National Oilwell Varco Norway AS (hageja) esitas 05.07.2018 Harju Maakohtule hagi Transmares OÜ (kostja I) ja osaühingu PALSTVERE (kostja II) vastu pandiõiguse puudumise tuvastamiseks ning vara väljaandmiseks. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on hageja Norra Kuningriigis registreeritud äriühing, mille peamiseks tegevusalaks on merel asuvate rajatiste (mh naftaplatformid) ehitamine. Hageja koostööpartneriks Eestis oli AS E-Profiil (pankrotis; registrikood 10306409), kes ehitas hagejale erinevaid metallkonstruktsioone. Kostja I osutas AS-ile E-Profiil
transporditeenust, sh on transportinud erinevaid hagejale kuuluvaid metallkonstruktsioone. Kostja II on vastavalt AS-iga E-Profiil sõlmitud kokkuleppele rendileandjana (üürileandjana) võimaldanud AS-il E-Profiil hoiustada kostja II territooriumil hagejale kuuluvat vara kuni hageja poolt esemete äraviimiseni. Kostja II esitatud andmete kohaselt on tema territooriumil asukohaga Paldiski sadam laoplats nr 23 ladustatud kahe hageja tellimuse komponendid, s.o projekt L4526 ja projekt L2733. Hageja ja AS E-Profiil vahel sõlmiti 19.08.2015 kokkulepe projekti L4526 raames, mille kohaselt AS E-Profiil kohustus valmistama hagejale avamereplatformi kraana komponendid „Main Boom“, „Knuckle Boom“ ja „King Boom“. AS E-Profiil on oma lepingulised kohustused hageja ees täitnud ning „Main Boom“, „Knuckle Boom“ ja „King Boom“ transporditi Paldiski sadama laoplatsile nr 23 vahemikus 04.06.2016-17.06.2016. Projekt L4526 on AS E-Profiil poolt lõpetatud ja hagejale üle antud. Hagejale on saanud teatavaks, et kostja I on esitanud AS E-Profiil pankrotimenetluses nõude, mille kohaselt kostja I omab AS E-Profiil vastu nõuet summas 106 579.39 eurot. Ühtlasi väidab kostja I, et on teostanud hagejale kuuluvate esemete (Knuckle Boom, projekt 15-1011 (L4526); King 250T, projekt 151010/1G (L4526); Main Boom, projekt 15-1011 (L4526); Knuckle Boom, projekt 14-1012 (L2733); Main Boom, projekt 14-1012 – PROJEKT 13-1051 (L2733); King, projekt 141012 (L2733) (edaspidi koos nimetatud esemed)) suhtes vedaja pandiõigust. Nõudeavalduse kohaselt on pandiõigus kehtiv, kuna kostjal I on esemete suhtes väidetavalt läbivalt olnud valdus tänu kostja I käes olevatele laokirjadele. 20.06.2018 esitas hageja kostjale II teate, et soovib 27 nädalal (s.o vahemikus 02.07.2018- 08.07.2018) Paldiski Sadama kai platsilt nr 23 ära viia projektiga L4526 seotud hagejale kuuluvad esemed. Vahemikus 21.06.2018-04.07.2018 pidasid hageja ja kostjad e-kirjavahetust selle üle, millised konkreetsed asjad soovib hageja platsilt nr 23 ära viia ning kas esemete suhtes on teostatud kostja I poolt kehtivalt pandiõigust. Vaatamata hageja korduvatele palvetele ei esitanud kostjad hagejale tõendeid selle kohta, et kostja I oleks kehtivalt esemete suhtes pandiõigust teostanud. Samuti keeldusid kostjad hagejaga kohtumast, et kostjad saaksid oma väiteid kostja I pandiõiguse kehtivuse kohta hagejale selgitada ja dokumentaalselt tõendada. Kostjad ei muutnud oma seisukohta vaatamata sellele, et hageja selgitas kostjatele, et hageja vara väljaandmisest keeldumisel kaasneb hagejale sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuv kahju. 04.07.2018 õhtul saatis kostja II üllatuslikult hagejale teate, et kuna kostja I on kostjale II võlgu, teostab hoopis kostja II pandiõigust hagejale kuuluvatele kostja II valduses olevatele esemetele. Hageja on osade esemete äraviimiseks tellinud laevatranspordi – projekt L4526 esemed tuleb viia Paldiski sadamast Poola Gdynia sadamasse. Laev on teel Paldiskisse ning peaks jõudma sadamasse 06.07.2018. Hageja esemete äraviimise võimatuse korral kaasneb hagejale otsene varaline kahju seoses transpordi ja sellega seotud kuludega summas minimaalselt summas 115 000 eurot. Samuti tekib esemete transportimise võimatuse korral hagejale kahju seeläbi, et takistatud on edasine ehitusprotsess Poolas - sellega seotud kahjud võivad ulatuda mitmesaja tuhande euroni. Hageja ei ole saanud vaatamata korduvatele katsetele kostjatega kohtuväliselt kokkuleppele hagejale kuuluvate laoplatsil nr 23 ladustatud esemete äraviimiseks.
