Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Pooled sõlmisid 01.11.2015 turvateenuse osutamise lepingu nr KV-15/03166 (lisa 1, lk 21), mis lõppes kostja avalduse alusel 10.06.2016. Kostja kohustus tasuma lepingu järgi teenuste eest teenuse osutamise kuu alguses esitatud arves näidatud summa 10 kalendripäeva jooksul, tuli tasuda ka käibemaks ja kostjal oli kohustus maksta võlalt ka viivis 0,15% päevas võlalt (lepingu 4.1). Kostja rikkus lepingust tulenevat teenuse maksmise kohustust (hagi 02.2.18, lk 18) ega rahuldanud hageja pretensioone ei rahuldanud. Kostja põhivõlg on 106,91 €, millele lisandub viivis maksekäsu avalduse esitamise aja seisuga 29.11.2017 77,42 eurot, kokku 184,33 eurot. Kostja võlg tuleb arvetest: o 833166124 06.01.17 o 930034717 01.12.15 lõpetamine 10.06.16 o 832940186 01.06.16 o 83298206 01.06.2016 o 832876917 01.04.2016

51,60 € - valveseadmete jääkväärtus, lepingu esileht, 2 lõik (-)16,84 – osaline kreeditarve 2061.a. juuniarvele, lepingu 24,05 eurot -kuutasu juuni 2016 24,06 eurot - kuutasu mai 2016 24,06 eurot kuutasu aprill 2016

Esialgses hagis palus hageja kostjalt välja mõista kokku 106,91 € põhivõlga, viivist 29.11.2017 seisuga 77,42 € ja edaspidiselt viivist võlalt alates 30.11.2017 0,15% päevas kuni põhivõla tasumiseni (lk 37, 13.02.2018 hagi täpsustus). Kohus ei lubanud (lk 92, 03.09.2018) hagejal hagi muuta (hagi lk 91, 24.05.2018). 24.09.2018 menetlusdokumendis (lk 107) märkis hageja, et valveseadmete väärtus on 25.06.18 menetlusdokumendi lisa 8 toodu järgi (hageja hinnapakkumine) arvestatud ning kostjal on tagastamata Paradox SD 738 juhtmevaba suitsuandur ja Paradox DCT10 magnetkontakt (25.06.2018 vastuse lisa 1, akt 07.03.2017), kokku 19,33 € kuna kostja tagastas muud seadmed

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata (lk 52). Hageja pole teenust osutanud, kuigi seadmestik oli objektil xxx, kuid seda ei lülitatud töösse ja objekti hageja ei jälginud (hageja 30.11.2015 e-kiri). Kostja jätkas tasu maksmist, sõlmis lepingu hagejaga, sest muidu oleks eelmise omaniku poolt lepingu lõpetamine toonud talle kaasa hüvitise 2 (6)

maksmise 509,26 eurot (lepingu esileht lõik 8, p 7.4). Nii tasus kostja makseid 26,71 € kuus (lepingu esileht lõik 4) kuni kliendikohustusperioodi lõppemisele eelnevale kuuni so kuni aprill 2016.a., kuna eeldas, et see periood lõppes 19.04.16 (lepingu esileht 8 märkus). Ja eeldas, et et hageja ei jätka reaalselt osutamata teenuste eest arvete esitamist ja seda olukorras kus kostjal polnud valvet vaja. Tegelikult jätkas hageja arvete esitamist kuid mitte kooskõlas lepinguga. Kostja tõi esile järgnevad asjaolud talle esitatud arvete kohta: o 833166124 06.01.17 - hageja poolt nõutud summa 51,60 € (valveseadmete jääkväärtus), lepingujärgne summa on 51,60 €- kuid võlg puudub, kuna valveseadmed on tagastatud, o 832940186 01.06.16 hageja nõutud 24,05 eurot kuutasu juuni 2016.a eest, lepingu järgne summa aga 5,28 € (lepingu esileht, lõik 8), kuid sellises summas arvet pole esitatud, õige summa oleks 17,60 € arvestades lepingu lõppemist 10.06.18, o 83298206 01.05.2016 - 24,06 eurot, mis on kuutasu mai 2016.a. eest, lepingu järgi peaks olema 17,60 €, õige arve esitamata, o 832876917 01.04.2016 - 24,06 eurot kuutasu aprilli 2016.a. eest, õige on 26,71 € (lepingu esileht, lõik 4) kuid õige arve esitamata. Kostja tagastas seadmed vastavalt aktile ja hageja juhistele (07.03.17 e-kiri 27.02.17) hagejale xxx ja saatis need talle tagasi komplekselt. Menetluskulud palub jätta hageja kanda (lk 111).

