Hinnapakkumises ei ole täpsustatud pardalati konkreetset profiili. Kostja ei ole tõendanud, et töövõtulepingu sõlmimisel oli kostjal kindel kriteerium, et pardalatt peab olema pooltoru profiil. Kostja ei ole ka hagejale 12.04 ja 13.03.2015.a saadetud e-kirjades, 27.04.2015 pretensioonis, 25.02.2016 esitatud kirjalikus vastuses hagile ega 30.06.2016 vastuhagis toonud välja, et kokkulepitud tingimuste kohaselt pidi pardalatt olema pooltoru profiiliga. Alles tunnistajate K. P. ja V. A. ütluste järel kostja 15.12.2016 kohtuistungil vande all ütlusi andes esmakordselt täpsustas, et lisaks ebapiisavale pikkusele pardalatt ei vastanud kokkulepitule ka seetõttu, et paigaldatud ei olnud roostevaba pooltoru, vaid latt. K. P. ekspertiisiaktis märgib, et pardalatt on tehtud latt-terasest roostevaba toru asemel ning see ei katnud pardaid kogupikkuse ulatuses, kuid ekspertiisiaktist ei selgu, miks ekspert peab puuduseks seda, et pardalatt oli latt-teras, mitte toru või pooltoru. Tunnistajana ülekuulamisel ütlusi andes K. P. märkis, et mitte ükski seadus ei kehtesta, milline pardalatt peab olema, kuid kostja paadile paigaldatud pardalatt ei vastanud hea meresõidu tava nõuetele; tavaliselt lähtutakse merekonventsioonist, millega võrreldakse. Samas K. P. kinnitas, et kuni 12-meetrine kalalaev ei käi ühegi kehtestatud reegli alla ja nende puhul lähtutakse hea merepraktika nõuetest. Millised on hea meresõidu tava või merepraktika nõuded pardalatile, seda tunnistaja P. ei täpsustanud. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt tuleks hea meresõidu tava kindlakstegemiseks esitada endale küsimus: „Kas ma sõidaksin selle paadiga?“, tunnistaja ei täpsustanud, kas ning mil viisil pardalati profiil mõjutaks vastust sellele küsimusele. K. P. ütluste kohaselt tema oma parima kogemuse põhjal teeks pooltoru profiilist kumera pardalati; latt on mõeldud kaitsma paati vigastuste eest – parrast võiksid vigastada kontakt teise paadiga, kontakt kaiga. Samas tunnistaja P. oma ütlustes kinnitas, et kostja paadile paigaldatud latt mingid vigastused hoiab ära, kuigi ei ole nii efektiivne, kui kumer.
34.Kohtu arusaamise järgi on hea meresõidu tava või merepraktika eesmärk tagada vetel liiklejate igakülgne ohutus ning vältida looduskeskkonna kahjustamist. Tunnistaja E.K. ütluste kohaselt ei ole paadile paigaldatud pardavits see, mis hinnapakkumises; taheti, et oleks roostevaba lõigatud toru ja kogu parda ulatuses; seda on vaja, kuna paadid põrkuvad kokku ja plastikule tekivad kahjustused; tavaline latt ei kaitse piisavalt; on oluline, et pardavits pardaotsani välja läheks, oleks otsast otsani. Tunnistajad V. ja K. enda ütluste kohaselt ise ei olnud hinnapakkumise koostamise juures, nemad tutvusid hinnapakkumisega tagantjärele. Hinnapakkumises ei ole pardalati profiili kirjeldatud, tunnistajate ütlustest ei selgu, millal paadimeeskonna liikmed otsustasid, et peab olema pooltoru profiil ning kas ja millal kostja paadiomaniku ja tellijana selle soovi ka hagejale edastas. Pardalati eesmärk on kaitsta paadikere füüsiliste vigastuste tekkimise eest näiteks teise laevakerega kokkupuutel või sildumisel kaiga kokkupuutel. Eksperdi teadmistega tunnistaja K. P. sõnul täidab tegelikult ka paigaldatud lattprofiiliga pardaliist oma eesmärki. Seega pardalati profiil laevasõiduohutust otseselt ei mõjuta. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et kuna pardalati pooltoruprofiili kokkulepe ei ole leidnud tõendamist ning paigaldatud pardalatt täidab oma eesmärki, siis ei saa lattprofiili lugeda pardalati paigaldamise töö lepingutingimustele mittevastavuseks.
35.Ükski asjas esitatud tõend ei tõenda, et paigaldatud pardalatt ei ole tehtud roostevabast terasest. Ekspertiisiakti fotodelt nr 1 – 4 ja 14 on näha roostemärkideta, heleda metalli värvi
Tsiviilasi nr 2-16-592 pardaliist. Tunnistajad annavad pardaliistu materjali kohta erinevaid ütlusi. Tunnistaja U. sõnul paigaldati roostevabast terasest pardaliist, kuid kokkuleppel kostjaga kokkuhoiu eesmärgil lühem kui hinnapakkumises ettenähtud, osteti 3 x 6 m; kaetud sai kõige rohkem kaitset vajav parraste keskosa. K. P. ekspertiisiaktis väidab, et paigaldatud pardalatt on latt-terasest; paadi ülevaatuse kokkuvõtlikus tabelis on puudusena nimetatud „Pardalatt ei vastanud hea merepraktika nõuetele (latt-teras roostevaba toru asemel)“, millest ei saa kohtu hinnangul üheselt järeldada, et puuduseks oleks lisaks pardalati profiilile olnud ka mitte-roostevaba materjal. Ka tunnistaja P. ütlused kohtuistungil selle kohta, et pardalatt oli leht-terasest, ei välista, et kasutatud teras oli roostevaba. Tunnistaja T. V. ütluste kohaselt on pandud ebaõiges pikkuses ja mitte nõuetekohane lattraud, pidi olema toru, peaks olema roostevaba. T.V. otsesõnu ei väida, et pardalatt ei ole roostevabast metallist. Tunnistaja K. ütluste kohaselt „praegu on roostevaba sirge latt ja ainult mingi jupp“. Kostja R. T. vande all ütlustes ei osanud öelda, kas paigaldatud pardavits on roostevaba, võib alumiinium olla. Pardalatt ja kiilurauad on üle antud sama, 13.04.2015 aktiga. Ekspertiisiakti tegemise ajaks olid paat ja sellele paigaldatud pardaliist 10 kuu jooksul kokku puutunud mereveega ja olnud välitingimustes ilmastiku mõjutada, kuid erinevalt üle värvitud roolilehest ning kiilurauast (ekspertiisiakti fotodel nr 6, 11 ja 12) oli pardalatt ilma igasuguste roostetamise märkideta, millest saab kohtu hinnangul järeldada, et paigaldatud pardaliist on kokkulepitud roostevabast materjalist.
36.Kuna konkreetset pardalati (pardaliistu) profiili ei olnud kokku lepitud, paigaldatud lattprofiiliga pardaliist täidab oma otstarvet ning puuduvad tõendid, et pardaliist ei ole roostevabast materjalist, saab pardalati kokkulepitud tingimustele mittevastavuseks olla üksnes selle ebapiisav pikkus. Tunnistaja U. ütluste kohaselt kooskõlastati aga lühem pikkus kostjaga; hageja ostis 3x 6 m roostevaba latti ehk 13.04.2015 hinnapakkumiseks ja töö üleandmise vastuvõtmise aktis (mis on kostja poolt allkirjastamata) näidatust 7 m lühem. Seega ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt pardalati eest 25 jooksvale meetrile vastavat hinda. 25 jm hinnaks on 425 eurot, seega 1 jm hind on 17 eurot. Kuna hageja paigaldatud pardalatt oli kokkulepitust 7 m lühem (25 – 18 = 7), siis on hageja nõue pardalati osas põhjendamatu 7 x 17 = 119 euro ulatuses ja kostjal oli õigus selle summa võrra hinda alandada.