2.Koos hagiavaldusega esitas hageja ka avalduse hagi tagamiseks. Hagi tagamise avalduse aluseks olevatest asjaoludest nähtub, et hageja on hagiavalduses põhjendanud ja esitanud 2(7)
tõendid selle kohta, et hageja on tellinud Paldiski sadamasse kindlas ajaraamistikus laevatranspordi hagejale kuuluvate esemete transportimiseks Gdynia sadamasse Poolas. Hageja kohtuvälised katsed veenda kostjaid andmaks esemed hagejale üle, ei ole olnud edukad. Samas ei saa hageja Paldiskis asuvate esemete transportimisega Gdynia sadamasse rohkem venitada, kuna ehitusprotsess Poolas on nii kaugel, et hagejale kuuluvad projekti L4526 esemed „Main Boom“, „Knuckle Boom“ ja „King Boom“ tuleb transportida Poola. Kui hagejal ei õnnestu viidatud esemeid Poola transportida, kaasneb hagejale kahju nii nurjunud transpordikulude näol (minimaalselt 115 000 eurot), kui ka Poolas ehitustegevuse seiskumisega (hageja hinnangul mitusada tuhat eurot). Nimetatud summad ületavad märkimisväärselt kostja I väidetavaid nõudeid AS E-Profiil vastu. Käesoleval juhul on hageja õiguste kaitse võimalik vaid seeläbi, et hagejale antakse õigus viia Paldiskist ära projekti L4526 esemed „Main Boom“, „Knuckle Boom“ ja „King Boom“. Muul viisil ei ole hagejale tekkivat olulist kahju võimalik ära hoida. Esemete näol on tegemist spetsiaalselt hageja jaoks toodetud konstruktsiooni elementidega ja hagejal ei ole võimalik neid muude esemetega asendada. Valitud abinõu on kohane, sest teist vähem riivavat abinõud ei ole. Valitud abinõu on ka proportsionaalne, sest hageja soovib viia kuuest esemest, mille suhtes on väidetavalt pandiõigust teostatud, ära üksnes kolm eset. Seega, kui hageja saab projekti L4526 esemed ära viia, jääks kostja II otsesess valdusesse ikkagi projekti L2733 esemed kogumaksumusega 840 361.60 eurot ehk summas, mis ületab mitmekordselt kostjate väidetavaid nõudeid. Maakohtu määrus
3.Harju Maakohus rahuldas 06.07.2018 määrusega hagi tagamise avalduse ning määras reguleerida hagi tagamise korras vaidlusalust õigussuhet kohustades kostjaid andma hagejale või tema poolt volitatud kolmandale isikule välja järgmised esemed: Knuckle Boom, projekt 15-1011 (L4526); King 250T, projekt 15-1010/1G (L4526); Main Boom, projekt 15-1011 (L4526). Kohus määras, et eelnimetatud esemete väljaandmise kohustus laieneb ka isikutele, kes kohtumääruse täitmise hetkeks kostjate asemel esemeid valdavad. Maakohtu hinnangul on hageja hagi tagamise korras esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise vajalikkust piisavalt põhistanud. Kohus nõustus hagejaga, et projekti L4526 esemete „Main Boom“, „Knuckle Boom“ ja „King Boom“ näol on tegemist spetsiaalselt hageja jaoks toodetud konstruktsiooni