KOHTU PÕHJENDUSED

Kuivõrd kohus menetleb asja lihtmenetluses TsMS § 405 järgi, siis esitab kohus otsuse põhjendused lihtsustatud vormis. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustust täitava vastavalt lepingule. Kohutuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmine, täitmisega viivitamine VÕS § 100 järgi. Kohutuste rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist ja täitmisega viivitamise korral § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 järgi viivist. Hageja on tõendanud kohtule esitatud 01.11.2015 lepinguga (lk 21-23), et pooled sõlmisid valveteenuse osutamise lepingu KV-15/03166 ja sellele on pooled ka digitaalselt alla kirjutanud (digitaalallkirjade leht, lk 23). Pooled ei vaielnud selle üle, et leping lõppes 10.06.2016 (kostja on oma 07.03.2018 menetlusdokumendi p 5.4.2 toodud tabeli 5. veerus ja 3. reas märkinud lepingu lõppemise ajaks10.06.2016; kohus on selgitanud asjaolude vaidlustamata regulatsiooni, e-kiri pooltele 24.05.2018, lk 60). Pooled ei vaielnud ka selle üle, et kostjal oli kohustus tagastada valveseadmed pärast lepingu lõppemist. Lepingu p 3.8 (lk 21p) järgi peab valveseadmed tagastama lepingu lõppedes 3 kalendripäeva jooksul. Hageja on ka kostjale e-kirja teel selgitanud (mõlema poole poolt kohtule esitatud e-kiri poolte vahel 30.11.15, lk 54,69 ja hageja andmebaasi väljavõte e-kirjadest lk 70), et lepingu lõppedes tuleb seadmed tagastada ja kui ei tagastata, tuleb tasuda jääkväärtus. Hageja on tõendanud kohtule esitatud 21.02.17 e-kirjaga, et kostjale on selgitatud, tal on pärast lepingu lõppemist 3 (6)