37.Kohus leiab, et kostja pretensioon ei ole põhjendatud kajuti (plastikust roolimaja) kokkulepitule mittevastavuse osas. Kostja on töö vastu võtnud 06.02.2015 aktiga. Tunnistajate U. ja S. ütluste kohaselt käis kostja tööde tegemise ajal korra nädalas töökojas, kõik tööd arutati temaga läbi. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt hinnapakkumise ajal ei olnud konkreetset kokkulepet, et tehakse (kahe) küljeuksega ja kindla kõrgusega kajut. Kohus möönab, et kokkuleppe puudumine hinnapakkumise ajal iseenesest ei välista, et tingimused, millele ehitatav kajut pidi vastama, lepiti täiendavalt kokku tööde tegemise käigus. Tunnistajate ja kostja ütlused roolimaja/kajuti kohta joonise ja mõõtude andmise kohta on aga vastukäivad ning kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud kostja väide, et ehitatud kajut/roolimaja ei vasta kokkulepitule. Tunnistaja A. andis ütlusi, et tema koostas hinnapakkumise; põhimõtteliselt sai kokku lepitud, et tuleb samasugune roolimaja nagu Liu Paadil; see on küljepealt avaneva uksega, joonised olid kaasas kokkuleppimise ajal; roolimaja joonise tõi talle kostja, mõõdud olid peal, tunnistaja andis roolimaja joonise tehnikadirektor U. kätte. V. A. ütluste kohaselt läks uue roolimaja suurus vana vundamendi järgi, kõrgust võis olla umbes kahe meetri osas; paberi peale olid skännitud fotod, sealt tunnistaja nägi, et külje peal pidi olema uks, mõõtkava oli peale kantud; üldjuhul on roolimaja põrand teki tasapinnaga tasa. Tunnistaja A. ütlustest järelduvalt pidid roolimaja/kajuti joonis või Liu Paadi kajutist tehtud fotod, millele mõõdud peale kantud, olemas juba hinnapakkumise tegemise ajal 2013.a augustis. Kostja ise andis vande all ütlusi, et tema tegi enne paadi ehitust talvisel ajal ühest Liu Paadi kajutist pildi, mõõtis kajuti üle ja märkis väljaprinditud värvilistele piltidele mõõdud peale.
Tsiviilasi nr 2-16-592 Kostja mäletab, et andis joonise U. kätte, et sellist kajutit tahab. Umbes kuu aega hiljem kostja läks uuesti tehasesse ja nägi, et kajut on tagauksega. Kostja pärimise peale, et miks küljeuksega ei tehta, olevat U. vastanud, et firmal rasked ajad ja nad ei suuda sellist teha, nagu kokku lepitud. Kajutitööde üleandmise akti kuupäevast 06.02.2015 järelduvalt ehitati kajutit 2014/2015.a talvel. Seega umbes kuu aega enne kajuti ehitust sai kostja fotod teha ja neile mõõdud peale kanda samuti 2014.a lõpus või 2015.a algul. V. A. töösuhe hagejaga oli lõppenud 2014.a septembris, hinnapakkumine oli koostatud veel aasta varem, 2013.a augustis. Eelnevast järelduvalt ei saa olla tõesed V. A. ütlused, et juba 2013.a augustis hinnapakkumise koostamisel olid olemas roolimaja joonised/fotod. Tunnistaja A. ütlused on selles osas vastuolus kostja enda vande all antud ütlustega ja tunnistaja U. ütlustega. Eeltoodu alusel ei ole kohtu jaoks usaldusväärsed tunnistaja A. ütlused ka roolimaja kõrguse kokkuleppe olemasolu kohta.
38.Tunnistaja T. V. ütluste kohaselt soovisid paadimeeskonna liikmed küljeustega kajutit; roolimaja ehitamiseks kostja viis näidise pildid ja mõõdud; tunnistaja ise seda ei näinud; üle kahe meetri oli neil kindlasti kajuti kõrgus mõeldud. Tunnistaja E.K. andis ütlusi, et tema teada kostja viis hagejale plaani, kuidas ja mismoodi kajut teha; kostja viis vabakäega joonistatud plaani kajuti kohta ja mõõdud olid ka seal peal, tunnistaja nägi ise plaani; tunnistaja arvab, et mingid fotod olid ka; nende joonis oli tehtud Liu Paadi kajuti järgi; tunnistaja ei tea, miks nii ei ehitatud. Tunnistaja U. ütluste kohaselt ehitati kajut hoopis tema jooniste järgi. Tunnistaja U. esile toodud väide, et seda joonist klient ei kinnitanud, ei tähenda, et klient keeldus joonist kinnitamast. Tunnistaja U. ütluste kohaselt ei esitatud kajuti joonist kostjale kinnitamiseks, erinevalt tõstepoomi joonisest. Tunnistaja K. S. ütluste järgi kajuti ehitasid valmis puusepad U. koostatud eskiisi järgi, kus olid mõõdud peal; tunnistaja S. ise kajutit ei ehitanud, kuid paigaldas sinna pisemad detailid, näiteks käigukangi aluse.
39.27.04.2015 pretensioonis on puudusena nimetatud ainult kajuti ebapiisavat kõrgust, lepingutingimustele mittevastavusena ei nimetata kajuti sissepääsuks kahe küljeukse asemel tagaukse tegemist. Kostja ei nimeta kahe küljeukse puudumist ka kirjalikus vastuses hagile ega vastuhagis. Pretensioonis ei ole viidet kostja esitatud joonisele ega konkreetsetele kokkulepitud tingimustele, millele kajut pidanuks vastama. Pretensioonis kostja märgib üksnes, et „kalalaeva kajuti kõrgus ei võimalda kajutit ekspluateerida selleks ettenähtud otstarbel ehk kajuti kõrgust on vähendatud, mistõttu laeva kajuti ebaõige kõrgus takistab laeval töötavatel isikutel õigete töövõtete kasutamist“, ka kirjalikus vastuses ja vastuhagis piirdub kostja kajuti osas sama teksti kordamisega. Kohus leiab, et pretensiooni sellisest sõnastusest saab järeldada, et tegelikult ei olnud poolte vahel täpselt kokku lepitud, milline peab roolimaja olema. Pretensioon, et „kajuti kõrgust on vähendatud ja see takistab õigete töövõtete kasutamist“ lubab järeldada, et kokkuleppe kohaselt tuli ehitada varem olnud roolimajaga sarnane uus roolimaja, kuid hageja ehitatud kajut on varasemaga võrreldes madalam. Seda kinnitas ka kostja lepinguline esindaja 01.06.2016 eelistungil, selgitades, et kajuti puhul seisnes mittevastavus selles, et esialgsega võrreldes on kajuti kõrgust vähendatud, lisaks on madal uks pandud ja puuduvad tuulutusavad (viimast kahte puudust ei ole pretensioonis mittevastavusena nimetatud).