elementidega ja hagejal ei ole võimalik neid muude esemetega asendada. Kohus võttis arvesse seda, et hagejal ei olnud võimalik mõjutada koostööpartneri AS E-Profiili pankrotimenetluses võlgniku vastu esitatud nõuete lubatavust ega AS E-Profiili koostööpartnerite (kostjate) pandiõiguse kohaldamist hageja vara suhtes. Ajaoludest nähtuvalt on hageja tellitud konstruktsiooni elementidega oma ehitustöödel arvestanud ning nende kasutamata jäämine tekitaks hagejal olulise kahju, mis on üheks TsMS § 377 lg 2 kohaldamise eelduseks. Kohus nõustus hagejaga ka selles, et valitud abinõu on proportsionaalne. Nimelt soovib hageja kuuest esemest, mille suhtes on väidetavalt pandiõigust teostatud, ära viia üksnes kolm. Seega pärast projektis L4526 märgitud esemete äraviimist jääks kostja II otsesesse valdusesse ikkagi projekti L2733 esemed kogumaksumusega 840 361.60 eurot ehk summas, mis ületab mitmekordselt 3(7)
kostjate väidetavaid nõudeid. Lisaks on hageja kohtu nõudel tasunud kostjatele tekkida võiva kahju hüvitamiseks tagatist summas 32 000 eurot. Määruskaebus
4.Kostjad esitasid maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada ja jätta uue määrusega hagi tagamise avalduse rahuldamata. Kostjate hinnangul ei ole kohus piisavalt hinnanud hagi perspektiivikust ja taganud alusetult edulootuseta hagi. Lisaks on hagi tagamise abinõuga hagi osaliselt juba rahuldatud, mis on aga lubamatu. Samuti ei ole hagi tagamise abinõu proportsionaalne, kuna hageja tasutud tagatis ei kata kostjate nõudeid täies ulatuses. Kostjate valdusesse jäetud esemed on märgitud suuruses hinnalised vaid hagejale endale oma spetsiifilisuse tõttu, kuid kui kostjad hakkavad esemeid võõrandama enampakkumisel, siis ei ületaks kostjate valdusesse jäetud esemete turuhind ilmselt 50 000 eurot, kuna müügi puhul oleks tegemist vanarauaga.
5.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Hagi tagamisel tuleb kohtul kontrollida, kas hagi tagamise avaldus vastab TsMS § 381 lgs 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud TsMS §-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus (kui see on esitatud) vastab TsMS § 363 lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav (eelkõige TsMS § 371 lg 1, § 423 lg 1, § 428), õiguslikult perspektiivikas (TsMS § 371 lg 2, § 423 lg 2) ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (TsMS § 235 ja § 381 lg 2) (RKTKm nr 3-2-1-83-16, p-d 13–18). Eeltoodust tulenevalt saab kohus tagada hagi mh vaid siis, kui hagi tagamisel on esile toodud TsMS §-s 377 sätestatud eeldused. Kohtul tuleb õigussuhte esialgsel reguleerimisel alati põhjendada, millise olulise kahju vältimiseks või muul põhjusel on see vajalik (RKTKm nr 3-2-1-8316, p 15).
