1.1 Tuvastada töölepingulised suhted S. Y. ja NEOTERIC OÜ vahel 11.09.2017 kuni 09.11.2017. 1.2 Välja mõista NEOTERIC OÜ-lt S. Y. kasuks saamata jäänud töötasu 198 (ükssada üheksakümmend kaheksa) eurot 92 senti ja puhkusehüvitis 108 (ükssada kaheksa) eurot 69 senti, kokku 307 (kolmsada seitse) eurot 61 senti.
Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
S. Y. esitas 13.11.2017 Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse NEOTERIC OÜ vastu, milles palus tuvastada poolte vahelised töölepingulised suhted ja välja mõista töötasu alates 11.09.2017 kuni 09.11.2017 2 867,80 eurot, tasu ületunnitöö eest 678,02 eurot ja puhkusehüvitis 5 päeva eest summas 108,69 eurot. Kokku 3654,51 eurot, millest avaldaja on kätte saanud 2000 eurot. Seega palus avaldaja tööandjalt välja mõista saamata jäänud töötasu, ületunnitöö ja puhkusehüvitise katteks 1 654,51 eurot. Avaldaja arvestas välismaalaste seaduse kohaselt töötasu suuruseks 1 411 eurot kuus. Avalduse kohaselt töötas avaldaja VKG territooriumil ehitajana alates 11.09.2017 ilma kirjaliku töölepinguta. Töötas täistööajaga, kusjuures septembris oli 28 ületundi, oktoobris 40 ületundi ja novembris 8 ületundi. Ületunnitöö on maksmata. 09.11.2017 politsei kontrollreidi ajal selgus, et avaldajal puudub alus Eestis viibimiseks ning avaldajat kohustati Eestist lahkuma 16.11.2017. Töövaidluskomisjon rahuldas S. Y. avalduse osaliselt: tuvastas töölepingulised suhted 11.09.2017 kuni 09.11.2017, mõistis NEOTERIC OÜ-lt S. Y. kasuks välja saamata jäänud töötasu brutosummas 114,10 eurot ja puhkusehüvitise brutosummas 108,69 eurot.
Kostja esitas 04.01.2018 Viru Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kostja palus vaadata hageja ja kostja vaheline töövaidlus läbi hagimenetluses ulatuses, milles töövaidluskomisjon rahuldas hageja taotlused töövaidlusasjas nr 4-1/2322.
3.Kohus võttis 10.04.2018 määrusega kostja taotluse menetlusse ja andis hagejale tähtaja 30 päeva taotluse suhtes seisukoha esitamiseks. Kohus luges alates 01.01.2018 kehtiva töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 66 ning kuni 31.12.2017 kehtinud ITVS § 24 lg 4 ja 5 järgi S. Y. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks (tl. 24) Hageja on kohtu 10.04.2018 määruse, kostja taotluse ja tõlked kätte saanud (tl 34). Hageja ei ole kohtule omapoolset seisukohta esitanud.
4.Kostja esitas 08.10.2018 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kandnud kulu kokku 250 eurot, sh 75 eurot riigilõiv, 75 eurot tõlkekulu, 100 eurot lepingulise esindaja kulu. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei soovinud menetluses ärakuulamist, kuid palus kohtul arvestada asja lahendamisel töövaidluskomisjonis esitatud kostja vastuväiteid. Eraldi soovis kostja rõhutada, et 2017 oktoobri ja novembri ületundide hüvitamine vaba aja andmisega on toimunud poolte kokkuleppel septembris (14-15, 18-19, 21-22, 25-29 ja 31 kuupäevad). Kostja on seisukohal, et seadus ei välista vaba aja andmist ette ja just nii on tööandja ja töötaja kokku leppinud. Vaba aja andmine nähtub tõendina esitatud tööajaarvestusest. Seega hagejale töötatud ületunnitöö hüvitamiseks puudub alus seetõttu, et ületunnitöö on juba hüvitatud vaba aja andmisega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja ja töövaidluskomisjoni materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Alates 01.01.2018 kehtiva töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 66 kohaselt, enne seaduse jõustumist algatatud töövaidluse lahendamisele kohaldatakse enne TvLS kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seadust (ITVS). Hagi esitamise ajal, so kuni 31.12.2017 kehtinud ITVS § 4 lg 4 kohaselt, on individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga ITVS-st tulenevate erisustega. ITVS § 24 lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hageja S. Y. ei ole maakohtule esitanud hagi asja lahendamiseks töövaidluskomisjonis rahuldamata jäetud osas. ITVS § 24 lg 4 järgi kui töövaidluskomisjon avalduse osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus lg 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kostja esitas kohtule taotluse töövaidlusasja nr 4-1/2322 läbivaatamiseks hagimenetluses ulatuses, milles töövaidluskomisjon S. Y. taotlused rahuldas.