40.Kostja ja tunnistajate A., V. ning K. ütlused lahknevad roolimaja küljeuste osas: V. A. tunnistajana antud ütlustes räägib ühest küljeuksest, kostja ise, tunnistajad V. ja K. kahe küljeuksega kajutist; kostja ütluste kohaselt tema ise näitas 2013.a suvel Liu sadamas Liu Paat OÜ paadi järgi V.le täpselt, et kajut peaks olema kahelt poolt avatav. Alles kohtuistungil vande all ütlusi andes on kostja asunud väitma, et vastavalt kokkuleppele pidi kajutil olema tagaukse asemel kaks küljeust. Väide on muude objektiivsete tõenditega kinnitamata. Kohus ei pea selles osas usaldusväärseks kostja paadimeeskonna liikmetest tunnistajate ütlusi, kes ise hagejaga kokkuleppe sõlmimise ja hinnapakkumise koostamise juures ei olnud, samuti ei käinud paadimeeskonna liikmed tööde tegemise ajal hageja töökojas. Kohtule ei ole esitatud väidetavalt kostja poolt tehtud Liu Paadi kajuti fotosid ega soovitud kajuti
Tsiviilasi nr 2-16-592 mõõtusid. Kostja väited, et kokku oli lepitud hageja ehitatust erinev roolimaja, on tõendamata. Isegi kui kostja Liu Paat OÜ paati või mingeid fotosid hageja töötajatele näitas, ei ole tõendatud poolte kokkulepe, et kostja paadile ehitatakse täpselt Liu Paadi kajutile mõõtude ja välimuse poolest sarnanev kajut.
41.Kohtule ei ole tõendina esitatud ka T. U. koostatud eskiisi kajuti mõõtudega, kuid asja lahendamisel ei oma tähtsust, kelle eskiisi järgi tegelikult kajut/roolimaja ehitati. Esitatud tõenditest (kostja e-kirjad hagejale, tunnistajate U., S. ja kostja enda ütlused) nähtub, et kostja vaatas enne roolimaja vastuvõtmise akti allkirjastamist kajuti üle. Kajuti kõrgus ei ole varjatud puudus. Tunnistaja U. sõnul kajuti kõrgust arutati kostjaga, kostja käis kajutis sees, veendus, et kõrgus on piisav. Seda kinnitavad ka tunnistaja S. ja kostja enda ütlused vande all. Tunnistaja U. ja kostja vande all antud ütluste kohaselt T. U. andis kostjale teada, et kõrgemat kajutit ei saa ehitada, sest siis ei mahu paat tsehhi väravast välja. Sellest järeldub, et kostjal on T. U.ga olnud juttu sellest, et kajut võiks olla kõrgem. Ka kostja ise kinnitab, et enne vastuvõtmist käis ta kajutis sees: kostja väidetel lõi ta tehases kajutisse sisenedes kohe pea ära ja ütles U.le, et kajut on vale. Samuti tunnistaja S. andis ütlusi, et klient vaatas kajuti üle; kajut oli algul töökojas paadi kõrval maas, kui tehti töid paadi sisemuses; siis tõsteti kajut paadile peale; klient nägi kajutit nii paadi kõrval kui ka siis kui kajut paadi peale oli tõstetud; klient käis kajutis sees. Tunnistaja S. ütluste kohaselt klient käis eelmisel päeval enne paadi äraviimist ja vaatas tööd üle, kliendil oli paarimees ka kaasas; siis oli paat juba tsehhist välja lükatud; sellel momendil kliendil pretensioone ei olnud; paadi ülevaatamise ajal käis klient ka kajutis. Kuigi kostja väidetel oli kajuti kõrgus vale, võttis kostja paadi vastu. Kostja ei ole esile toonud, et oleks esitanud vastuväiteid kokkuleppele mittevastava kajuti valmisehitamisele või paadi peale kinnitamisele. Samuti ei ole kostja väitnud, et oleks U.lt nõudnud, et kui kokkulepitud kõrgusega kajuti ehitamist takistab töökoja uste kõrgus, siis tuleb kokkuleppele vastav kajut ehitada tehases valmis ja V. paadi külge monteerida. Samuti on alles kohtuistungil kostja toonud esile selle, et kajut ei tohiks olla paadi külge kinni lamineeritud, vaid mootorile ligipääsu võimaldamiseks peab kajut käima maha.
42.Kostja väide, et ta oli sundseisus, pidi aktidele alla kirjutama, sest muidu ei saa PRIA toetust, jääb arusaamatuks. Kostja ei ole esile toonud, et PRIA toetuse saamine oleks olnud välistatud, kui kostja oleks roolimaja puudusele viidates hinda VÕS § 112 lg 1 kohaselt alandanud või VÕS § 111 lg 1 kohaselt keeldunud tasu maksmisest kuni roolimaja on kokkulepituga kooskõlla viidud. Tööde rahastamine PRIA toetuse abil ei võtnud kostjalt õigust ega kohustust juhtida viivitamata hageja tähelepanu tehtava töö puudustele ning nõuda lepingutingimustele vastava töö tegemist. Kui kostja seda ei teinud, tuleb kostjal taluda võimalikke kahjulikke tagajärgi. Kostja enda ütlustest nähtub, et kostja oli kajuti ehitamisega jooksavalt kursis ja ta teatas kajuti ebapiisavast kõrgusest suuliselt tunnistaja U.le. Suuliselt teatamist võib mööndustega lugeda töövõtjale puudusest teatamiseks VÕS § 643 ja § 644 tähenduses. Tõenditest nähtuvalt on pooled seejärel aga leppinud kokku, et kajut paigaldatakse teki tasapinnast madalamale. Kostja nägi roolimaja juba enne paadi peale kinnitamist ning sai veenduda selle (ebapiisavas) kõrguses. Tunnistaja A. väidetel paigaldatakse roolimaja tavaliselt teki tasapinda, mistõttu hagejal ei oleks olnud oma algatusel mingit vajadust ehitada roolimaja põrandat teki tasapinnast madalamale. Kohus leiab, et eelnevast saab järeldada, et pooled arutasid kajuti kõrgust ja leppisid kokku, et kajutile kõrguse juurde andmiseks lastakse põrand tekipinnast madalamale. Seega on roolimaja ehitus ja paigaldamine kostjaga kooskõlastatud. Lisaks kostjal oli võimalik ka paigaldatud kajuti sobivuses enne paadi vastuvõtmist veenduda.
43.Kostja on igal juhul teadlikult vastu võtnud puudusega töö ja selle eest tegelikkuses ka tasunud. Nagu kohus otsuses eelnevalt tuvastas, tasus kostja hagejale kokkulepitud hinda osamaksetena ettemaksuna. Kuigi kostja väidab, et oli sunnitud nõuetele mittevastava roolimaja vastuvõtmise akti allkirjastama, on kostja pärast roolimaja vastuvõtmist allkirjastanud 16.03.2015 järgmise akti tööde (sh tegelikult paigaldamata RST reelingute) vastuvõtmise kohta ja hagejale tasunud 16.03.2015 arvest 4450 eurot (arve summa oli 4608 eurot), mille järel jäi
Tsiviilasi nr 2-16-592 kogu kokkulepitud hinnast kostjal tasumata 6895 eurot ehk vähem kui roolimaja maksumus 7500 eurot. Kõiki tõendeid kogumis hinnates saab järeldada, et tööde käigus pooled täpsustasid kokkulepet roolimaja osas ning kostja nõustus, et ehitatud kujul roolimaja vastab lepingule, mida kinnitab see, et kostja oli nõus selle eest kokkulepitud hinda maksma. Kohtu hinnangul on kostja on kaotanud õiguse tugineda kajuti ebapiisavale kõrgusele kui puudusele, selle arvet hinda alandada või nõuda teistsuguse roolimaja ehitamise kulu hüvitamist kahjuna.
