AD hagi EO, AO ja VG vastu osa võõrandamise ostueesõiguse teostamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. augusti 2018. a hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AD määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja AD (isikukood XXXXXXXXXX) lepinguline esindaja Kuldar Kirt Kostja EO (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu Kostja AO (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu Kostja VG (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepingulised esindajad vandeadvokaat Piret Blankin ja vandeadvokaadi abi Evelin Prunt
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 21. augusti 2018. määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik 1(5)
1.AD (hageja) esitas 31. juulil 2018. a Harju Maakohtule hagi EO (kostja I), AO (kostja II) ja VG (endise nimega D, kostja III) vastu osa võõrandamise ostueesõiguse teostamiseks. Ühtlasi esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja Thai Rose SPA OÜ (osaühing) osanik. 30. septembril 2015 võõrandas osaühingu osanik kostja III endale kuuluva osa kostjale II ja 7. detsembril 2017 võõrandas kostja II sama osa kostjale I. Hageja soovib kasutada ostueesõigust nimetatud osaühingu osa suhtes.
3.Hageja esitas hagiavalduses järgmised nõuded: Tuvastada 7. detsembri 2017 osaühingu osa võõrandamise tehingu, mille osapooled olid kostja I ja kostja II, tühisus. Tunnustada hageja omandiõigust osaühingu 639 euro suuruse nimiväärtusega osale, mille kostja III võõrandas kostjale II 30. septembri 2015 tehingu alusel. Alternatiivselt tuvastada, et nimetatud osa omanik on hageja. Tuvastada kostjate nõusolek osaühingu 639 euro suuruse nimiväärtusega osa, mille kostja III võõrandas kostjale II 30. septembri 2015 tehingu alusel, omandiõiguse üleandmiseks hagejale. Tuvastada kostjate nõusolek osaühingu osanike nimekirja muutmiseks ja 639 euro suuruse nimiväärtusega osa, mille kostja III võõrandas kostjale II 30. septembri 2015 tehingu alusel, hageja omanikuna sisse kandmiseks. Tuvastada osaühingu äriregistri osanike andmete ebaõigsus ning parandada andmeid selliselt, et kostjale I kuulub osa suurusega 1278 eurot ja hagejale kuulub osa suurusega 1278 eurot.
4.Maakohus jättis 8. augusti 2018. a määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus asus seisukohale, et hageja esitatud tuvastusnõuded ei ole hageja poolt silmas peetud eesmärgi saavutamiseks kohased.
5.15. augustil 2018. a täpsustas hageja oma nõudeid. Hageja märkis, et maakohtu seisukoht käiguta jätmise määruses riigilõivu osas on ebaselge ja leidis, et on tasunud riigilõivu nõutavas määras. Maakohtu määrus
6.Maakohus keeldus 21. augusti 2018. a määrusega hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ja jättis menetluskulud hageja kanda.
7.Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole 15. augustil 2018 kohtule esitatud avalduses kohtu osundatud puudusi kõrvaldanud. Kohus jäi jätkuvalt seisukohale, et hageja esitatud tuvastusnõuded ei ole kohased ja avaldus on endiselt puudustega, mis ei võimalda hageja taotletavat eesmärki saavutada.
8.Maakohus selgitas, et ostueesõiguse teostamise korral tekib ostueesõigust teostanud isikul osa võõrandanud isikuga tema poolt algse ostjaga samadel tingimustel sõlmitud müügileping. Müüja müügilepingujärgseteks põhikohustusteks on VÕS § 208 lg 1 kohaselt müügilepingu esemeks oleva asja (või muu eseme) üleandmine ja omandi ülemineku võimalikuks tegemine ostjale, ostja põhikohustusteks aga ostuhinna tasumine ja asja vastuvõtmine. Seega saab ostueesõigust teostanud isik kasutada lepingu alusel VÕS §-s 101 nimetatud õiguskaitsevahendeid, eelkõige nõuda lepingu täitmisena osa üleandmist VÕS § 108 lg 2 alusel. Kui osa võõrandanud osanik on osa omandajale üle kandnud ega saa müügilepingut enam täita, sest müügiesemeks olnud vara ei kuulu enam talle, siis kohaldub VÕS § 244 lg 6 ning ostueesõigust teostanud isik saab omandajalt nõuda tühise käsutustehingu alusel saadud osa tagastamiseks osanike nimekirjas või EVK-s kande muutmiseks vajalikku nõusolekut. Sellise nõude õiguslikuks aluseks saab olla eelkõige VÕS § 1028 lg 1 või § 1037 lg 1.
2(5)
Määruskaebus
9.Hageja palub maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse.
10.Kaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus määruse põhjendamise kohustust, kuna ei toonud puuduste kõrvaldamise määruses välja nõudeid, mis ei ole kohtu hinnangul lubatavad. Seetõttu ei ole selge, milliseid puuduseid hageja ei kõrvaldanud.
11.Maakohus ei arvestanud, et asjaolu, et hageja loobus puuduseid kõrvaldades alternatiivsest nõudest tuvastada, et osaühingu 639 euro suuruse nimiväärtusega osa, mille kostja III võõrandas kostjale II, omanik on hageja. Samuti täiendas hageja puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendis hagiavalduse resolutsiooni punktides 11 kuni 16 märgitud nõudeid.
12.Kuivõrd hageja ei ole hagiavalduses esitanud üksnes tuvastusnõudeid, siis jäävad määrusest selgusetuks asjaolud, kas ja millised tuvastusnõuded ei ole kohased ning millised nõuded ei võimalda hageja taotletavat eesmärki saavutada.
13.Maakohus asus seisukohale, et kui osa võõrandanud osanik on osa omandajale üle kandnud ega saa müügilepingut enam täita, sest müügiesemeks olnud vara ei kuulu enam talle, siis kohaldub VÕS § 244 lg 6 ning ostueesõigust teostanud isik saab omandajalt nõuda tühise käsutustehingu alusel saadud osa tagastamiseks osanike nimekirjas või EVK-s kande muutmiseks vajalikku nõusolekut. Hageja on eeltoodud nõuded esitanud. Jääb selgusetuks, miks maakohus neid nõudeid ei menetlenud.
14.Lisaks asus maakohus seisukohale, et hageja ei ole esitanud kohtule puuduste kõrvaldamise määruses osundatud sooritusnõudeid ega tasunud riigilõivu tehingu väärtuselt. Hageja hinnangul jääb selgusetuks, milliseid sooritusnõudeid on maakohus silmas pidanud, mistõttu jääb arusaamatuks ka maakohtu seisukoht, et hageja ei ole tasunud riigilõivu tehingu väärtuselt. Sellega rikkus maakohus määruse põhjendamise kohustust.
15.Kui maakohus on seisukohal, et hageja on nõuded sõnastanud ebatäpselt või valesti, siis tuli maakohtul sellele viidata ja nimetatud asjaolusid selgitada. Samuti oleks tulnud hagejale anda võimalus oma nõuete täpsustamiseks ja täiendamiseks. Maakohus seda teinud ei ole.
16.Maakohus oleks pidanud määruses võtma seisukoha kõikide hageja nõuete ning nende menetlemise võimalikkuse osas. Olukorras, kus hageja on hagiavaldust põhistanud ning toonud välja oma nõuded ja eesmärgi, mida soovib hagiavaldusega saavutada, peaks kohus eelkõige selgitama hagejale asjaolusid, mis takistavad kohtu hinnangul hagi menetlemist, mitte otsima põhjuseid hagiavalduse menetlemisest keeldumiseks.
17.Samuti tuleb arvestada senise Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt ei ole kohus seotud poolte antava õigusliku hinnanguga, mistõttu peaks kohus menetlema hagi eelkõige faktilistest asjaoludest lähtudes. Hageja on põhistanud, et ta on ostueesõigust teostanud, mistõttu on tal õigus taotleda omandiõiguse tunnustamist osaühingu 639 euro suuruse nimiväärtusega osale, mille kostja III võõrandas kostjale II. Menetluse edasine käik
18.Kostjad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.
19.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
20.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks, samuti korduva hagi tagamise taotluse uueks lahendamiseks. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
21.Kolleegiumi arvates on maakohus ebaõigesti keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui
3(5)
hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus ei ole vaidlustatud kohtumääruses TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamise eeldustega piisavas ulatuses arvestanud.
22.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 371 lg 2 peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Hagi menetlemisest keeldumine on viidatud sätte kohaselt kohtu õigus, mitte kohustus. Seejuures lasub kohtul keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning kohus ei ole hagi perspektiivi hindamisel seotud hageja esitatud õiguslike põhjendustega. Hagis märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades, tuleb kohtul analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Seejuures ei pea kohus hindama asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid lähtuda tuleb hagi õiguslikust perspektiivikusest. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt ka Riigikohtu 2. mai 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13; 9. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12; 18. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12).
23.Hageja on maakohtule esitanud hagiavalduse, milles ta palub tuvastada osa müügilepingu tühisus, tunnustada hageja omandiõigust võõrandatud osale, tuvastada kostjate nõusolekud osa üleandmiseks hagejale ja osanike nimekirjas muudatuste tegemiseks. Nõude alusena on hageja tuginenud sellele, et kuni 30. septembrini 2015 olid osaühingu osanikeks hageja, kostja I ja kostja III. 30. septembril 2015 võõrandas kostja III talle kuuluva osa nimiväärtusega 639 eurot kostjale II. Hageja tegi 28. oktoobril 2015 ostueesõiguse teostamise avalduse, mida osaühingu esindaja ei tunnistanud. Kostja II võõrandas
7.detsembril 2015 talle kuuluva osa omakorda kostjale I.
