2-18-10449/6 - Muud - Muud hagiasjad - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

15.Jätta OÜ Nord Cocoa menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtu Tallinn kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Asjaolud Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevused summades 16 107,81 eurot, 872 540,16 Suurbritannia naela ja 207 424,88 USA dollarit; hagi esitamise seisuga põhivõlgnevustelt sissenõutavaks muutunud viivised 107 956,94 eurot ning viivise põhivõlgnevustelt 0,05% päevas alates hagi esitamisest. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 4 519,40 Suurbritannia naela ning viivise kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest seadusjärgses määras. Hageja ja kostja sõlmisid 09.11.2017 koostöökokkuleppe kakao-ubade müügitehingute vahendamiseks. Hageja on lepingu alusel väljastanud kostjale arveid perioodil 30.10.201723.01.2018. 29.05.2018 allkirjastas kostja ja tagastas hagejale saldokinnituse, mille kohaselt oli kostja võlgnevus arvete eest 48 508,22 eurot, 872 540,16 Suurbritannia naela ning 207 424,88 USA dollarit. Pärast saldokinnituse edastamist tasus kostja hagejale arve nr R-1800019 katteks 32 400,41 eurot. Seega on kostja põhivõlgnevuseks hageja ees 16 107,81 eurot, 872 540,16 Suurbritannia naela ning 207 424,88 USA dollarit. 31.05.2018 esitas hageja kostjale nõudekirja arvetes kajastatud vahendustasu maksmiseks. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hagejal on õigus nõuda kostjalt ka varalise kahju hüvitamist. Hagejale on tekkinud kakao-ubade müügitehingute vahendamise kohustuse täitmisel kahju. Nimelt on kakao-ubade müüja NV Sopex Cocoa SA esitanud hagejale tasu maksmisega viivitamise eest 01.06.2018 nõude 4 519,40 Suurbritannia naela suuruse viivise tasumiseks. Kui kostja oleks täitnud lepingus kokkulepitud viisil ja ajal hagejale maksmise kohustust, siis ei oleks hageja sattunud kakaoubade müüja NV Sopex Cocoa SA ees arve tasumisega viivitusse. Tegemist on hageja otsese varalise kahjuga, mis on kostja tasu maksmise viivitamisega põhjuslikus seoses. Kostja ei esitanud vastust hagile. Kohtu põhjendused 21.09.2018 esitas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab: „Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.“ Kostja ei ole hagile vastanud ja kohus peab võimalikuks lahendada asi tagaseljaotsusega. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Hageja ja kostja sõlmisid 09.11.2017 koostöökokkuleppe kakao-ubade müügitehingute vahendamiseks Pooltevaheline õigussuhe vastab käsundussuhte tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lepingu punktis 3 on kokku lepitud, et kostja tasub hageja poolt ostetud kakao-oa eest vähemalt 1 tööpäev enne kui tekib maksekohustus hagejal ning lepingu punktis 4 lepiti kokku, et kostja tasub iga vahendatava tonni pealt hagejale 30 eurot (selle kohta esitab hageja kostjale eraldi arve). Hageja on esitanud kostjale arveid, millest enamus on tasumata. Kostja on allkirjastanud saldokinnituse, mis kajastab kostja võlgnevusi hageja ees. Pärast saldokinnituse tasumist on kostja osaliselt võlgnevust tasunud. Kohtu hinnangul on hagis nõutavad põhivõlgnevused kooskõlas esitatud tõenditega ning kostja ei ole nõude suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevused summades 16 107,81 eurot, 872 540,16 Suurbritannia naela ja 207 424,88 USA dollarit. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise, kuna kostja poolt kohustuse täitmata jätmise tõttu sattus hageja viivitusse kakao-ubade müüja ees, kes esitas hageja vastu viivisenõude summas 4 519,40 Suurbritannia naela. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 1 nõude eeldused on antud juhul täidetud: 1) võlgnik on lepingut rikkunud – kostja on jätnud täitmata oma kohustuse tasuda hagejale kakaoubade eest (s.o rikkunud muuhulgas lepingupunkti 3); 2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 103 lg 1 ja 2 nähtuvalt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav ning eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav) – kostja on rikkunud rahalise kohustuse täitmise kohustus ning rahalise kohustuse täitmata jätmine ei ole reeglina vabandatav, seega vastutab kostja lepingu rikkumise eest; 3) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju – hageja jäi ubade müüja ees viivitusse, mille tõttu tekkis hagejale kahju nõutavate viiviste näol; 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2 sätestab, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis) – rikutud lepingupunktis 3 oli kokku lepitud, et kostja tasub ubade eest enne kui tekib maksekohustus hagejal. Kohtu hinnangul oli selle kokkuleppe eesmärk mh tagada, et hagejal maksekohustuse tekkimise ajaks oleks hagejal vahendid ubade müüjale tasumiseks ning sellest tulenevalt ka vältida hagejal maksmisega viivitusse jäämist; 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) – Riigikohus on selgitanud, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule on üldjuhul ettenähtav, et kohustuse rikkumine võib tuua teisele lepingupoolele kaasa vastutuse teiste lepingupartnerite ees, sh võib olla ettenähtav kohustus maksta kohustuse täitmisega