44.Paat kuulub kostjale ning tööde tellijaks ja hagejaga sõlmitud lepingupooleks oli kostja. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt kajuti kõrgusega seotud probleem ilmnes pärast paadi kättesaamist kostjast pikematel meeskonnaliikmetel, aga ka siis peeti võimalikuks, et piisab risttala eemaldamisest ja kajutipõhja sügavamale laskmisest. Seejuures kostja teatas hagejale, et neid töid saab teha pärast püügihooaega ehk väidetavatele puudustele vaatamata oli paat kasutatav selleks ettenähtud otstarbel. Tunnistaja V. sõnul töötab paadi peal koos tunnistaja enda ja kostjaga kokku 5 meest, kostja on nendest kõige lühem. Tunnistaja K. ütluste kohaselt roolimaja kasutatakse kogu meeskonnaga; tunnistaja K. pikkus on 1,92 m, teised on natukene lühemad. Tunnistaja K. ütluste kohaselt on tema pikkuse juures raske kajutit kasutada, tunnistaja viitab eksperdi ütlusele, et hea tava on 2 meetrit; Liu Paadi kajutil on kahelt poolt küljeuksed, väga mugav on kasutada, kui merel on kiire; kostja paadil on tagauks, nagu mutiauku mine; roolimaja praegu hästi kasutada ei saa. Tunnistaja V. sõnul roolimaja kõrgus on alla 180 cm, paadiga sõidavad tunnistaja, kostja ja veel 3 meest; kostja on kõige lühem; kajut on täitsa ohtlik, kui kiiruga sinna sisse joosta ja nokamüts on ka peas, siis lööb pea ära; küljeuste asemel on tehtud sisenemiseks tagauks; roolimajas pea lüüakse ära vastu risttala, aga lagi on ka madal; tala on 5 cm laest allapoole; kui tala ära võtta, siis ei saa pead enam ära lüüa, aga üldkokkuvõttes on kajut ikkagi madal; teistel paatidel on roolimaja kõrgem; see on tööpaat ja kui merel on vaja kiiresti kajutisse siseneda ja sealt välja saada, siis küljeuksest oleks olnud palju mugavam ja kiirem. Tunnistajana ülekuulamisel K. P. andis ütlusi, et uuris nõudeid roolimajade kohta, konkreetseid reegleid ei leidnud; konventsioon, mis võrdsustab töö ja elutingimused kõikide laevades üle maailma, kakuaampaatidele ei kohaldu. K. P. pani tähele, et kostja paadil roolimaja põrand oli lastud allapoole 12 cm, aga ikkagi oli maja kõrgus ainult 180 cm; selline võis olla piisav kõrgus väiksemale inimesele; K. P. väidetel tema 194 cm pikkuse jaoks ei olnud kõrgus piisav. K. P. koostatud ekspertiisiaktis märgitakse, et roolimaja oli uus, tehtud paksemast vineerist ja kaetud plastikuga; roolimaja põrand oli peatekist allapoole lastud, kuid roolikambri lae kõrgus oli ikkagi vaid 1,80 m (roolimaja kõrgus peatekist mõõdetud 1,76 m). Teisisõnu, pikem mees saab rooli taga olla vaid küürus või isteasendis. Samas nähtub ekspertiisiaktist, et kostja paadil oligi ette nähtud, et laevajuht roolimajas istub – ekspert on aktis märkinud, et laevajuhi tool roolikambris oli katki läinud ja see oli remonditud.
45.Ekspertiisiaktis märgitakse samuti, et teadaolevalt töötamiskohtade kõrgus väiksematel kalalaevadel Eestis täpselt määratletud ei ole, kuid vastavalt 2001.a vastu võetud töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele kalalaevadel peab liikumisteede vaba kõrgus olema vähemalt 1,90 m, rahvusvaheliselt on kalalaevadel ette nähtud vaba kõrgus töötamiskohtades mitte vähem kui 2 m. Ekspert ei ole aktis põhjendanud oma arvamust, et seda miinimumnõuet oleks võinud kohaldada ka roolikambri ehitusel. Meresõiduohutuse seadus (MSOS) § 1 lg 1 kohaselt see seadus reguleerib laevade ja väikelaevade ning muude veesõidukite meresõiduohutust ja laevatatavatel sisevetel sõidu ohutust ning laevade turvalisust ja laevaliikluse ohutuse tagamist veeteedel. MSOS § 1 lg 11 kohaselt seaduse §-id 351–353 ning 15. ja 16. peatükki kohaldatakse registreerimise osas ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata piiriveekogudel sõitvatele väikelaevadele, alla 12-meetrise kogupikkusega laevadele ja jettidele. MSOS § 12 lg –st 5 tulenevalt kohaldatakse alla 12-meetrise kogupikkusega laevale, välja arvatud reisilaevale, lootsilaevale ja sadamateenuseid osutavale laevale, väikelaevale kehtestatud tehnilisi nõudeid.
Tsiviilasi nr 2-16-592 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.05.2011 määrus nr 32 „Nõuded väikelaeva varustusele ning väikelaeva kategooriad vastavalt väikelaeva konstruktsioonile, samuti sellise väikelaeva ohutusnõuded, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise“ § 1 kohaselt kehtestatakse selle määrusega väikelaeva ohutuse tagamiseks ühtsed minimaalse varustuse nõuded, mis on kõigile Eestis registreeritud väikelaevadele kohustuslikud, väikelaeva kategooriad vastavalt konstruktsioonile ja täiendavad ohutusnõuded väikelaevadele, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise. Ükski ülalnimetatud õigusaktidest ei sätesta konkreetseid tehnilisi nõudeid alla 12-meetrise paadi kajutile (ega ka otsuses varem analüüsitud pardalatile). Vabariigi Valitsuse 17.05.2001 määruse nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse määrust kalalaevadele pikkusega 15 m ja rohkem. Määruse § 12 lg 7 sätestab, et liikumistee vaba kõrgus peab olema vähemalt 1,9 m, tekkidevahelise avause suurus vähemalt 0,6 x 0,6 m. Kostja kalapaat PMA-518 pikkus on 11,9 m ja sellele eelnimetatud määruse nõuded ei kohaldu. Ka eksperdi soovituslikud seisukohad ja viited kostja paadile mittekohalduvatele normidele ei tõenda, et ehitatud roolimaja ei vastanud hageja ja kostja vahel kokkulepitud tingimustele.
46.Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostja vastuväited ja vastuhagi pehastunud puidu eemaldamata jätmise, uute plastikust vahesottide paigaldamata jätmise ja tõstepoomi nõuetele mittevastavuse osas. Hageja hinnapakkumises olid vastavad tööd kirjas järgmiselt: pehastunud puidu eemaldamine ja asendamine (300 eurot), plastikust uute vahesottide tegemine 2 tk (kokku 1300 eurot) ja hüdrauliline vints, pardarull, tõstepoom (kokku 3100 eurot, summadele lisandub käibemaks). Hinnaga 300 euro + km ei saa järeldada kokkulepet puidust kakuampaadi kogu puidu väljavahetamiseks. Asjas ei ole tõendatud, et hageja ei oleks puitu asendanud kokkulepitud mahus. Pehastunud puidu eemaldamine ja asendamine, korpuse V.t plastikuga katmine, plastikust uute vahesottide tegemine, ahtriteki, vööriteki ja-kajuti katmine plastikuga, plastikust parraste valmistamine, lastiruumi uued liidrid, piidad ja nõudmispiidad – need tööd on kostjale üle antud 04.12.2014 aktiga. Asjas ei ole vaidlust, et nimetus „plastik“ ei ole täpne, tegelikult on materjaliks klaasplast (klaasmatt armeering ja sidusaine polüestervaik). Kohus möönab, et kuna suures osas kaeti puit plastikmaterjaliga, on pehastunud puidu eemaldamata jätmine varjatud puudus, mida ei pruukinud kostja avastada töö ülevaatamisel. Kostja ei ole aga väitnud, et oleks pehastunud puidu eemaldamata jätmise tuvastanud muul viisil kui visuaalsel vaatlusel.
47.Ekspertiisiaktis laeva ülevaatuse kokkuvõttes K. P. toob hinnapakkumisega võrreldes puudusena välja, et pehkinud puitosad on välja vahetamata, seejuures ekspert viitab tööde orienteeruva maksumusena hinnapakkumises toodud hinna 300 €. Ekspertiisiakti kirjeldavas osas ekspert märgib täpsemalt, et vöörikajuti sissekäiguluugi postid olid pehkinud ja jäetud välja vahetamata, kajutisse viiv puidust redel oli vana; laevakaari ega plangutust ei ole vahetatud. Samas ekspert ei nimeta, et kajutisse viiv redel, laevakaared või plangutus vajanuks väljavahetamist. Ekspertiisiaktist ei selgu samuti, kas vöörikajuti sissekäiguluugi postid olid pehkinud ja tulnuks välja vahetada juba 2014.a. Samuti ekspert aktis vahendab üksnes omanike sõnu, et vööris ja ahtris vaheseinte plastikuga katmisel on jäetud pehkinud puit välja vahetamata.
48.Tunnistaja P. nägi paati alles 2016.a talvel. K. P. tunnistajana ülekuulamisel selgitas, et tutvus plastikuga kaetud paadiosadega ning sellest, mis ta nägi, sai aru, et puitosasid ei ole üldse välja vahetatud. Tunnistaja ei põhjendanud, mille põhjal ta sai plastikuga kaetud paadiosade nägemisel järeldada, et plastikuga on kaetud pehkinud puit. Tunnistaja väiteil nägi ta laeva trümmis plangutust ja kaari, mis olid vanad, samas ei väitnud, et need olid pehkinud. Vöörikajutisse minnes hakkasid tunnistajale silma pehkinud postid kahel pool vööriust; küünega katsudes võis veenduda, et oli pehme materjal, mitte nagu puit võiks olla; vöörikajutisse viiv trepp oli vana ja pehkinud, ei näinud kõige kindlam välja; nähtu kinnitas, et pehkinud puitu ei ole välja vahetatud; visuaalselt jäi K. P.le mulje, et plastikuga on kõik üle kaetud vana puitu välja vahetamata. Kohtu hinnangul ei ole küünega katsumine piisav, et tuvastada, kui sügavale
Tsiviilasi nr 2-16-592 ukseposti pehme osa ulatub, ammugi mitte ei saa selle põhjal hinnata, kas 2014/2015.a vajas post väljavahetmist. Samas tunnistaja K. P. kinnitas, et vaheseinad olid plastikuga uuesti kaetud, selles ei olnud kahtlust; plastiku osas tunnistajal mingeid tähelepanekuid ei olnud, see oli korras, kuid tunnistajal tekkis mulje, et pehkinud osa ei ole vahetatud. Ekspertiisiaktist ega K. P. ütlustest ei nähtu, mille põhjal on ekspert tuvastanud, et ka vahesottide puit oli pehkinud. Tunnistaja P. ütluste kohaselt ta vasakus pardas ühes kohas ka puuris, et veenduda, kas plastik on piisava paksusega. Ekspertiisiaktist ega tunnistaja P. ütlustest ei nähtu, et ta oleks teinud uuringuid plastiga kaetud puidu tegeliku seisundi kindlakstegemiseks.
49.Kohtu hinnangul esitatud tõendite kogumiga ei ole tõendamist leidnud, et väidetav pehastumine oli olemas ka paadi kostjale üleandmise ajal 2015.a kavadel või et hageja ei eemaldanud pehastunud puitu kokkulepitud ja vajalikus mahus. Asjas ei fikseeritud paadi kõigi puitosade seisukorda hageja juurde viimise ajal. Tunnistaja U. ütluste kohaselt oli paat 2014.a sügisel hageja juurde remonti tuues vettpidav, kuid vöörikajuti ja vana mootoriruumi pealse olukord oli halb, sealt oleks vesi sisse tulnud ning seetõttu laev ei olnud merekõlbulik. Hageja poolt kohtule esitatud kostja video vaidlusaluse paadiga kalapüügil 2015.a kevadel (3.10.2016 dokumendi lisa, kohtute infosüsteemis dokument nr 38s), milles on näha täislastis kalapaat ja õnnestunud püügi üle rõõmustavad meeskonnaliikmed, tõendab, et paat oli vahetult pärast kostjale üleandmist mere- ja töökõlbulik ehk töö tellimisel silmas peetud eesmärk oli hageja poolt täidetud.
50.Tunnistaja U. ütluste kohaselt vajab väljavahetamist puit, mis on oma mehaanilisest tugevusest kaotanud 50%; laeva kere ei lähe tervemaks ega nooremaks ning puidu pehastumine jätkub. Tunnistaja V. ütlustest järeldub samuti, et paadi puitosasid vahetati jupi kaupa välja iga paari aasta tagant. Tööde tellija ja paadi omanik on kostja, kes vande all andis ütlusi, et remondist saabunud paadil avastas pehastunud puidu paadi eelmine omanik, kes teadis, kus enne oli pehastunud puit ja läks vaatama: kütusetünnide taga oli endiselt pehastunud puit; tagumiste ja esimeste sottide kohal kere lauad olid mädad. Väidetavat leidu kostja ega paadimeeskonna liikmed kuidagi ei fikseerinud. Paadi kättesaamise ja tööde üle vaatamise järel 27.04.2015 hagejale esitatud pretensioonis ei ole samuti puudusi konkreetselt kirjeldatud, on piirdutud hinnapakkumise sõnastuses töö nimetamisega. See süvendab kahtlusi, et väited pehastunud puidu eemaldamata jätmise kui tegemata töö kohta on otsitud. Kostja ega tunnistajad ei väitnud, et väidetava pehastunud puidu asendamata jätmise tõttu ei olnud paat ohutult kasutatav. Lisaks on tunnistajad V. ja K. tööde rahastamise kaudu isiklikult huvitatud kostjale soodsast kohtulahendist.
51.Kohus leiab, et tunnistajate V. ja K. paljasõnalised, üksnes visuaalsel vaatlusel (tunnistajate sõnul olnuks vahetatud lauad teist värvi) põhinevad väited, rohkem kui aasta pärast tööde vastuvõtmist tehtud ekspertiisiakt ega kostja poolt 07.04.2016 teiselt ettevõttelt võetud hinnapakkumine ei tõenda, et hageja ei ole pehastunud puitu eemaldanud ja asendanud kokkulepitud mahus (300 eurot) ning on jätnud uued vahesotid tegemata. OÜ Liu Paat (I kd, lk 146) hinnapakkumine on tehtud 07.04.2016, kohtule ei ole teada, mille alusel hinnapakkumine koostati. Selles hinnapakkumises on mädanenud korpuseplangutuse 60 jm väljavahetamise hind 3000 eurot (lisandub käibemaks), mis teeb jooksva meetri hinnaks 50 €. Tunnistaja A. ütlused kinnitavad, et ka hageja juures arvestati pehastunud puidu väljavahetamise maksumuse määramisel asendatavate laudade hulka ja hinda koos töö hinnaga. Eeldusel, et hageja ja OÜ Liu Paadi hinnad on suurusjärgus võrreldavad, ei saanud kostja hageja hinnapakkumises toodud hinna 300 euro eest eeldada rohkem kui 6 jm plangutuse väljavahetamist. Tunnistaja A. ütluste kohaselt oli pehastunud puitu nii vööris kui ahtris; soti seinad olid 50%; kogu paadi mahust pehastumise protsenti ei osanud tunnistaja A. öelda. Tunnistaja U. ütluste kohaselt kogu puidu eemaldamine tähendaks uue paadi ehitamist; tegelikus töös sai puit eemaldatud sealt, kust tõesti oli pehastunud ja kus see oli ohutuse tõttu vajalik; pehastunud puidu eemaldamine sai igal nädalal kliendiga läbi arutatud ja kokku lepitud.