kohustus seadmed tagastada ja kuna need on tagastamata, siis esitati kostjale ka nõue arvena tasuda seadmete jääkväärtuse eest (lk 71). Lepingu lisaga (valveseadmistiku seadmete loetelu) on hageja tõendanud, et kostjale olid üle antud valveseadmed, mille hulgas on üks Paradox SD 738 juhtmevaba suitsuandur ja üks Paradox DCT10 magnetkontakt (lk 22p). Kostja on ise esitanud kohtule e-kirja 27.02.17 (lk 96), millest nähtuvalt oli hageja palunud kostjal seadmed, mille hulgas on ka juhtmevaba suitsuandur Paradox SD 738 ja magnetkontakt Paradox DCT10, tagastada hagejale. Seega ei ole kahtluse all, et need asjad olid ka kostja käes. Vaidlus puudus selles, et muud nimestikus märgitud seadmed on hagejale tagastatud 07.03.2017, mida kinnitab kostja esitatud tagastusakt 07.03.2017 (lk 53p). Viidatud kostja enda poolt kohtule esitatud aktist nähtuvalt on sellel allkiri, et vara on tagasi võetud ning aktis on Paradox SD 738 juhtmevaba suitsuanduri ja Paradox DCT 10 magnetkontakti kohta märkmete lahtris tehtud märge „ei ole“. Samasuguse akti esitas ka hageja (lk 64, 25.06.18 menetlusdokumendi lisa 1). Seega on kostja enda poolt esitatud aktis märge selle, et kostja ei tagastanud Paradox SD 738 juhtmevaba suitsuandurit ja Paradox DCT10 magnetkontakti hagejale. Nii pole kostja tõendanud oma väidet, et Paradox DCT 10 magnetkontakt ja Paradox SD 738 juhtmevaba suitsuandur oleks hagejale tagastatud pärast lepingu lõppemist kooskõlas lepingu p 3.8. Hageja esitatud e-kirjast kostjale 30.11.2015 (lk 69) nähtuvalt on hageja selgitanud ka kostjale, et kui seadmeid ei tagastata, siis tuleb tasuda seadme jääkväärtus. Hageja poolt kostjale edastatud koduvalveteenuse pakkumisega on hageja tõendanud (lk 74-75, 25.06.18 lisa 8), et nimetatud Paradox DCT 10 magnetkontakti väärtus on 102,07 € ja Paradox SD 738 juhtmevaba suitsuanduri väärtus 47,61 €. Lepingu esilehe II lõigu järgi (lk 21) oleks kõikide seadmete jääkväärtus lepingu lõppedes kokku 51,60 €, kuid käesoleval juhul ei ole hageja nõudnud kõikide seadmete jääkväärtust, vaid ainult kahe seadme jääkväärtust 12,29 €. Kohtul puudub alus kahelda selles, et viidatud anduril ja magnetkontaktil on väärtus olemas. Hageja ei nõua nende väärtuste hüvitamist eeltoodud ulatuses nagu on kirjeldatud pakkumuses või lepingu esilehe II lõigus, vaid summas 12,29 eurot, mis ei riku kostja õigusi. Mingeid asjaolusid, tõendeid, mis viitaksid sellele, et nende väärtus on null, kohtule esitatud pole. Seega on kostja rikkunud lepingust tulenevat seadmete tagastamise kohustust ning kuivõrd kostja neid ei tagasta, on hagejal tekkinud tema jaoks kaotsi läinud seadmete näol kahju 12,29 €. Sellise kahju tekkimist on võimalik ka kostjal ette näha, st et kui ta ei tagasta hagejale seadmed, tekib hagejal nende kui kaotsiläinud asjade kahju ehk varaline kahju. Hagejal õigus nõuda seetõttu VÕS § 127 lg 1, 2, § 132 lg 2, § 128 lg 3, § 115 lg 1 järgi nende kaotsiläinud asjade eest kahju hüvitamist, mis seisneb nende soetamise väärtuse, antud juhul jääkväärtuse hüvitamises. Mingeid tõendeid, mis viitaksid selle, et hageja oli vastuvõtuviivituses (nagu väitis kostja), kuna ei olnud nõus kostjalt neid tagasi võtma, ei ole kohtule esitatud ja esitatud tõenditest seda ei nähtu. Lepingu p 3.8 järgi tuli tagastada seadmed 3 kalendripäeva jooksul ehk 14.06.2016 (arvates lepingu lõppemisest 10.06.16), kuid kostja nende seadmete tagastamist pole seni tõendanud. Lepingus on pooled kokku leppinud viivises 0,15% võlalt päevas vastavalt p 4.1, seega on viivis hagi esitamise aja seisuga 02.02.2018 11,04 € 599 päeva eest märgitud 12,29 eurolt, kuid hageja nõuab viivist 7,04 €. Kuivõrd kostja pole senini märgitud asju tagastanud ega ei nähtu, et ta oleks ka hüvitanud hagejale nende väärtuse 12,29 €, siis on ta seni kohustuse rikkumises VÕS § 100 järgi ja hagejal on TsMS § 367 ja VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 järgi õigus nõuda viivist 0,15% päevas võlgnetavalt hüvitiselt kuni selle tasumiseni.

4 (6)

