2-18-12160
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Määruse tegemise aeg ja koht
22. oktoober 2018, Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-12160
Kohtuasi
V N hagi J F ja L M vastu pärandvara jagamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
V N (ik xxx), lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko
Kostja I: Kostja II:
L M (sünd xxx) J F (ik xxx)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1(4)
2-18-12160 Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kostjate vastu pärandvara jagamise ja kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale ja kostjale I ühisomandina 3/5 kinnisasjast ning kostjale II kuulub kaasomandina 2/5 kinnisasjast. Pikemat aega ei ole omanikud kinnisasja korrapäraselt kasutanud ega suuda jõuda omavahel kokkuleppele kinnisvara kasutamise ja valdamise suhtes. Hageja palub jagada pärandvara hageja ja kostja I vahel selliselt, et hagejale antakse üle reaalosaks 5/6 kaasomandist ja kostjale antakse üle 1/6 kaasomandist. Samuti palub hageja lõpetada kinnisvara suhtes kaasomand kinnisvara avalikul enampakkumisel müügiga ning jagada saadud raha kaasomanike vahel. Kohus leidis, et hagiavaldus tuleb jätta käiguta ning anda hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kohus tegi 21.08.2018 määruse, millega selgitas hagejale millised on hagiavalduse sisulised puudused ja tasumisele kuuluva riigilõivu arvestamise ja tasumise korra alused ning määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Hagejale toimetati kohtumäärus kätte 03.09.2018. Hageja esitas 17.09.2018 taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks. Kohus rahuldas hageja taotluse. Hagejale määratud tähtaeg möödus 05.10.2018. Hageja ei ole hagiavalduse puuduseid kõrvaldanud, tema ei esitanud kohtule ühtegi dokumenti.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Viru Maakohus 21.08.2018 kohtumääruses selgitas hagejale järgmist: Sisuliselt esitab hageja hagiavalduses kaks nõuet: 1. pärandvara jagamise nõue PärS § 152 lg 4 alusel kostja I vastu; 2. kaasomandi lõpetamise nõue AÕS § 76 lg 1 alusel kostja I ja kostja II vastu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 371 lg 1 p 9 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavalduse vorminõuded on sätestatud TsMS §-s 363, mille lg 1 p 1 alusel märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud nõuded kostja I vastu on ebaselged. Nimelt taotleb hageja jagada pärandvara viisil, et hagejale antakse üle reaalosaks 5/6 ning kostjale I 1/6 hageja ja kostja I vahelisest kaasomandist. Kohus märgib, et hageja ja kostja I vahel ei ole kaasomandit, mida oleks võimalik reaalosadeks jagada, hageja ja kostja I on ühisomanikud. Iseenesest on võimalik pärandvara jagada viisil, et jagamise tulemusel tekivad reaalosad. Kuid antud juhul ei ole võimalik kinnisasja reaalosadeks jagada, kuna kinnistu tervikuna on kaasomandis kostjaga II ning kinnisasja jagamiseks reaalosadeks peab olema ka kostja II nõusolek. Vaidlusaluse kinnistu koosseisu kuulub üksikelamu ja muu kõrvalhooned, seega võib asja jagamine reaalosadeks olla mõeldav, kui see ei ole vastuolus maakorralduslike ja ehitustehniliste tingimustega. Samas, aga arvestades kinnistu iseloomu, sellele järgneva kaasomandi lõpetamise nõude sisu ning reaalosadeks jagamisega kaasnevat kulu, võib selline ühisomandi jagamise viis osutuda 2(4)
2-18-12160 ebamõistlikuks. Ühisomandit võib jagada viisil, mis koormab ühisomanikke kõige vähem. AÕS § 76 lg 4 koosmõjus AÕS § 70 lg-ga 6 annab ühisomanikele muu hulgas võimaluse jagada asi mõttelisteks osadeks, moodustades seeläbi kaasomandi (vt RKTKo 3-2-1-14-17 p 23), või jätta see ühele ühisomanikule hüvitise väljamõistmise vastu. Kohus on otsuse tegemisel seotud vaidluse esemega (vt. TsMS §-t 439), nimelt saab kohus valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt. RKTKo 3-2-1-14-17, p 21). Arvestades seda, et hageja soovib lõpuks kinnisasja müüa avalikul enampakkumisel, ei ole selge hageja soov kinnisasja reaalosadeks jagada. Kohus on seisukohal, et hagejal tuleks kaaluda, millise ühisvara jagamise viisi valida ja seda hagiavalduses täpsustada. Kohtule jääb arusaamatuks ka, kuidas on tekkinud reaalosade suurused. Nimelt kuulub hagejale ja kostjale I 3/5 ühisomandina. Eelduslikult on ühisomanike suurused ühisomandis võrdsed, s.t jagamisel peaks kuuluma nii hagejale kui ka kostjale mõlemale 3/10 kaasomandist. Hagiavaldusest ei selgu, miks tuleks kalduda kõrvale osade võrdsusest ja üle anda hagejale reaalosana 5/6. Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud pärandvara jagamise ja kaasomandi lõpetamise nõuete esitamine ühes hagiavalduses nii, et eeskätt lahendatakse pärandvara jagamise ning seejärel kaasomandi lõpetamise nõue. Kaasomandi lõpetamise hagi saavad kaasomandi mõttelise osa ühisomanikud esitada ühiselt või hageja teise ühisomaniku nõusolekul. Hagiavalduses ja sellele lisatud materjalidest ei nähtu, et kostja I andis enda nõusoleku kaasomandi lõpetamise hagi esitamiseks ega ole ise hagejaks. Ühisomandis olevat õigust saavad ühisomanikud käsutada või muuta üksnes ühiselt (vt AÕS § 70 lg-t 6 ja AÕS §-t 74). Seega võib hageja esitatud kaasomandi lõpetamise hagi lahendada üksnes pärast pärandvara jagamist hageja ja kostja I vahel. Vastasel juhul rikuks see kostja I omandiõigust (vt AÕS § 68 lg-t 1). Samas ei ole välistatud olukord, kui pärandvara jagamise nõude lahendamise tulemusena ei moodustata kaasomandit ning hageja jääb ilma vastava mõttelise osata (hageja võib jätta oma osa kostjale I hüvitise vastu). Sellisel juhul tuleb jätta hagi kaasomandi lõpetamise nõude osas TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Hagi läbivaatamata jätmisel kannab menetluskulud hageja TsMS § 168 lg 2 alusel. Seega tuleb hagejal kaaluda ja täpsustada, kas tema soovib lahendada ühes menetluses pärandvara jagamist ja seejärel kaasomandi lõpetamist. TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 134 lg 1 esimese lause kohaselt liidetakse hagihinna arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Kuna hageja ja kostja I on pärandvara kaaspärijad PärS § 147 mõistes ning pärandvara kuulub neile ühiselt (s.o pärandvara ühisus), tuleb pärandvara jagamise nõuet pidada ühisvara jagamise nõudena TsMS § 132 lg 4 p 5 mõttes. TsMS § 132 lg 4 p 5 järgse nõude hagihind on 3 500 eurot TsMS § 132 lg-t 11 alusel. Kaasomandi jagamise nõue on samuti mittevaraline nõue TsMS § 132 lg 4 p 4 alusel ning ka selle nõude hinnaks on 3500 eurot, millelt tuleks RLS § 59 lg 4 alusel tasuda riigilõiv summas 300 eurot. Seega esitatud hagi nõuetelt tuleks tasuda kokku riigilõiv summas 600 eurot. Hagiavalduse esitamisel on hageja aga tasunud riigilõivu summas 300 eurot. Kohus selgitab, et hagejal tuleb hagi nõudeid täpsustada ning vajadusel tasuda täiendav riigilõiv vastavalt esitatud nõuetele. Eeltoodud alustel jättis kohus hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
3(4)
2-18-12160 Hageja ei ole hagiavalduse puuduseid kõrvaldanud ning hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p 9 ja 371 lg 1 p 10 alusel. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.