Tsiviilasi nr 2-16-592 Tunnistaja U. hinnangul eemaldati ja asendati pehastunud puitu tegelikult rohkem, kui kokku lepitud 300 eurot võimaldas teha: välja vahetati trümmi põhjad, märkimisväärne osa mootoriruumi ja laadruumi vahelise vaheseina puidust ja vöörikajuti tagaseinast. Tunnistaja U. samuti selgitas, et plastikust uute vahesottide tegemine tähendas, et plastikuga kaeti ja vormiti üle puidust vaheseinad, mitte ei tehtud plastikust vaheseinu; puit, millele plastik pidi peale pandama, oli kehvas seisus ja seal saigi osa puitu välja vahetatud. Tunnistaja S. ütluste kohaselt pehastunud puitu paadil eemaldati; T. U. vaatas paadi üle ja näitas ette, mis tuli välja vahetada, suurema osa sellest tööst tegid puusepad. Tunnistajate U., A. ja S. ütlustest nähtuvalt kostja käis tööde ajal hageja juures ning temaga jooksvalt arutati ja kooskõlastati töid, tunnistaja U. näitas kostjale ette, kust on vajalik pehastunud puitu eemaldada. Kohtul puudub alus selles osas tunnistajate ütluste tõepärasus kahelda. Kohtu hinnangul saab mõistlikult eeldada, et hageja täitis oma lepingulisi kohustusi heas usus ning tööde tegemise ajal pehastunud olnud puitdetailid eemaldati ja asendati vajalikus ulatuses. Kostja eitab tööde kooskõlastamist ja ülevaatamist, kuid ei ole vastavalt VÕS § 645 lg-le 2 tõendanud, et pehastunud puidu osas oli puudus olemas juba paadi üleandmise ajal. Kostja vande alla antud ütlused, et ta ei ole mingites hinnapakkumisest erinevates töödes kokku leppinud, on paljasõnalised ja vastuolus kostja enda varasema käitumisega (kostja e-kirjavahetus kinnitab, et kostja teadmisel ja nõusolekul ei tehtud kõiki töid vastavalt hinnapakkumisele).
52.Kostja tunnistajate väited, et laudis on vahetamata ja plastik on pandud mädale puidule, on paljasõnalised ega tõenda tegelikku olukorda 2015.a kevadel. Tunnistajad Välja ja K. ei olnud hinnapakkumise koostamise, tööde kokkuleppimise ega tegemise juures. Tunnistaja V. nimetab, et eest sotipost, mis on plastikuga katmata, oli paadi kättesaamisel kohe näha, et on mäda. Ekspertiisiaktile lisatud, 13.02.2016 (s.o aasta pärast pehastunud puidu eemaldamisega seotud tööde valmimist) tehtud fotode põhjal ei saa kohtu hinnangul järeldada vöörikajuti posti täielikku pehastumist (I kd, lk 79, foto nr 20) – posti ülemise vertikaalse pinna keskel on näha umbes 2 cm läbimõõduga ring, mis võib olla pehkinud, kuid foto põhjal ei ole võimalik tuvastada, kui sügavalt post pehkinud on ning kas see mõjutab posti tugevust. Samuti ei ole 2016.a foto ega eksperdi kirjelduse põhjal võimalik tuvastada, et post oli pehkinud juba 2014.a sügisel, kui paadil pehastunud puidu väljavahetamist ja klaasplastiga katmise töid tehti. Ka ühegi teise ekspertiisiaktile lisatud foto põhjal ei ole võimalik tuvastada, et nähtav puit on pehastunud, veelgi vähem tõendavad need fotod seda, et puit oli pehastunud ja vajanuks väljavahetamist 2014.a sügisel.
53.Kohus on samuti seisukohal, et fotol nr 24 (I kd, lk 81) nähtav vana redel ei oleks pehastumise tõttu olnud enam kasutuskõlbulik või kostjal oli soov see välja vahetada, oleks selles selgelt kokku lepitud. Kohtu hinnangul ei saa keskmise mõistliku isiku arusaama kohaselt eeldada, et pehastunud puidu eemaldamise töö hõlmab ka vana redeli asemel uue ehitamist.
54.Kõiki tõendeid kogumis hinnates kohus asub seisukohale, et kostja väited pehastunud puidu eemaldamata jätmise kohta ei ole tõsikindlat tõendamist leidnud. Tuleb nõustuda hageja ja tunnistaja U. seisukohaga, et merepaadil jätkub puidu pehastumine pidevalt, kogu puidumaterjali väljavahetamine tähendaks aga uue paadi ehitamist, milleks hageja ja kostja vahel kokkulepet ei olnud. Lisaks täitis hageja tehtud töö oma otstarvet – kostja kasutas remonditud paati vähemalt kahel püügihooajal. Seega pehastunud puidu eemaldamise ja vahesottide osas ei ole kostjal õigust hinda alandada ega nõuda sellega seoses tulevikus tekkiva kahju hüvitamist.
55.Kostja ei ole tõendanud tõstepoomi kokkulepitud tingimustele mittevastavust paadi kättesaamise ajal. Hinnapakkumise järgi pidi hageja valmistama tõstepoomi. Asjas ei olnud vaidlust, et tunnistaja U. koostatud tõstepoomi joonise on kostja oma allkirjaga kinnitanud. Kostja ei ole väitnud, et tõstepoom ei olnud valmistatud kooskõlas kinnitatud joonisega. Kostja 27.04.2015 pretensioonist ei selgu, milles täpselt tõstepoomi sihtotstarbelist kasutamist takistav puudus seisnes. Vastuhagis kostja märgib, et hageja poolt paigaldatud tõstepoomiga ei olnud võimalik kalalaeva laadida kala, sest tõstepoomi otsa oli jäetud paigaldamata trossi
Tsiviilasi nr 2-16-592 juhtimise rullik koos puksidega, mis võimaldab räimepüügil parda külge seotava põllega (võrgulina) kalu paati laadida. Ilmselt õige ei ole hageja väide, et kokkulepitud töö ei sisaldanud poomi otsa rulliku või ploki paigaldamist. Kohus nõustub kostjaga, et ilma rullikuta ei ole tõstepoom sihtotstarbeliselt kasutatav ja seega ilma rullikuta oleks töö puudulik. Tunnistaja U. ütlustes kinnitas, et poomi juurde kuulub rulliku plokk ja see sai paigaldatud, tõstetrossi ei ole võimalik ilma rullikuta kasutada. Tunnistaja S. sõnul tõstepoomi valmistas keevitaja; tõstepoomi paadi külge ei paigaldatud, see anti kaasa; kohapeal ei kontrollitud, kas sellega saab tõsta; tõstepoomi otsarulli ots paigaldati, vandid olid küljes ja kõik need plokid. Tunnistaja V. ütluste kohaselt tõstepoomiga ei saanud tööd teha ja see tuli ringi teha, sest poomi otsa paigaldatud väike plokk oli mõeldud paarisaja kilogrammiste raskuste jaoks, kalalaevas tõstetakse tonniseid raskusi; lisaks oli see tavalise paelaga poomi külge seotud. Ka tunnistaja K. sõnul tuli tõstepoom ringi teha, kuid hoopis seetõttu, et poom ei istunud kinnituste vahele. Samuti tunnistaja K. ütluste kohaselt pidid nad ploki ise muretsema, hageja paigaldatud plokiga ei saanud tõsta neid raskusi, mida paadimeeskond tavapäraselt tõstab. Kostja ise vande all andis ütlusi, et tõstepoomile oli väike liigendita plastmassist rullik paelaga otsa seotud, ei olnud keevitatud ja töö ei olnud lõpule viidud; paarimees Lindi sadamas ütles kostjale, et sellega ei saa tööd teha; oleks pidanud olema liigendiga plokk, aga oli ehituspoest ostetud rullik; tõstejõu poolest ei oleks saanud seda kasutada. Eelnevast järelduvalt, kuigi hinnapakkumisest seda otseselt ei nähtu, pidi poomi juurde kuuluma ka trossi juhtimise rullik. Kõik tunnistajad ja kostja ise vande all aga tunnistavad, et rullik oli olemas. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et pooltel oli kokkulepe konkreetse tõstejõuga rulliku paigaldamiseks või et oleks pidanud olema kostja väidetud liigendiga plokk. Kostja ja tema tunnistajate esiletoodu, et rullik oli poomi külge kinnitatud tavalise paelaga, võib olla seotud poomi transportimisega. Arvestades, et hageja juurest transporditi paati transpordivahendiga, on mõistetav, et poom anti paadiga kaasa, mitte ei kinnitatud paadi külge tööasendisse, seega ei olnud vajalik ka rulliku kinnitamine. Ilmselt ekslik on kostja seisukoht, et väidetavalt plastikmaterjalist olnud rullik pidanuks olema poomi külge keevitatud. Selleks et kahjuhüvitist saada, peab töövõtja eelkõige olema rikkunud lepingust tulenevat kohustust ning selle kohustuse rikkumise tagajärjel peab olema lepingu teisele poolele tekkinud kahju. Kostja ei ole kirjeldanud, milles poomi ümberehitamine/parandamine seisnes. Tõenditest järelduvalt oli paadiga kaasa antud komplektne tõstepoom. Kohtu hinnangul on küsitav, kas tõstepoomi ümberehitamisena on käsitatav üksnes ebapiisava tõstejõuga rulliku asendamine suurema tõstejõuga rulliku vastu. Asjaolu, et kostja ise pidi tõstepoomi paadile ja poomi otsa rulliku kinnitama, ei tähenda samuti, et töö ei vastanud kokkulepitule. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt on tõstepoomi peale ja maha monteerimine paadi omaniku (või kasutaja) jaoks tavapärased toimingud. Ekspertiisiaktist järelduvalt võetakse tõstepoom näiteks maha, kui paat jääb välitingimustesse talvituma. Ekspertiisiaktile lisatud fotol nr 17 (I kd, lk 78) on kujutatud tekimaja seinal tõstepoomi kronstein ja hüdraulikasüsteem. K. P. ekspertiisaktis väidab üksnes kostjalt saadud info alusel, et tõstepoom tuli kohandada laevale sobivaks: ekspert märgib, et laevale oli paigaldatud uus hüdrauliline tõstepoom, poom ise oli ülevaatuse ajal maha monteeritud ja asus paadikuuris, see ei olnud nõuetele vastanud ning oli omanike poolt kohandatud laevale vastavaks. Ekspert ei ole täpsustanud, milles seisnes tõstepoomi nõuetele mittevastavus või laevale vastavaks kohandamine. Ekspertiisiaktile on lisatud kostja märkustega hinnapakkumine, millel tõstepoomi valmistamise juures käsikirjaline märkus „ise pidime ringi tegema“. Ekspert on vahendanud kostja enda väiteid ning ekspertiisiakt poomi nõetele mittevastavust ei tõenda.
56.Kostja on esitanud poomi ümberehitamise kulu kohta ka erinevaid numbrilisi andmeid: esialgselt vastuhagis on kuluna nimetatud 300 eurot (summa koos käibemaksuga), hiljem nõude täpsustuses 394 eurot (kostja ei täpsusta, kas summa sisaldab käibemaksu). Samas vastuhagi
Tsiviilasi nr 2-16-592 põhjendustes näidatud arvutuskäigu kohaselt on tegemist hageja poolt tegemata tööde maksumuse 7290 eurot (sisaldab käibemaksu) ja kostja poolt hagejale tasumata 6896 euro vahega. Eeltoodu alusel ei ole tõstepoomiga seonduvalt hageja lepingurikkumine ega kostjal kahju tekkimine tõendatud.
57.Põhjendamatu on kostja vastuväide, et hagejal ei olnud õigust nõuda tasu mootori hüdraulikaajami paigaldamise eest, kuna töö üleandmise ja vastuvõtmise aktides ei kajastu, millest kostja järeldab, et tööd ei ole tehtud. Kostja enda esitatud ekspert ei ole selle töö tegemata jätmist välja toonud, vastupidi – K. P. ekspertiisiaktis märgib, et laevale paigaldatud mootorit saab reguleerida roolikambrisse paigaldatud juhthoov abil.
58.Eeltoodu alusel kohus kokkuvõtvalt leiab, et hageja 9096 euro suurusest põhinõue on põhjendamatu 5244 euro ulatuses. Sellest summast 2200 eurot on poolt tegelikult tasutud enne hagiavalduse esitamist. 3044 eurot on kostjaga sõlmitud täiendava kokkuleppe kohaselt tegemata jäetud tööde maksumus (paigaldamata aku 150 eurot, RST kiilurauad 1575 eurot, RST reelingud 1200 eurot ja puuduv osa pardalatist 119 eurot) ja selles osas on nõue lõppenud kostja poolse hinna alandamisega. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja põhinõude 3852 euro ulatuses (=9096 eurot – 5244 eurot).
59.Põhinõude osaliselt rahuldamata jätmise tõttu on osaliselt põhjendamatu ka hageja viivisenõue. Hageja taotleb kostjalt põhinõudelt 9096 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivist alates 20.04.2015 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 510 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest protsendina põhivõlast. Perioodil 20.04.2015 kuni hagi esitamiseni 14.01.2016 oli põhinõudelt 3852 eurot sissenõutavaks muutunud viivisesumma 229,35 eurot. TsMS § 367 kohaselt kohus mõistab kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise välja summaliselt ja edasi protsendina põhivõlast. Rahuldatud põhinõudelt 3852 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.04.2015 kuni 30.05.2018 on viivis muutunud sissenõutavaks kokku summas 961,40 eurot. Kohus mõistab selle summa koos põhivõlaga kostjalt hageja kasuks välja.
60.Eeltoodust tulenevalt oli kostja VÕS § 112 lg-te 1 ja 2 kohaselt õigustatud hinda alandama summas 3044 eurot. Kostja on viidanud sellele, et hinna alandamiseks ei pea ta esitama vastuhagi ning on vastuhagis esitanud üksnes kahju hüvitamise nõude. Kohus tuvastas, et kostja kahju hüvitamise nõue kokku summas 9372,80 eurot ja seega ka sellele lisanduva viivise nõue on täies ulatuses põhjendamatud, mistõttu vastuhagi jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
61.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis kulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning § 174 lg 1 alusel määrab kindlaks ka menetluskulude suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled kulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta kulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
62.Kohus rahuldas põhihagi 42,35% ulatuses. Vastuhagi jäi täies ulatuses rahuldamata. Hagi ja vastuhagi nõue tulenesid samast töövõtulepingust, kostja vastuväited hagile ja vastuhagi aluseks olevate asjaolud suures ulatuses kattuvad, mistõttu peab kohus õigeks jaotada põhihagilt tasutud riigilõiv poolte vahel vastavalt põhihagi rahuldamise ulatusele ning poolte lepinguliste esindajate kulud jätta 25% ulatuses hageja kanda ja 75% ulatuses kostja kanda. Kostja kanda jääb samuti vastuhagilt tasutud riigilõiv.
63.TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. Pooled on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirjad.
Tsiviilasi nr 2-16-592 Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 139). Kohtuväliste kulude hulka kuuluvad muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kuna pooled ei ole vastaspoole menetluskulude suuruse kohta vastuväiteid esitanud, hindab kohus kulude põhjendatust ja vajalikkust, lähtudes lepinguliste esindajate ajakulust.
