lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-10120/17

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 18.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-10120/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1078
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-10120

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel

Määruse tegemise aeg ja koht

18.oktoober 2018.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-10120

Tsiviilasi

I. K. hagi J. S.i vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind 3500 eurot

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasjas lõpetamine ning riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: I. K. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Hageja lepinguline esindaja: Peeter Malve (Amantese Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]) Kostja: J. S. (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: Õnneli Matt (Õigusbüroo ÕIGUSNÕU OÜ, e-post [email protected])

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

menetluse

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada hageja I. K. ja kostja J. S.i vahel sõlmitud kompromiss: 1.1 Pooled lõpetavad I. K. ja J. S.i kaasomandi kinnistule asukohaga xxx (registriosa xxx), koos kõigi selle oluliste osade ja päraldistega selliselt, et J. S. loobub käesoleva kokkuleppe tingimustel temale kuuluvast kaasomandi osa omandist ja kinnistu jäetakse tervikuna I. K. ainuomandisse. 1.2 Pooled lähtuvad kokkuleppe sõlmimisel xxx kinnistu hetkelisest turuväärtusest 75 000 eurot. 1.3 J. S. kohustub andma K. kinnistu valduse ja majavõtmed I. K.le üle vabana tema poolt kinnistule majutatud kolmandate isikute valdusest 16.12.2018 kuupäeval. 1.4 I. K. tasub J. S.ile kaasomandi osast ilma jäämise eest hüvitist poole kaasomandi väärtusest, so kokku 37 500 eurot selliselt, et 25 000 (kakskümmend viis tuhat) eurot tasutakse

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

(viie) järgneva pangapäeva jooksul alates käesoleva

2-18-10120 kompromisskokkuleppe jõustumisest J. S.i arveldusarvele nr xxxx. Ülejäänud 12 500 (kaksteist tuhat viissada) eurot tasub I. K. 5 (viie) järgneva pangapäeva jooksul J. S.i eelmärgitud arveldusarvele alates K. kinnistu valduse üleandmisesest I. K.le. Kinnistu valduse üleandmise toiming jäädvustatakse hilisemat taasesitamist võimaldavas vormis (kirjalik akt või videosalvestis). Kinnistu valduse üleandmisega J. S. ühtlasi kinnitab, et K. kinnistule ei ole jäänud temale või tema lähedastele kuuluvaid isiklikke asju ning koduloomi. 1.5 J. S. kinnitab oma allkirjaga käesoleval kokkuleppel, et ta annab tagasivõetamatu nõusoleku kinnistusraamatus omandikande muutmiseks kinnistu suhtes asukohaga xxx (registriosa xxx) selliselt, et J. S.i (ik xxx) kohta tehtud omandikanne kustutatakse ja kinnistu ainuomanikuna kantakse sisse I. K. (ik xxx). Kandemuudatus on lubatud teha üksnes pärast seda, kui I. K. on kooskõlas käesoleva kompromisskokkuleppega tasunud J. S.ile kaasomandi kaotuse eest ära kogu hüvitise summas 37 500 eurot. 1.6 J. S. kohustub korraldama, et hiljemalt 2 kuu jooksul alates valduse üleandmisest, registreeritakse mujale elama kõik K. kinnistule enda elukoha registreerinud isikud. Antud kohustuse rikkumise korral kohustub J. S. tasuma I. K.le ühekordset leppetrahvi summas 100 eurot iga isiku kohta, kes on jätnud enda elukoha K. kinnistul mujale aadressile ümber registreerimata. 1.7 J. S. kohustub tasuma I. K.le leppetrahvi kinnistu valduse üleandmisega viivitamise korral summas 50 eurot päevas iga üleandmisega viivitatud päeva eest. 1.8 J. S. kohustub kinnistu ja sellel asuvad hooned andma I. K.le üle samas seisukorras, mis need olid käesoleva tsiviilasja raames toimunud ekspertiisi teostamise päeval (mets, hooned jms). Vaidluse tekkimisel selles küsimuses lähtutakse seisukorra tuvastamisel ekspertiisiaktist. Kostja võib kinnistult kaasa võtta üksnes enda isiklikud asjad, mööbli ja muu tema poolt soetatud vara, mida on võimalik eemaldada kinnistut ja sellel asuvate ehitiste funktsionaalsust kahjustamata. J. S. kohustub hüvitama I. K.le alates vastava nõude saamisest kogu kahju, mille ta on tekitatud eelmärgitud kohustuse rikkumisega.

2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-10120.
3.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.
4.Menetluskulude jaotus 4.1 Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 4.2 Rahuldada I. K. taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada määruse jõustumisel I. K.le pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu 3 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast.

2-18-10120

MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu menetluses on I. K. hagi J. S.i vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. 18.10.2018.a esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Lisaks on pooled kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani. Hageja palub tagastada pool hagilt ja vastuhagilt tasutud riigilõivu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab, et kompromissiga (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).

menetlust

lõpetav

määrus

on

täitedokument

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

2.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud jäävad poole enda kanda.
3.Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. I. K. on hagilt tasunud riigilõivu 300 eurot. Kohus

2-18-10120 tagastab määruse jõustumisel hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust ning kostjale pool vastuhagilt tasutud riigilõivust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja