Aktiva Finance Group OÜ hagi J.G vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagi hind
1091,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sirgrid Rahkema Kostja: J.G (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 1
50409; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress [email protected]; etoimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTU SEISUKOHT
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 26.06.2024 hagi J.G (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 797,75 eurot, intressi 49,76 eurot, võla sissenõudmise kulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 104,17 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 11.03.2016 Säästukaart Pluss lepingu nr CNT0000078734, mille alusel kostjale võimaldati krediidilimiidi 0 euro kasutamist, päevast makselimiiti 50 eurot ja päevast sularahalimiiti 100 eurot. Lepingu krediidikulukuluse määr on 0%, intressimäär 19,9% aastas ja tagasimakse suurus 0 eurot kuus.
3.Hagiavalduse kohaselt on Coop Finants AS ja kostja vahel sõlmitud veel seitse sama numbriga lepingut (lepingu muudatust). Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 29.09.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kostja ei tasunud võlga antud tähtaja jooksul. Esialgne võlausaldaja ütles 30.10.2023 lepingu üles ja loovutas 30.10.2023 nõude kostja vastu hagejale.
4.Hageja selgitas, et esialgne võlausaldaja tegi kostja krediidivõimelisuse hindamiseks päringu maksehäireregistrisse ning analüüsis saadud teavet koos taotluses kostja esitatud andmetega. Kostja oli taotlusse märkinud enda sissetulekuks 600 eurot ja igakuiseks kohustuseks 0 eurot. Seega leidis esialgne võlausaldaja, et peale krediidi igakuiste tagasimaksete mahaarvamist jääb kostjale igapäevasteks majandamiskuludeks 552 eurot (600-48). Esialgse võlausaldaja hinnangul oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.
5.Kohus jättis hagi 22.04.2025 määrusega käiguta ning palus hagejal selgelt ja konkreetselt välja tuua, kui palju tagasimakseid on kostja lepingu alusel teinud (põhivõlg, intress, viivised, lepingu haldamistasu). Kohus palus hagejal selgitada, kuidas intressinõue 2
kujunenud on (millistel perioodidel ning millistelt summadelt on intressi arvestatud). Kohus palus hagejal välja tuua, kuidas on krediiti andes kontrollitud kostja maksevõimet. Kohtule nähtus hagist, et laenuandja on kostja maksevõimet hinnanud vaid esialgsel lepingu sõlmimisel, mil lepingu kohaselt sai kostja krediiti 0 eurot. Lepingu muutmiste korral, kus kostjale anti ostulimiiti kuni 800 eurot ei ole laenuandja kostja maksevõimet hinnanud. Seega kohustas kohus hagejat tegema ka arvutused, mis on kostja kohustused juhuks, kui hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Hagejal tuleb hinnata, kas juhul, kui kostja tasutud maksed arvestatakse põhinõude katteks, on kostja olnud viivituses vähemalt kolme järjestikuse maksega, mis oleks andnud aluse leping 30.10.2023 üles öelda.
6.Hageja esitas 06.05.2025 kohtule puuduste kõrvaldamise. Puuduste kõrvaldamisel hageja kohtule vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ei selgitanud. Hageja märkis, et vastavalt viimasele lepingule tuli tagastada igakuiselt 48 eurot kuus. Oste on kokku sooritatud 10 488,65 eurot ja tagasimakseid tehtud lehe „CCS laekumised“ alusel 10 496,32 eurot. Seega puudub ümberarvestuse kohaselt kostjal võlgnevus.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
9.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25). VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks 3
tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
10.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et laenuandja oleks pärast esmase lepingu (millega kostjale tegelikult krediiti ei antud) sõlmimist üldse kostja maksevõimet kontrollinud. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormis tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Hageja toob hagiavalduses välja, et ka esmase lepingu analüüs teostati krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika alusel. Kohus leiab, et selliste automatiseeritud lahenduste kasutamine ei võimalda analüüsida laenuvõtja võimalikku riskikäitumist. Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).
11.Hageja on puuduste kõrvaldamisel kohtule ümberarvestuse osas selgitanud, et ümberarvestuse kohaselt puudub kostjal võlgnevus. Ümberarvestuse kohaselt on kostja tasunud hagejale 7,67 eurot rohkem (10496,32-10488,65).
12.Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja ei ole kõrvalnõuete osas ümberarvestust esitanud ning põhiosa nõue on kostja poolt täidetud, tuleb esitatud hagi jätta tervikuna rahuldamata.
13.Hagiavalduse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole menetluses kohtule vastanud siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.