64.Hageja taotleb määrata menetluskulude suuruseks 4600 eurot, millest 600 eurot riigilõiv ja 4000 eurot lepingulise esindaja kulud, kokku 50 tunni töö eest, tunnitasuga 80 eurot, summad on ilma käibemaksuta. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses selle tsiviilasja menetlusega.
65.Kostja (vastuhageja) menetluskulude nimekirja kohaselt on tema kohtumenetluses kandnud kulusid kokku 5680 eurot (sisaldab käibemaksu), millest vastuhagilt tasutud riigilõiv 700 eurot ja lepingulise esindaja kulu 4980 eurot (sisaldab käibemaksu 20% summas 830 eurot). Kostja ei ole menetluskulude nimekirja lisadena nimetatud arveid kohtule esitanud. TsMS § 176 lg 6 kohaselt ei pea ilma kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Hageja ei ole kuludokumentide esitamist taotlenud ning kohus ei pea nende esitamist vajalikuks. Kostja lepingulise esindaja ajakulu ega tunnitasu ei ole välja toodud, kuid kostja ja hageja lepinguliste esindajate kulude kogusummad ilma käibemaksuta on samas suurusjärgus: hageja esindaja kulud 4000 eurot ja kostja esindaja kuud 4150 eurot. Esindajate esitatud kirjalike seisukohtade sisu ja mahtu, asjas peetud kohtuistungite arvu ja ajalist kestust arvestades, on hageja esindaja näidatud ajakulu 50 tundi kohtu hinnangul selle asjaga tegelemiseks põhjendatud ja vajalik. Kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on mõnevõrra väiksem, kuna kostja hagivastuse väited ja vastuhagi aluseks olevad asjaolud osaliselt kattuvad, kuid kohus arvestab, et kostjat esindas vandeadvokaat, kelle tunnitasu tõenäoliselt on mõnevõrra suurem kui hageja esindaja 80 eurot (arvete summade suurusest järelduvat on tõenäoline tunnitasu 100 eurot) ning vastavalt on kostja esindaja ajakulu hageja esindaja ajakuluga võrreldes mõistlikult väiksem (100 euro suuruse tunnitasu puhul 41,5 tundi). Tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtupraktikas aktsepteeritud: advokaadi põhjendatud tunnitasuks peetakse 120 – 140 eurot nii koos kui ilma käibemaksuta. Kostja ei ole aga menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks andnud kohtule TsMS § 174 lg 10 kohast kinnitust, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega kohus määrab kostja menetluskulud kindlaks käibemaksuta.
66.Vastavalt kulude jaotusele jääb hageja kanda tema tasutud riigilõivusummast 345,90 eurot, 25% ehk 1000 eurot hageja lepingulise esindaja kuludest ja hageja peab kostjale hüvitama 25% ehk 1037,50 eurot kostja lepingulise esindaja kuludest. Kostja peab hagejale hüvitama hageja tasutud riigilõivust 254,10 eurot ja 75% ehk 3000 eurot hageja lepingulise esindaja kuludest. Kokku on kostja seega kohustatud hagejale hüvitama 3254,10 eurot. Kostja kanda jäävad ka tema enda kuludest vastuhagi riigilõiv 700 eurot ja 75% kostja lepingulise esindaja kuludest , s.o 3112,5 eurot.
67.Poolte vastastikused kulude hüvitamise kohustused kohus tasaarvestab VÕS § 197 lg 1 kohaselt. Vastavalt VÕS § 197 lg-le 2 tasaarvestuse tulemusel lõpevad hageja ja kostja vastastikused menetluskulude hüvitamise kohustused kattuvas summas, hageja kohustus lõpeb täies ulatuses, kostja kohustus osaliselt ning kostjal jääb hagejale hüvitada 2216,60 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Kuna hageja kohustus hüvitada kostjale menetluskulud on kohtuotsuses tehtava tasaarvestusega täielikult lõppenud, ei saa kohus
Tsiviilasi nr 2-16-592 rahuldada kostja taotlust kohustada hagejat tasuma kostjale menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse tegemisest kuni menetluskulude tasumiseni. Hageja menetluskuludelt arvestatavat viivist kostjalt ei nõua.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2018 kohtuotsuse resolutiivosa:
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 31. mai 2018. a otsus osaliselt, st osas, milles maakohus rahuldas hagi põhivõla 3243 eurot 20 senti ületavas osas, samuti enam väljamõistetud põhivõlalt arvestatud viivise ning menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
3.1.Polar Yacht Manufactory OÜ hagi FIE R. T.lt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks rahuldada osaliselt.
3.2.Välja mõista FIE R. T.lt Polar Yacht Manufactory OÜ kasuks 4164 eurot 97 senti (sh põhivõlg 3243 eurot 20 senti ja 4. novembri 2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 921 eurot 77 senti).
3.3.Välja mõista FIE R. T.lt Polar Yacht Manufactory OÜ kasuks viivis protsendina põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 5. novembrist 2018 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
3.4.Jätta rahuldamata FIE R. T. vastuhagi Polar Yacht Manufactory OÜ vastu kahjuhüvitise 9372 euro 80 sendi ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.
3.5.Menetluskuludest jätta Polar Yacht Manufactory OÜ kanda põhihagi riigilõivust 64,33% ja poolte lepinguliste esindajate kuludest 30%. FIE R. T. kanda jätta põhihagi riigilõivust 35,67%, vastuhagi riigilõiv täies ulatuses ja poolte lepinguliste esindajate kuludest 70%.
3.6.Määrata Polar Yacht Manufactory OÜ põhjendatud ja vajalike kulude suuruseks 4600 eurot, mille hüvitamiseks mõista FIE R. T.lt Polar Yacht Manufactory OÜ kasuks välja 3014 eurot 2 senti ning ülejäänud osa jätta Polar Yacht Manufactory OÜ enda kanda.
3.7.Määrata FIE R. T. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 4850 eurot, mille hüvitamiseks mõista Polar Yacht Manufactory OÜ-lt FIE R. T. kasuks välja 1245 eurot ja ülejäänud osa jätta FIE R. T. enda kanda.
3.8.Tasaarvestada otsuse resolutsiooni punktides 3.6 ja 3.7 sätestatud poolte vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded kattuvas osas ning tasaarvestuse tulemusel mõista FIE R. T.lt Polar Yacht Manufactory OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 1769 eurot 2 senti.
4.Jätta apellatsioonimenetluse kulud 15,8% ulatuses Polar Yacht Manufactory OÜ kanda ja 84,2% ulatuses FIE R. T. kanda kanda.
5.Määrata Polar Yacht Manufactory OÜ põhjendatud ja vajalike apellatsioonimenetluse kulude suuruseks 1080 eurot, mille hüvitamiseks mõista FIE R. T.lt Polar Yacht Manufactory OÜ kasuks välja 909 eurot 36 senti ning ülejäänud osa jätta Polar Yacht Manufactory OÜ enda kanda.
Tsiviilasi nr 2-16-592
6.Määrata FIE R. T. põhjendatud ja vajalike apellatsioonimenetluse kulude suuruseks 1350 eurot, mille hüvitamiseks mõista Polar Yacht Manufactory OÜ-lt FIE R. T. kasuks välja 213 eurot 30 senti ja ülejäänud osa jätta FIE R. T. enda kanda.
7.Tasaarvestada otsuse resolutsiooni punktides 5 ja 6 sätestatud poolte vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded kattuvas osas ning tasaarvestuse tulemusel mõista FIE R. T.lt Polar Yacht Manufactory OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 696 eurot 6 senti.
8.Rahuldada FIE R. T. taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks ja tagastada apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust 275 eurot R. T. kontole nr EE792200221055825815. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.