Eeltoodu alusel on hageja nõue põhivõla 12,29 € ja viiviste nõudes 7,04 € ja edaspidise viivise nõudes põhivõlalt tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 76 lg1, 2, § 101 lg 1 p 3, 6, § 113, § 127 lg 1, 2, § 128 lg 2, § 132 lg 2, § 115 lg 1, TsMS § 367 järgi. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista 12,29 €, viivist 7,04 eurot ja alates 03.02.2018 viivist võlgnetavalt põhivõlalt 0,15% päevas kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 45 lg 1 p 10 järgi kuulub otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtul ei ole vaja anda hinnangut poolte muudele väidetele nagu kas varasemalt oli leping sõlmitud muu isikuga samal aadressil, millised olid kuutasud, mida pidi kostja tasuma, samuti esitatud arvetele, kuna hageja oma lõplikus nõudes enam teenuse eest kuutasusid ei nõudnud (vt 24.09.2018, lk 108). Selle tõttu ei anna kohus hinnangut ka sellekohastele poolte tõenditele (arved lk 24-26, 27p, 38 /leppetrahv/, 72, e-kirjavahetus kompromissi saavutamiseks lk 65-66, samuti 78p-80, sama ka84p86 muu e-kirjavahetus lk 69) ja kostja esitatud lepingule, mis on sõlmitud kostja juhatuse liikmega 01.08.13 (lk 156-158). Menetluskulud, tsiviilasja hind TsMS § 162 lg 1, 23 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hagi kuulus selles osas, milleni hageja oma hagisummat 24.09.2018 vähendas, rahuldamisele. Samas muutis hageja oma hagisummat menetluse kestel pärast kostja poolt vastuse esitamist ja seadmete akti esitamist ega nõudnud enam pärast seda teenuste eest tasu ja sellelt viivist. Nimelt esitas kostja koos vastusega hagile seadmete tagastamise akti, mis oli koostatud 07.03.17 ja mille järgi oli kostja tagastanud muud sademed, va ülalpool otsuses nimetatud andur ja magnetkontakt. Selline akt pidi olema hagejal olemas juba enne kui hageja esitas 02.02.18 hagi kostja vastu ja enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist 29.11.2017 (vt makseettepanek, lk 6) kostja vastu. Teisisõnu vähendas hageja oma nõudeid pärast seda, kui kostja oli esitanud oma tõendid ja vastuväited ja seda mitte selle tõttu, et kostja oli asunud pärast hagi esitamist võlgu tasuma. Nimelt nõudis hageja esialgselt kostjalt põhivõlga 106,91 € (nõue sisaldas ka osaliselt seadmete tasu) ja viivist 77,42 € ja 24.09.2018 menetlusdokumendis põhivõlga 12,29 € (üksnes seadmete tasu, mida ta ka võrreldes esialgse hagiga, lk 18p, vähendas) ja sellele viivist (mida ta samuti vähendas). Nimetatud kaalutlustel on äärmiselt ebamõistlik ja ebaõige hageja 24.09.2018 esitatud täpsustatud ja vähendatud hagisumma raames hagi rahuldamise tõttu jätta kõik hageja menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1, 2 järgi. Kohtu hinnangul on põhjendatud TsMS § 162 lg 4 järgi kostjalt välja mõista osa lõivust, mis on proportsionaalne sellele osale, mille kohus välja mõistis (12,29+7,04=19,33, 19,33/184,33*100) ehk 10,4% (esialgses hagis nõutud summaarne põhivõlg + ühekordne summaarne viivis). Hageja tasus lõivu kokku 75 eurot ja sellele vastav väljamõistetav lõiv on 7,8 €. Kooskõlas TsMS § 177 lg 2 tuleb võlgnetavatelt menetluskuludelt Cave Invest OÜ-l tasuda AS –le G4S Grupp viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni nende tasumiseni. Hageja muud menetluskulud, milleks on esindaja kulud, jäävad tema enda kanda ja kostja 5 (6)

menetluskulud jäävad tema enda kanda, kuna menetlusdokumenditest ei nähtu, et kostja oleks kasutanud lepingulist esindajate teenust või muid menetluskulusid TsMS § 138 lg 1, 2 järgi (lõiv, esindaja kulud, tõendi saamise kulud, eksperdi, tõlgi, tunnistaja). Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja esindaja kulud 225 € 3 h eest tasumääraga 50 €/h + käibemaks, ei ole ebamõistlikult suur tasu ning tasu 3 töötunni eest on iseenesest mõistlik ja põhjendatud TsMS § 175 lg 1 järgi (arvete järgne arvestus, kus 1,5 tk eest on tasu 75 € + käibemaks 20%, kokku 135 €, lk 102-106, leping, arvestus, arved, maksekorraldused). Küll aga jäävad need kulud tema enda kanda. Tsiviilasja hind on hagi esitamise aja (02.02.18) seisuga 242,86 eurot. (digitaalne allkiri) Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.