Muud › CMR

s. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Asjaolud ja kohtuotsuse selgitused Hageja nõude aluseks on poolte vahel 10.02.2017 sõlmitud veoleping, mille kohaselt hageja kohustus vedama veose Eesti Vabariigist Venemaale. Pooled leppisid kokku, et veotasu on 1 650 eurot ning seisuaeg maksab 100 eurot päev. Hageja täitis oma lepingulised kohustused ja vedas veose Venemaale. Hageja ei saanud tähtaegselt veost saajale üle anda ning hageja sõiduk seisis täiendavalt 30 päeva. Hageja esitas kostjale arve nr 2170015 sõiduki 20 päeva seisuaja eest summas 2 000 eurot. Samuti esitas hageja kostjale arve nr 2170019 veotasu 1 650 euro tasumiseks. Kostja oma kohustust hageja ees summas 3 650 eurot ei täitnud. Kostja 15.10.2018 määratud kohtuistungile ei ilmunud, samuti ei teatanud kohtule mitteilmumise põhjusest. Kostja on teadlik istungi toimumise ajast ja kohast 15.10.2018. Nimetatut kinnitab kostja seadusliku esindaja A Ni allkiri (tl 44). TsMS § 413 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus leiab, et hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on kokku 1 345 eurot, mis hõlmavad õigusabikulusid summas 1 020 eurot ja riigilõivu 325 eurot. Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulu 8,5 töötunni eest summas 1 020 eurot, kokku 1 345 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 325 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks pidada kostja vastusega tutvumisele 0,5 tundi ja kliendiga nõustamisele telefoni teel, lisatõendite analüüsile 0,5 tundi. Ülejäänud ajakulu loeb kohus põhjendatuks. Seega on põhjendatud ajakulu kokku 7,5 tundi. Hageja esindaja osutatud õigusabi tunnitasu määr oli 120 eurot tunnis (km-ta). Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt RKTKm 3-2-1-115-14 p 14; RKTKm 32-1-39-16). Tunnitasumäär 120 eurot on juristide tavapärasest töötasu suurusest oluliselt kõrgem. Kohtupraktikas on peetud mõistlikuks juristist esindaja tasu kuni 110 eurot, kuid

käesoleval juhul oli tegemist vaidlusega, mis ei olnud keskmisest keerulisem ja ei esinenud asjaolusid, mis põhjendaksid keskmisest kõrgemat tunnitasumäära. Seetõttu ei ole tunnitasumäär 120 eurot käesolevas vaidluses põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks tunnitasumäär 90 eurot (km-ta). Seega on hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 675 eurot (7,5 h x 90 eurot). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu kokku 1 000 eurot (325+675). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1 000 eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.