AS-i Süda Maja (pankrotis) hagi ALANDIA KV OÜ vastu alusetult makstu tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 3. aprilli 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ALANDIA KV OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja AS Süda Maja (pankrotis) (registrikood 10927962, pankrotihaldur Toomas Saarma, lepingulised esindajad advokaat Tarmo Peterson ja advokaat KarlMorten Jõgi Kostja ALANDIA KV OÜ (registrikood 10432226), lepinguline esindaja Triinu Hiob
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
4. oktoober 2018
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Karl-Morten Jõgi Kostja lepinguline esindaja Triinu Hiob
Menetlustaotlus
AS-i Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma ja ALANDIA KV OÜ kompromissi kinnitamise taotlus
RESOLUTSIOON:
1.Kinnitada AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma ja ALANDIA KV OÜ kompromiss tsiviilasjas nr 2-14-21685 järgmistel tingimustel:
1.1.AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma loobub tsiviilasja nr 2-14-21685 esemeks olevast alusetu rikastumise nõudest ALANDIA KV OÜ vastu.
1.2.AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma loobub tsiviilasja nr 2-14-21685 esemeks olnud nõude tunnustamise hagi menetlemisega seotud võimalikest menetluskulude hüvitamise nõuetest Harju Maakohtu 2. mai 2016 ja Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2016. a otsuse ning Riigikohtu 30. märtsi 2017. a määruse alusel ALANDIA KV OÜ vastu.
1.3.Pooled lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani.
2.Tühistada Harju Maakohtu 3. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-21685 ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
3.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte enda kanda.
4.Tagastada ALANDIA KV OÜ-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 500 eurot, ja kanda see Njord Advokaadibüroo OÜ pangakontole nr EE651010220049344018. Kohtu selgitused: Kompromissi kinnitava määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse kahe päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse senine käik
1.ALANDIA KV OÜ esitas 9. juunil 2014 Harju Maakohtule AS-i Süda Maja (pankrotis), pankrotihalduri Toomas Saarma ja OÜ Probus vastu hagi, milles palus tunnustada hageja nõuet AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.AS Süda Maja (pankrotis) (hageja) esitas 15. mail 2015 Harju Maakohtule ALANDIA KV OÜ (kostja) vastu vastuhagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 100 213 eurot.
3.Harju Maakohus jättis 2. mai 2016. a otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 100 213 eurot. Nii hagi kui ka vastuhagi menetlemise kulud jättis maakohus kostja kanda.
4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 5. detsembril 2016 maakohtu otsuse vastuhagi rahuldamist ja menetluskulude jaotust puudutavas osas ning saatis tsiviilasja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagi osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse
2-14-21685 muutmata ning see jõustus, kui Riigikohus ei võtnud 20. märtsi 2017. a määrusega kassatsioonkaebust menetlusse.
5.Hageja esitas maakohtule asja uuel läbivaatamisel täpsustatud vastuhagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 54 065 eurot või 36 516 eurot. Vastuhagi ja selle täpsustuste kohaselt on pooled sõlminud neli laenulepingut (2. jaanuari 2007. a laenuleping, 20. jaanuari 2008. a laenuleping nr 080120, 1. aprilli 2008. a laenuleping nr 080401 ja 29. mai 2008. a laenuleping nr 080529), mille järgi võlgnes kostja enne
26.juunit 2013 hagejale 153 851 eurot. 26. juunil 2013 sõlmisid kostja ja OÜ SIIBXID kinnisasja mõttelise osa müügilepingu, mille p 3.3.5 kohaselt võttis OÜ SIIBXID üle hageja laenukohustuse summas 200 000 eurot. Seega vähenes ALANDIA KV OÜ kohustus nullini. Sellest hoolimata tegi AS Süda Maja (pankrotis) pärast 26. juunit 2013 ALANDIA KV OÜ-le õigusliku aluseta kuus makset: - 28. juuni 2013 ülekanne summas 20 000 eurot; - 5. juuli 2013 ülekanne summas 10 000 eurot; - 17. juuli 2013 ülekanne summas 4000 eurot; - 25. juuli 2013 ülekanne summas 15 000 eurot; - 26. juuli 2013 ülekanne summas 26 000 eurot; - 1. august 2013 ülekanne summas 1500 eurot. Arvestades, et ALANDIA KV OÜ tegi AS-ile Süda Maja (pankrotis) samal perioodil rahalisi sooritusi kokku 22 435 eurot, rikastus ALANDIA KV OÜ AS Süda Maja (pankrotis) arvel 54 065 euro ulatuses või kui lugeda kohustused täidetuks võlaõigusseaduses sätestatud järjekorras, siis 36 517 euro ulatuses.
6.Kostja vaidles vastuhagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Harju Maakohus rahuldas 3. aprilli 2018. a otsusega hageja alternatiivse nõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 36 517 eurot. Menetluskuludest jättis maakohus 36% hageja kanda ja 64% kostja kanda. Menetluskulude rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud.
8.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse hagi rahuldavas osas tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata, või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
9.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
10.Ringkonnakohus vaatas apellatsioonkaebust läbi 4. oktoobri 2018. a kohtuistungil ning kohustas pooli esitama alusdokumentidele vastavad võlaaruvutused. Ühtlasi soovitas ringkonnakohus kaaluda pooltel arvutuste tulemusest sõltuvalt lahendada kohtuvaidlus kompromissiga.
11.Pooled esitasid 30. oktoobril 2018 kohtule taotluse, milles palusid lõpetada kohtuvaidluse kompromissi kinnitamisega selliselt, et hageja loobub tsiviilasja esemeks olevast alusetu rikastumise nõudest ja kinnitab, et ta loobub pärast kompromissi kinnistamist hagi
2-14-21685 menetlemist puudutavatest menetluskulude hüvitamise nõuetest. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Kostja palus tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Lisaks leppisid pooled TsMS § 661 lg 4 järgi kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani ja kinnitasid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohtumääruse põhjendused
12.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
13.Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel TsMS § 4 lg 4 esimese lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
14.Praeguses asjas esitasid pooled kohtule kompromissikokkuleppe, millega hageja loobub vaidluse esemeks olevast alusetu rikastumise nõudest ning kinnitab, et ta loobub ka võimalikest menetluskuludest seoses samas asjas vastaspoole esitatud nõude tunnustamise hagi menetlemisega.
15.Kolleegiumi hinnangul on mõistlik lahendada poolte vaidlus kokkuleppel ja asjas ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommete ega riku mingil viisil avalikku huvi. Kokkulepe on selge ja täidetav. Hageja seaduslikul esindajal pankrotihalduril Toomas Saarmal ja kostja lepingulisel esindajal vandeadvokaadil Triinu Hiobil on volitus sõlmida hageja ja kostja nimel ülalmärgitud sisuga kompromissikokkulepe. Seetõttu tuleb kompromissikokkulepe kinnitada.
16.Kuna kostja palus kompromissi sõlmimise tõttu tagastada talle pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust (500 eurot), tuleb riigilõiv TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi nimetatud ulatuses tagastada.
17.Pooled leppisid kokku, et kannavad tsiviilasja nr 2-14-21685 menetlemisega seotud menetluskulud ise ning lühendavad TsMS § 661 lg 4 järgi määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.