viivitamise tõttu leppetrahvi. Juhul kui kohustuse täitmisega viivitanud lepingupoolele ei olnud ega pidanudki olema ettenähtav teise lepingupoole leppetrahvi tasumise kohustus kolmandale isikule, võis talle ettenähtav olla kohustus hüvitada kolmandale isikule kohustuse täitmisega viivitamise tõttu tekkinud kahju (Riigikohtu lahend 3-2-1-178-13 p 12). Kohtu hinnangul pidi kostjale olema ettenähtav, et kui ta ei tasu ubade eest hagejale tähtaegselt (enne hageja maksetähtaega), võib hageja sattuda enda kohustuse täitmisega viivitusse ja tal võivad tekkida rahalised kohustused kolmandate isikute ees; 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), kuivõrd kostja viivitus tõi kaasa hageja viivituse ubade müüja ees. Kuna kahju hüvitise nõude eeldused on täidetud ja kostja ei ole esitanud vastuväiteid nõudele ega selle suurusele, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 4 519,40 Suurbritannia naela. Lisaks põhivõlgnevustele ja kahjuhüvitise nõudele esitas hageja ka viivisenõuded – hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ning viivis alates hagi esitamisest. VÕS § 113 lg 1 sätestab: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“ Kahjuhüvitiselt palub hageja välja mõista viivise seadusjärgses määras. Seda nõuet peab kohus põhjendatuks ja mõistab kahjuhüvitiselt 4 519,40 Suurbritannia naela välja viivise seadusjärgses määras alates 10.07.2018. Kohus ei nõustu põhivõlgnevuste viivisemääraga ja viivisearvestusega. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,05% päevas ning selliselt on kujunenud viiviseks 09.07.2018 seisuga 107 956,94 eurot. Alates hagi esitamisest soovib hageja viivist samuti päevamääraga 0,05%. VÕS § 113 lg 1 järgi saab muud, kui seadusjärgset viivist nõuda siis, kui see on kokku lepitud lepinguga. Kohus juhib tähelepanu, et lepingus ei ole viivisemäära kokku lepitud, viivisemäär 0,05% on märgitud arvetele. Arvetega ei saa hageja ühepoolselt määrata viivisemäära. Seega, kuna kokkulepe viivisemäära kohta puudub, saab viivisearvestuses lähtuda seadusjärgsest viivisemäärast 8% aastas. Võttes aluseks hageja viivisearvestuses väljatoodud põhivõlgnevused ja viiviseperioodid, kujuneb 09.07.2018 seisuga seadusjärgse viivisemäära järgi viivisenõude suuruseks 47 326,92 eurot, mille kohus kostjalt välja mõistab. Põhivõlg (eurod) 373 815,77 176 311,15 3 165,34 110,52 94,07 612 154,61 1 157,78 2 779,61 1 591,38 738,43 1 992,24 4 478,44

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Ülaltoodud põhjendustest tulenevalt mõistab kohus välja viivise alates 10.07.2018 seadusjärgses määras. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevused summades 16 107,81 eurot, 872 540,16 Suurbritannia naela ja 207 424,88 USA dollarit; hagi esitamise seisuga põhivõlgnevustelt sissenõutavaks muutunud viivised 47 326,92 eurot; kahjuhüvitise 4 519,40 Suurbritannia naela ning viivised põhivõlgnevustelt ja kahjuhüvitiselt seadusjärgses määras alates 10.07.2018. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldamise ulatus võrreldes hagihinnaga on 88% ja kohus jagab samast suhtest lähtudes ka menetluskulud. Seega jääb 88% menetluskuludest kostja kanda ja 12% hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivud 3 450 eurot ja õigusabikulud 1 575 eurot (ei sisalda käibemaksu). TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on 1 508 418,34 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 3 400 eurot. Lisaks esitas hageja hagi tagamise avalduse, millelt tuli tasuda riigilõivu 50 eurot. Nendes summades on hageja lõivu tasunud ja see menetluskulu on põhjendatud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Õigusabi on osutatud kokku 11,25 tundi kliendiga nõupidamiseks, materjalide analüüsiks, tõendite kogumiseks, hagi koostamiseks ja kohtumäärustega tutvumiseks. Kohtu hinnangul on selline ajakulu põhjendatud, eraldiseisvate toimingute tegemisele kulunud aeg on mõistlik ja kooskõlas tavapäraselt sellistele toimingutele kuluva ajaga. Mõistlik on ka tunnitasu 140 eurot. Seega on põhjendatud õigusabikulu 1 575 eurot. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 5 025 eurot. Kostjal tuleb sellest hagejale hüvitada 4 422 eurot (88%). Kostja ei ole esitanud kohtule dokumente ning kohtutoimikust ei ilmne, et kostjal oleks olnud menetluskulusid. Seetõttu jätab kohus menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks määramata. Kostja ei saa taotleda menetluskulude kindlaksmääramist pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 järgi. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik