Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-18-9265

Menetluskulude jaotuse Kanda menetluskulud pankrotivarast.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik 1.Võlausaldaja pankrotiavalduse sisu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus esitas 15.06.2018 Harju Maakohtule avalduse JJV Productions osaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt rahuldas võlausaldaja 10.06.2010 otsusega võlgniku taotluse projektile „The Path of Wonders“ majandndus- ja kommunikatsiooniministri 28.01.2008 määruse nr 10 „Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse tingimused ja kord“ alusel toetuse summas 31 955.82 euro saamiseks projekti perioodil 24.05.2010 – 23.05.2011. Projekti raames on võlgnikule välja makstud toetus summas 31 955.82 eurot. 06.01.2017 tegi võlausaldaja toetuse täies mahus tagasi nõudmise otsuse nr 1.1-5.1/17/22 summas 31 955.82 eurot, kuna lisaks muudele rikkumistele ilmnes, et väljamakse aluseks olnud maksekorraldustega oli võlausaldajale loodud mulje, et teenuse osutajale on teenuse eest tasutud täies mahus.

2-18-9265 23.11.2010 otsusega nr 1.1-5.1/10/5120 rahuldas võlausaldaja võlgniku taotluse projektile „JJV Productions OÜ ekspordiplaan“ majandus- ja kommunikatsiooniministri 05.02.2008 määruse nr 11 „Eksporditurunduse toetamise tingimused ja kord“ alusel toetuse summas 133 735.13 eurot saamiseks projekti perioodil 07.09.2010 – 30.08.2012. Projekti raames on võlgnikule välja makstud toetus summas 133 595.13 eurot. 25.08.2016 tegi võlausaldaja toetuse täies mahus tagasi nõudmise otsuse nr 1.1-5.1/16/943 summas 133 595.13 eurot ja tunnistas taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks, kuna võlgnik rikkus toetuse saajale seatud kohustusi, sh esitas lõpparuandes andmeid, mis ei vastanud tegelikkusele ja väljamaksetaotluse aluseks olevas lõpparuandes esitatud andmeid ei olnud asjakohased ega õiged. Projektis EU37654 tagasi nõutud toetuse tagasi maksmise tähtaeg oli 04.12.2016 ja projektis EU36116 oli tähtaeg 09.04.2017. Kuivõrd viidatud kuupäeva seisuga ei olnud toetuse saaja asunud nõudeid tasuma, saabus täitmata jätmise aeg, millest alates muutus kumbki otsus sissenõutavaks täitemenetluses. STS § 26 lõike 4 alusel andis võlausaldaja 07.02.2017 projekti EU37654 ja 07.09.2017 projekti EU36116 toetuse tagasinõudmise otsused sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kuna nõue oli selle ajani jäetud täitmata, s.t. toetuse saaja ei näidanud selle ajani valmisolekut täita nõuet väiksemaski mahus iseseisvalt. Täitemenetluse raames ettevõte kontode esmase arestimisega kaasnes võlausaldajale laekumine 03.04.2017 summas 1387.18 eurot, järgnevalt veel 24.07.2017 summas 253.87 eurot ja 07.08.2017 summas 41.40 eurot, mis on seniajani jäänudki ainsateks laekumisteks tagasinõude protsessis. Võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus ei ole edaspidiseid tulemusi andnud ning nõude katteks ei ole pankrotiavalduse esitamise seisuga laekumisi toimunud. Võlausaldaja pöördus 22.05.2018 kohtutäitur E V poole võlgniku suhtes 07.02.2017 esitatud täitmisavalduse nr 1702060109 suhtes täitedokumendist nr 1.1-5.1/16/943 tuleneva võlgnevuse, põhinõue summa 133 595.56 eurot ning kogunenud intressid ja viivised, sissenõudmise protsessi ja selle perspektiivikuse osas, sh. nõude rahuldamise kohta võlgniku vara arvelt. Kohtutäitur on oma 01.06.2018. a vastuskirjas kinnitanud, et talle teadaolevalt puudub võlgnikul registreeritud kinnis- ja vallasvara. Teavet tagasivõitmise võimaluste olemasolu kohta käesoleval hetkel ei ole. Kohtutäituri hinnangul puudub võlgnikul vara olemasolevate kohustuste täitmiseks ning eeldatavasti ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenev seisund ajutine. 13.06.2018 pöördus võlausaldaja kohtutäitur R S poole võlgniku suhtes 07.09.2017 esitanud täitmisavalduse nr 1709070019 suhtes täitedokumendist nr 1.1-5.1/17/22 tuleneva võlgnevuse, põhinõue summa 31 955.82 eurot ning kogunenud intressid ja viivised, sissenõudmise protsessi ja selle perspektiivikuse osas, sh. nõude rahuldamise kohta võlgniku vara arvelt. Kohtutäitur on oma 14.06.2018. a vastuskirjas teatanud, et tal ei ole rohkem infot, on vaid kirjavahetus võlgnikuga, kus nad kinnitavad et vara/raha puudub ja kõik mis kontodel on olnud, läheb kohtutäitur E. V . Seega ei ole täitemenetluses rohkem kui kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada. M - ja T andmetel on võlgnikul seisuga 14.06.2018 seisuga maksude ja maksete võlgu 5 004.92 eurot ja maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 654.09 eurot. Võlgnikul on maksuvõlg alates 10.03.2017. Äriregistrist nähtub, et võlgnikule on tehtud hoiatusmäärus majandusaasta aruande esitamata jätmise eest. Äriregistrist nähtuvalt on võlgnik viimati esitanud 2014. a majandusaasta aruande. Äriregistri kohaselt on 2013. ja 2014. majandusaasta kohta aruanded esitatud hilinemisega alles 30. ja 31.08.2016 ning 2015., 2016., ja 2017. a. majandusaasta aruanded on siiani esitamata. Võlgniku poolt 31.08.2016 esitatud 2014. a majandusaasta aruandes toodud bilansi kohaselt oli ettevõtte käive 85 367 eurot ja kasum 3

2-18-9265 6 657 eurot. 30.08.2016 esitatud 2013. a majandusaasta aruandes toodud bilansi kohaselt oli ettevõtte käive 2013. a 86 336 eurot ja kasum -21 470 eurot Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja palub välja kuulutada võlgniku pankroti.

2-18-9265 kohaselt võeti sundtäitmise käigus arestitud pangakontodelt raha kogusummas 1 682.45 eurot, muu sundtäitmise käigus arestitud vara puudub. Võlgnikul puudub seega väärtust omav vara, mida oleks võimalik kasutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku kogu võlgnevuseks võlausaldaja ees seisuga 14.06.2018 kokku 255 725.43 eurot. M - ja T vastuse kohaselt on võlgnikul maksuvõlg alates 10.03.2017 seisuga 18.07.2018 summas 5 103.90 eurot, millele lisandub arvestuslik intress summas 752.60 eurot. Kohustuse summaks M- ja T ees on seega 5 856.50 eurot. Täitemenetluse registris võlgniku suhtes andmed puuduvad. Võlgnevus T E AS-i ees summas 104.47 eurot. Võlgnevus AS S P ees summas 3 eurot (teenustasu võlgnevus). Võlgniku juhatuse liikmelt saadud vastuse kohaselt on võlgnikul veel kohustused 22 võlausaldaja ees kokku summas 6 896.77 eurot. J V nõue tuleneb laenulepingust ja väljamaksmata lähetusrahadest kokku summas 9 284 eurot. J V on osaniku sissemaksu nõue summas 4 570 eurot ning töötasu ja puhkusekompensatsiooni nõue kokku summas 10 941.41 eurot. Võlgniku vara ja kohustuste vahekorrast järeldub, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 3 tähenduses. Kuivõrd võlgnik on avaldanud, et ettevõtte tegevus lõppes täielikult EASi poolt pankrotiavalduse esitamisel, siis on võlgnik maksejõuetu ka PankrS § 1 lg 2 mõttes. Võlgnik ei ole oma vastuses ajutise pankrotihalduri järelpärimisele tegevuse jätkamist ega tervendamist otsesõnu välistanud, kuid on viidanud, et see eeldab üksmeele leidmist pankrotiavalduse esitanud võlausaldajaga, mis võlgniku hinnangul ei ole võimalik. Seega peab haldur võlgniku tegevuse jätkamist ning tervendamist ebatõenäoliseks. Võlgniku maksejõuetuse põhjused ja tekkimise täpne aeg vajavad edasise pankrotimenetluse käigus täiendavat analüüsi. Võlgniku poolt haldurile esitatud 2016. majandusaasta aruandest nähtuvalt oli võlgniku omakapital negatiivne (-15 555 eurot) juba seisuga 31.12.2015. Võlgniku on muu hulgas esitanud ka bilansid, mille kohaselt oli võlgniku omakapital 31.03.2015 seisuga -3 884,13 eurot ja 30.06.2015 seisuga -11 968,85 eurot. Kui välja arvata 30.09.2015 lõppenud kvartal, mil võlgniku omakapitali seis 868.56 euro võrra paranes, on võlgniku majanduslik seisund püsivalt halvenenud ehk tegevus on olnud kestvalt kahjumlik. Arvestades Riigikohtu suuniseid ei ole seega võimalik tõsikindlalt väita, et võlgnik oli püsivalt maksejõuetu juba 2015. või ka 2016. aastal. Vastuses halduri järelpärimisele on võlgnik nimelt selgitanud, et 2015. ja 2016. aastad „kulgesid ühtekokku nelja väga mastaapse projekti ettevalmistuse tähe all“ mis katkesid EASi nõude täitmiseks läbiviidud täitemenetluse tõttu. Samuti on võlgnik väitnud, et leidis investori, „kes oli nendesamade projektide vastu valmis meile raha laenama“ kuid läbirääkimised EASiga sattusid ummikseisu. Püsiva maksejõuetuse tekkimise täpse aja määratlemiseks tuleb võlgniku väiteid edasises pankrotimenetluses kontrollida, veendumaks, et finantseisundit normaliseeriv tulevikustsenaarium oli tõenäoline. Tuvastatavast sõltub ka hinnangu andmine sellele, kas võlgniku juhatus on põhjendamatult viivitanud pankrotiavalduse esitamisega ehk rikkunud ÄS §-is 176 sätestatud kohustust. Seniks asub ajutine pankrotihaldur seisukohale, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2017.a I kvartalis.