9.Kostjate esimene etteheide on suunatud maakohtu väidetavale rikkumisele, et kohus ei ole hinnanud tagatava hagi perspektiivikust. Ringkonnakohus kostjatega ei nõustu. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab hagi tagamise menetluses hindama ka hagi lubatavust (eelkõige TsMS § 371 lg 1, § 423 lg 1, § 428) ja seda, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust, st kas hagi on õiguslikult perspektiivikas (TsMS § 371 lg 2, § 423 lg 2) (RKTKm nr 3-2-1-83-16, p 14). Tsiviilkohtumenetluse üldised põhimõtted ei eelda aga seda, et hageja peaks põhistama või tõendama kõigi hagi rahuldamise eelduseks olevate asjaolude esinemist juba menetluse algfaasis. TsMS § 330 arvestades on hagejal kuni eelmenetluse lõppemiseni põhimõtteliselt lubatav esitada ka uusi asjaolusid, 4(7)
mida hagi esitamise ajal veel ei esinenud, samuti tõendeid ja põhjendusi. Lisaks ei saa hagi perspektiivikuse otsustamisel hinnata tõendeid (RKTKm 3-2-1-151-14, p 14 ja RKTKm nr 3-2-1-139-13, p 14). Hagiavalduses välja toonud asjaoludel ei saa ilma tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas hageja esitatud nõue on põhjendatud või mitte, selle otsustab kohus asja sisulisel lahendamisel (RKTKm nr 3-2-1-151-14, p-d 14 ja 15). Maakohus lähtus hagi tagamise kohta otsustust tehes õigesti nii nõude kui ka hagi tagamise avalduse põhistatusest. Maakohus pidas antud juhul hageja väiteid usutavaks ja kujundas nende alusel oma siseveendumuse. Ringkonnakohtul puudub alus teistsuguse otsustuse tegemiseks.
10.Nõustuda ei saa kostjate etteheitega, et hageja on ise endale kahjuliku olukorra tekitanud, tellides kolmele esemele transpordi olukorras, kus hageja oli teadlik pandiõiguse teostamisest. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja veenvalt põhistanud õigussuhte esialgse reguleerimata jätmise korral tekkiva kahju olulisust ja suurust ning ka maakohus on piisavalt põhjendanud, millise olulise kahju vältimiseks on vajalik õigussuhte esialgne reguleerimine. Kuna tegemist oli spetsiifiliste ja asendamatute esemetega hageja jaoks, kostjate valdusesse jäid veel lisaks kolm hagejale kuuluvat eset ning hageja võimuses ei olnud kostja I ja AS-i E-Profiil, samuti kostjate endi vaheliste õigussuhete ja nõuete suuruse mõjutamine, on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on õigustatult leidnud, et käesolevalt oli vajalik õigussuhte esialgne reguleerimine hagejale olulise kahju vältimiseks.
11.TsMS § 384 lg 3 teine lause kohaselt võib kohus enne hagi tagamise avalduse läbivaatamist kostja eelnevalt ära kuulata, kui see on ilmselt mõistlik, eelkõige kui avalduses taotletakse vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud nimetatud sätet, kui jättis kostja enne hagi tagamise avalduse läbivaatamist eelnevalt ärakuulamata. Osundatud säte ei pane kohtule kohustust kostja eelnevaks ärakuulamiseks, vaid annab selleks võimaluse. Kostjad on määruskaebuses ka ise välja toonud, et hagi tagamise avalduse läbivaatamine on toimunud viimasel minutil, arvestades hageja poolt äraviidavatele esemetele järeletulemise aega. Seega otsustas maakohus põhjendatult viivitamata lahendada hagi tagamise avalduse enne kostja ärakuulamist.
12.Neljandana on kostjad määruskaebustes välja toonud, et panditud esemete hagejale väljaandmisega on maakohus lubamatult hagi osaliselt juba rahuldanud. Ringkonnakohus antud seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on märkinud, et kohustades kostjaid esemeid tagastama, kohaldas maakohus TsMS § 377 lg 2 esimest lauset ja § 378 lg 1 p 10 ning reguleeris vaidlusalust õigussuhet esialgselt. Praeguses olukorras saab hagejat, kellele esemed on hagi tagamise määruse alusel üle antud, pidada üksnes esemete hoidjaks, kelle otseses valduses esemed on. Kostjad on esemete kaudsed valdajad AÕS § 33 lg 2 mõttes. Hagi tagamise korras esemete hagejale üleandmine ei lõpetanud ka kostjate võimalikku pandiõigust AÕS § 282 lg 11 järgi. Hagi rahuldamisel tuleb kohtul otsuse resolutsioonis näha ette kostjate kaudse valduse lõpetamine ja esemete jätmine hageja valdusse. Hagi rahuldamata jätmisel tuleks ette näha hagi tagamise tühistamine ja kohustada hagejat andma esemed kostjate otsesesse valdusse (RKTKo nr 3-2-1-68-16, p 22).
5(7)
13.Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse seisukohaga, et kohtu poolt valitud tagatise abinõu ei ole määruses märgituna proportsionaalne. Riigikohus on märkinud, et kui vaieldakse sellise asja väljaandmise üle, mida peetakse kinni üksnes rahalise nõude tagamiseks, on mõistlik anda asi hagi tagamise korras hagejale välja, kuid tulenevalt TsMS § 378 lg 4 esimesest lausest ja § 383 lg-st 1 olnuks mõistlik teha seda tagatise seadmise vastu ehk selliselt, et hagejat oleks kohustatud andma kostjate nõuete ulatuses tagatis kostjate kasuks, eelkõige hoiustama raha kostjate väidetavate nõuete ulatuses (RKTKo nr 3-2-1-68-16, p 23). Selliselt oleksid poolte huvid olnud tasakaalustatud. Hageja on tasunud tagatist 32 000 eurot (tl 89, I kd) vastavalt TsMS § 383 lg-s 11 määratud ülemmäärale. Tagatise alam- ja ülemmäärad on iseenesest kohtu jaoks imperatiivsed (vt V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik II Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 638, p
3.3.2.c). Riigikohus on asunud seisukohale, et rahalise nõude korral ei ole võimalik kohaldada TsMS § 383 lg-t 1. See muudaks TsMS § 383 lg 11 tagatise suuruse piirangu sisutühjaks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb kohtu võimalus kohaldada TsMS § 383 lgs 1 sätestatud kohtu diskretsiooniõigust tagatise ulatuse määramisel vaid juhul, kui selleks on ette nähtud vastav täiendav tagatise suuruse määramist sätestav norm (vt RKTKm nr 32-1-140-13, p 15 II lõik). Kuivõrd praegusel juhul ei esine alust, mis annaks pandiõiguse teostamise korral võimaluse kaaluda tagatise suuruse määramist erinevalt TsMS § 383 lgs 11 sätestatud piirmäärast, on maakohus õigesti määranud hagejale tagatise suuruse vastavalt TsMS § 383 lg-s 11 sätestatud ülemmäära arvestades. Tagatise eesmärgiks on tagada tagatise arvel kostjatele alusetu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamine (TsMS § 391). TsMS § 383 lg 11 iseenesest ei piira eelnimetatud õiguse realiseerimist kahju täies ulatuses, küll aga vähendab see kahjuhüvitise tegeliku saamise võimalust. Hagi tagamise instituudi eesmärk on kaitsta hageja põhiõiguslikke õigusi ja liiga suure tagatise nõudmisel kindlasti väheneks hagi tagamise võimaluse praktiline kättesaadavus hagejale (vt V. K jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik II Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 639, p 3.3.2. d). Lisaks on kostjad määruskaebustes asunud seisukohale, et kostjate valdusesse jäänud esemete turuväärtuseks saaks olla cá 50 000 eurot vanarauana. Seega saab käesolevalt rakendatud hagi tagamise abinõud koos ülemmääras tasutud hagi tagamise tagatisega, arvestades lisaks juurde kostjate valdusesse jäänud esemete väidetavat turuväärtust, pidada proportsionaalseks.
14.Määruskaebuses märgitud topelt pandiõiguse teostamise kohta kostja II eeldusliku nõude osas kostja I vastu märgib ringkonnakohus, et kuna kostja II on selles osas jäänud vaid üldsõnaliseks, sh ei ole välja toonud konkreetselt pandiõiguse teostamise alust hageja esemete suhtes ega oma nõude suurust, millise katteks pandiõigust teostatakse, ei ole ringkonnakohtu hinnangul kostja II põhistanud TsMS § 235 mõttes hagi esialgse reguleerimisega tekkiva võiva kahju olemasolu ja suurust. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud käesolevas menetlusstaadiumis kostja II väidetava nõudega tagatise määramisel ka arvestada.
15.Ülejäänud määruskaebuse väidetele ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata, kuna nende osas võetakse seisukoht asja sisulisel arutamisel.
16.Kuivõrd käesolev lahend ei ole menetlust lõpetav määrus, siis kohus menetluskulude jaotust kindlaks ei määra. 6(7)
17.Käesolev määrus on TsMS § 390 lg 1 alusel edasikaevatav.