7.Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palus S. Y. tuvastada avaldaja ja OÜ NEOTERIC vaheliste töölepinguliste suhete olemasolu alates 11.09.2017; välja mõista töötasu 11.09.2017 - 09.11.2017 summas 2 867,80 eurot sh tasu ületunnitöö eest 678,02 eurot, puhkusehüvitise 5 päeva eest 108,69 eurot; kokku 3 654, 51 eurot. Hageja kinnitas, et on tööandjalt kätte saanud 2 000 eurot. Seega saamata jäänud osa 1 654, 51 eurot. Avaldaja arvestas välismaalaste seaduse kohaselt töötasu suuruseks 1 411 eurot kuus (TVK tl 1) Töövaidluskomisjon rahuldas S. Y. nõuded alljärgnevas osas : tuvastas töölepingulised suhted S. Y. ja NEOTERIC OÜ vahel 11.09.2017 kuni 09.11.2017. mõistis NEOTERIC OÜ-lt S. Y. kasuks välja saamata jäänud töötasu 114,10 eurot bruto) ja puhkusehüvitise brutosummas 108,69 eurot. Töövaidluskomisjon arvestas välismaalaste seaduse kohaselt töötasu suuruseks 1 146 eurot kuus (TVK tl 30-32).
8.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töötas kostja juures ajavahemikul 11.09.2017 - 09.11.2017.a. Tööandja on kinnitanud TVK menetluses, et S. Y. ja Neoteric OÜ vahel olid töölepingulised suhted alates 11.09.2017.a. (TVK tl 18) Ida Prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse 09.11.2017.a. ettekirjutuse nr 1040390014 kohaselt lõpetati 09.11.2017 isiku viibimisaeg Eestis ja tehti ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks hiljemalt 16.11.2017 (TVK tl 3)
9.Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2 sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikult, kuid antud juhul saab lugeda töölepingu sõlmituks ka suuliselt, kuna töötaja asus tegema tööd, mille tegemist
võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest, tööandja lubas töötaja tööle, töötaja allus tööandja juhistele. TLS § 43 lg 1, 2 kohaselt eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. Kohus lähtub töötasu arvestamisel välismaalaste seaduse (VMS) § 107 lg 1, mille kohaselt tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. Statistikaameti andmetel oli hageja töötamise ajal Eesti keskmine brutokuupalk 1146 eurot. Kohus ei lähtu töötasu arvestamisel poolte vahel 03.11.2017 sõlmitud töölepingust ja lepinguga kokkulepitud töötasust summas 470 eurot kuus, kuna nimetatud lepingu kohaselt pidi töötaja asuma tööle alates 13.11.2017 ning töötama kuni 20.12.2017, so leping puudutab ajaperioodi, mil kostja oli politsei ettekirjutuse kohaselt Eestist lahkunud. Kostja esitatud tööaja arvestusega on tõendatud, et hageja esimene tööpäev oli 11.09.2017 ja viimane tööpäev oli 09.11.2017.
10.Hageja palus välja mõista töötasu alates 11.09.2017 kuni 09.11.2017 kokku summas 2867,80 eurot ja ületunnitöö eest kokku 678,02 eurot. Kuna käesoleval juhul oli poolte vahel suuline tööleping, ei ole kohtul võimalik tuvastada poolte vahel kokkulepitud tingimusi tööaja ja töötasu suhtes, mistõttu lähtub kohus töötaja suhtes TLS § 43 sätestatud eeldusest, et töötaja töötas täistööajaga (lg 1) ning töötasu suhtes kehtis VMS § 107 lg 1 ja Statistikaameti avaldatud Eesti aasta keskmine brutokuupalk 1 146 eurot. Hageja on kinnitanud, et kostja on maksnud hagejale töötasu sularahas kokku 2 000 eurot. Eeltoodust ja TLS § 43 lg 1 arvesse võttes loeb kohus, et hageja töötas faktiliselt septembris 2017 15 tööpäeva, oktoobris 22 tööpäeva ja novembris 6,5 tööpäeva.