2-18-9265

Ajutise pankrotimenetluse käigus ajutise pankrotihalduri poolt kogutud informatsiooni – eeskätt võlgniku esitatud vastuse – alusel võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olla läbimõtlemata ehk liigselt pika tasuvusajaga ning ülemäära ambitsioonikas äriplaan. Võlgniku poolt kirjeldatud viie projekti paralleelse elluviimise asemel saanuks keskenduda ühele või kahele, need ellu viia ning tegevusest (ehk) saadava kasumiga finantseerida järgmisi. Ajutise menetluse käigus ei ole ajutine pankrotihaldur tõsikindlaid tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. Sõltuvalt võimalikus pankrotimenetluses ilmnevatest asjaoludest võib esineda alus nõude esitamiseks juhatuse liikme vastu, kuivõrd nii võlgniku poolt esitatud pearaamatust kui ka võlgniku viimase viie aasta kontoväljavõtetest nähtub sadu kulutusi (kütus ning erinevad kauplused sh R ja B), mille seotuse tuvastamine ettevõtlusega väljub ajutise menetluse raamest ehk kulutuste põhjendatusele tuleb anda hinnang edasise pankrotimenetluse käigus raamatupidamise algdokumentide ning juhatuse poolt antavate selgituste alusel. Ajutises menetluse kogutud info põhjal ei ole ajutine pankrotihaldur tõsikindlalt tuvastanud raskete juhtimisvigade ega kuriteo tunnustega teo olemasolu. Kuriteo tunnustega tegude võimalikule toimepanemisele viitavad asjaolud tuleb tuvastada edasise pankrotimenetluse käigus. Võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ning võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 mõttes. Võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgniku seisund ei ole ajutine, sest võlgnikul puudub majandustegevus ning väljavaated tegevuse jätkamiseks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur palub kohustada pankroti väljakuulutamise korral kohustada võlgniku endist juhatuse liiget J V kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged.

2-18-9265

2-18-9265 pankrotiavalduse esitanud võlausaldajaga, mis võlgniku hinnangul ei ole võimalik. Seega peab haldur võlgniku tegevuse jätkamist ning tervendamist ebatõenäoliseks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks 2017.a I kvartalis. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul on täitmata kohustusi vähemalt 293 381.58 eurot ja puudub vara, mille arvelt oleks võlausaldajate nõudeid võimalik rahuldada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on PankrS § 1 lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlausaldaja on maksnud 2 000 eurot kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.

2-18-9265

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.