24.Hageja esitatud faktiliste asjaolude taustal tuleb nõude perspektiivi hindamisel eristada võlaõigusliku toimega ostueesõigust ja asjaõigusliku toimega ostueesõigust. Asjaõigusliku toimega ostueesõiguseks on seaduse alusel tekkinud ostueesõigused, milleks on ka osaühingu osanike ostueesõigus (ÄS § 149 lg 2). Asjaõiguslikku toimet omavate ostueesõiguste tähendus väljendub selles, et need on realiseeritavad mitte üksnes ostueesõigust omava isiku ja müüja vahelises suhtes, vaid kehtivad ka kolmandate isikute, eelkõige ostueesõigusega koormatud vara ostja suhtes. Kui ostueesõigusega koormatud asja omanik annab pärast müügilepingu sõlmimist omandiõiguse asjale üle ostjale, ilma et ta võimaldaks ostueesõigusega isikul ostueesõiguse teostamise kaudu asi omandada, saab ostueesõigusega isik ostueesõiguse teostamise korral asja ostja käest välja nõuda, kuna asja omandiõiguse ostjale üleandmiseks tehtud tehing on ostueesõiguse teostamise korral tühine (VÕS § 244 lg 6). Asjaõigusliku ostueesõiguse korral saab selleks õigustatud isik oma ostueesõigust realiseerida ning nõuda müüjalt ostueesõigusega koormatud vara omandi endale üleandmist ehk käsutustehingu tegemist ning pärast seda omanikuna vara ostja valdusest välja nõuda. Samuti on ostueesõigusega isikul võimalik ostja vastu esitada omaniku kohta käiva kande parandamise nõue. Ostueesõiguse puhul, mis kehtib koormatud eseme igakordse võõrandamise puhul, saab ostueesõigusega isik juhul, kui ostueesõigusega koormatud asi võõrandatakse ostueesõiguse teostamise tähtaja jooksul mitmekordselt, valida, millise müügilepingu suhtes ta ostueesõigust teostab. Sõltuvalt sellest, millise müügilepingu suhtes ta ostueesõigust teostab, muutub vastav müügileping kehtetuks.
25.Maakohus on hageja nõude perspektiivikuse hindamisel ekslikult lähtunud võlaõigusliku ostueesõiguse režiimist, mille järgi saab ostueesõigust omav isik esitada müüja vastu eelkõige lepingu täitmise nõude (VÕS § 108) ning kui müüja ostueesõigust rikub ja teeb käsutuse ostjale, lõpeb ostueesõigusega isiku lepingu täitmise nõue VÕS § 108 lg 2 p 1
4(5)
alusel. Maakohus jättis tähelepanuta, et sellisest asjade käigust moodustavad erandi asjaõiguslikku toimet omavad ostueesõigused, kuna asjaõigusliku ostuõiguse teostamisega muutub seda õigust rikkuv käsutustehing tühiseks. Eeltoodu tõttu on ostueesõiguse puhul esmatähtis määratleda, millist liiki ostueesõigusega on tegemist. Maakohtu järeldusest, et hageja ei saa praegusel juhul nõuda müügilepingu täitmist, nähtub, et maakohus asus ekslikult seisukohale, et tegemist on võlaõigusliku ostueesõigusega.
26.Eeltoodut arvesse võttes on ringkonnakohtu hinnangul õiguslikult võimalik, et hagis esile toodud asjaolude õigsust eeldades on kostja III ja kostja II vahel sõlmitud käsutustehing, mille suhtes hageja ostueesõigust teostas, tühine ja see annab hagejal võimaluse nõuda osa omandi üleandmist, s.o vajalike tahteavalduste tegemist ja nende asendamist kohtuotsusega, samuti vastavate kannete parandamist osanike nimekirjas ja äriregistris. Põhjendatud on seejuures hageja väide, et maakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks vaatamata maakohtu enda järeldusele, et ostueesõigust teostanud isik saab nõuda osanike nimekirjas kande muutmiseks vajalikke nõusolekuid, ei saanud praegustel asjaoludel menetleda hageja
15.augusti 2018 menetlusdokumendis sisalduva taotluse p-des 14-16 toodud nõudeid, milles hageja palub tuvastada kostjate nõusolek osaühingu osanike nimekirjas muudatuse tegemiseks.
27.Hageja on palunud ringkonnakohtul hagi menetlusse võtta. Kolleegium selgitab, et hagiavalduse menetlusse võtmine ei ole ringkonnakohtu pädevuses. Hagi menetlusse võtmiseks on vajalik kontrollida hagi menetlusse võtmise muude eelduste täidetust ning hagi menetlusse võtmine eeldab täiendavaid menetlustoiminguid, mida ringkonnakohtul ei ole võimalik teha. Vajadusel saab maakohus TsMS § 3401 lg 1 järgi anda hagejale tähtaja avalduse või nõude täpsustamiseks, kui ei ole esitatud piisavalt andmeid nõude kvalifitseerimiseks. Seega tuleb asi saata maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Seega rahuldatakse määruskaebus osaliselt.
28.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3).
29.Hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse tühistamise peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak Ande Tänav
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.