11.Kohus nõustub TVK arvestusega septembrikuu tööpäevade arvestuse osas kuna kostja tööandjana oli kohustatud varustama töötajat / hagejat tööga ning kui kostjal ei olnud võimalik hagejale tööd pakkuda, oli ta kohustatud maksma hagejale keskmist palka vastavalt TLS § 35 sätestatule. Kostja ei ole tõendanud ei TVK menetluses ega kohtumenetluses, et hagejale töö andmata jätmise oleks põhjustanud hageja süü. Vastavalt TLS § 35 peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Tulenevalt VMS § 107 lg 1 pidi kostja maksma hagejale töötasu septembrikuu eest 818, 57 eurot (1146 : 21 x 15), oktoobrikuu eest 1146 eurot ja novembri eest 338, 59 (1146 : 22 x 6,5), seega kokku 2 303, 44 eurot. Kohus ei nõustu tööaja arvestuse osas TVK poolt tehtud arvestusega novembrikuu osas, kuna tööaja tabelist nähtub, et novembris 2017 töötas hageja kokku 7,5 päeva, nendest 6,5 päeva langesid tööpäevadele ja 1 päev puhkepäevale (TVK arvestuse kohaselt töötas hageja kokku 7,5 päeva, nendest 4 päeva langesid tööpäevadele ja 3,5 päeva puhkepäevadele). TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.
12.Kostja esitatud tööaja ja töötasu arvestustest nähtub, et hageja töötas ületundidega oktoobris 4 päeva ehk 32 tundi ja novembris 1 päeva ehk 8 tundi, kokku 5 päeva ehk 40 tundi. Kohus on seisukohal, et tööandja ei ole tõendanud oktoobris ja novembris ületundide hüvitamist vaba aja andmisega, seetõttu tuleb avaldajale töötatud ületunnitöö hüvitada rahas TLS § 44 lg 7 alusel. TLS § 44 lg l, 6, 7 kohaselt, tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Kostja väitel on 2017.a. oktoobri ja novembri ületundide hüvitamine vaba aja andmisega toimunud poolte kokkuleppel septembris 14-15, 18-19, 21-22, 25-29 ja 31. kuupäevadel. Kostja leiab, et seadus ei välista vaba aja andmist ette ja just nii töötaja ja tööandja kokku leppisid. Vaba aja andmine nähtub kostja arvates tõendina asja materjalidele lisatud tööajaarvestusest. Kohus leiab, et eeltoodud kostja käsitlus ei ole tõsiseltvõetav. Ületundide hüvitamine vaba ajaga enne ületundide tegemist ei ole võimalik ega eluliselt usutav. Ületunnitöö eest tuleb kostjal hüvitada hagejale oktoobris 312, 54 eurot (1146 : 22 x 1,5 x 4) ja novembris 78,14 eurot (1146 : 22 x 1,5 x 1), kokku 390,68 eurot.
13.Sularahas makstud töötasu 2000 eurot vastab brutosummale 2 494.92 eurot. Seega on hagejal saamata töötasu (töötasu + ületunnid) ajavahemiku 11.09.2017 kuni 09.11.2017 eest 198,92 eurot (2 303,16 + 390,68 – 2494,92).
14.TVK-le esitatud avalduses palus avaldaja mõista tööandjalt välja puhkusehüvitis 11.09.2017 kuni 09.11.2017.a s.o 5 kalendripäeva eest summas 108,69 eurot. Tööandja on esitanud puhkusehüvitise arvestused 3 kalendripäeva eest summas 128,91 eurot ja kinnitanud, et puhkusehüvitis on välja makstud koos töötasuga. Alates 01.jaanuarist 2012.a tuleb töötaja kalendriaasta kasutamata puhkus välja arvutada töötatud päeva täpsusega. Kui puhkus on 28 päeva, siis iga töötatud päev annab töötajale 28/365 ehk 0,0767 puhkusepäeva. Käesolevas menetluses on tuvastatud, et hageja tööleping kehtis 60 päeva, seega moodustub puhkusepäevadeks 4,6 kalendripäeva (60 x 0,0767). Kooskõlas TLS § 70 lg 1 on töötajal õigus saada TLS § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. TLS § 29 lg 8 viitab „keskmise töötasu maksmise tingimused ja korrale“, mille §-i 2 lg 3 kohaselt kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud, sama korra § 4 lg 3 sätestab, et keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga.
15.Kohtule ja TVK-le ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja on hagejale koos 2000 euro töötasuga maksnud välja ka puhkusehüvitise, kuigi töötasu arvestustes on välja toodud puhkusehüvitis 3 päeva eest summas 128, 91 eurot. TVK rahuldas avaldaja nõude tema poolt esitatud ulatuses, so summas 108,69 eurot. Kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid puhkusehüvitise väljamaksmise kohta, samas hagejal on tekkinud õigus puhkusehüvitise saamiseks, s leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud tema poolt esitatud ulatuses, so summas 108,69 eurot. Kohtul ei ole võimalik väljuda hageja esitatud nõude piiridest. Menetluskulude jaotus
Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
17.Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja esindaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kandnud kulu kokku 200 eurot, sh riigilõiv 75 eurot, tõlkekulu 75 eurot ja õigusabikulu 100 eurot. Hageja kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.