2-18-1802/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 05.02.2018 esitas hageja Viru Maakohtule hagi P P vastu võlgnevuse nõudes ja 28.02.2018 hagiavalduse täienduse. Esitatud hagiavalduse kohaselt Tele2 Eesti AS ja kostja vahel oli sõlmitud Tele2 liitumisleping kostja telefoninumbrile nr xxxx mobiilsideteenuse osutamiseks. Kostja ostis 01.10.2016 seadme Huawei Y5 II, mille eest sai kostja ühekordset soodustust, summas 110 eurot. Telefoni ostuga muutus liitumisleping tähtajaliseks. Eespool nimetatud lepingu sõlmimisel on kostja kinnitanud, et ta on tutvunud ja nõustunud liitumislepingu ja/või järelmaksulepingu lahutamatuks osaks olevate pakkumise tingimustega, Tele2 teenuse kasutamise tingimustega. Tele2 interneti kasutamise tingimustega. Tele2 järelmaksu tingimustega. Tele2 hinnakirjaga, teenuste ja seadmete kasutamise juhendmaterjalidega ning kohustub neid täitma. Tele2 teenuse kasutamise tingimuste punkti 6.5 kohaselt on Tele2 arveldusperioodi pikkus üks kuu, mille kohta toimub arve koostamine arveldusperioodi viimasel päeval. Kostja on jätnud tasumata järgnevad arved: Arve nr 15100649452 15100880888

Tele2 teenuste tingimuste punkti 8.2.1.1. kohaselt on Tele2-l õigus leping ette teatamata ühepoolselt üles öelda, kui klient on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Tele2 ütles lepingu üles 29.08.2017, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Tele2 tähtajalise liitumislepingu hinnakirja kohaselt tuleb soodustusega seotud tähtajalise liitumislepingu muutmise või ennetähtaegse lõpetamisega kostjal tasuda ostukuupäeval saadud soodustuse väärtus. Teenuste tingimuste punkti 7.4 kohaselt on klient kohustatud tähtajalise lepingu ülesütlemisel, lõpetamisel või soodsama paketi vastu vahetamisel Tele2 esimesel nõudmisel tasuma leppetrahvi vastavalt hinnakirjale ning hüvitama kliendile antud teenuse hinnasoodustuse ja soodushinnaga või paketis sisaldunud terminalseadme maksumuse vastavalt tähtajalise lepingu tingimustele. Kostja sai telefoni ostes ühekordse sooduskupongi, summas 110 eurot, mis tuleb lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tasuda leppetrahvina. 11.10.2017 loovutas Tele2 nõude kostja vastu hagejale. Nõude loovutaja pöördus võla sissenõudmiseks inkassoettevõtte Creditreform Eesti OÜ poole. Elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel. Sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping ning sellele kohaldatakse ESS-s reguleerimata osas võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid. Vastavalt VÕS §-le 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul on nõude loovutaja ja kostja vahel sõlmitud liitumisleping, mille alusel kohustus nõude loovutaja osutama kostjale mobiilsideteenust ning kostja maksma hagejale selle eest kokkulepitud tasu. Nõude loovutaja on oma sideteenuse lepingust tulenevad kohustused täitunud: osutanud kostjale sideteenust poolte vahel kokku lepitud tingimustele. Kostja on aga oma tasu maksmise kohustused jätnud täitmata. Kostjapoolset raha maksmise kohustuse täitmata jätmist tuleb seega käsitleda kohustuse rikkumisena VÕS § 100 mõttes. Hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Arvestades kostjapoolseid makseviivitusi, on kostja kohustatud maksma hagejale viivist alates iga arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni 28.02.2018 seadusjärgses viivise määras kokku summas 2,48 eurot (tlk 65). Hageja nõuab ka viivist põhinõudelt alates 01.03.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt päevas. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Tele2 on kostjale saatnud 1 tasuline meeldetuletuskiri, maksumusega 4,99 eurot. Eelnevalt on kostjale saadetud 1 tasuta meeldetuletuskiri. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine Creditreform Eesti OÜ inkassomenetluses. Inkassomenetluse puhul on tegemist tasulise teenusega.

Inkassomenetluse alustamise tasu ehk sissenõudmiskulu aluseks on Creditreformi käskkiri. Käskkirjas on sätestatud sissenõudmiskulu suurusjärk vastavalt nõude suurusele. Kuivõrd iga juhtum on erinev, määratakse sissenõudmiskulu juhtumipõhiselt. Sissenõudmiskulu määramisel arvestatakse nõudega seonduvaid asjaolusid ning varasemat praktikat sarnaste nõuete menetlemisel. Antud juhul oli sissenõudmiskuluks 30 eurot. Inkassomenetluse käigus on kostjale saadetud 1 meeldetuletuskirja, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud või asunud täitma pärast nõude loovutaja poolt temale selleks täiendava tähtaja andmist. Hageja leiab, et eelnevast lähtuvalt on sissenõudmiskulu suurus 30 eurot mõistlik ja põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt kokku sissenõudmiskulu hüvitamist, summas 34,99 eurot. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes ESS § 91, VÕS § 100, § 101, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 1132, § 158 palub hageja kostjalt P P välja mõista põhivõlgnevus 50,88 eurot, leppetrahv 110 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2,48 eurot, sissenõudmiskulu summas 34,99 eurot ja viivis põhinõudelt alates 01.03.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 23.03.2018. Menetluskulude nimekirja loeb kohus kostjale kättetoimetatuks TsMS § 310 lg 2 alusel. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt nõuetekohast kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Tele2 Eesti AS on sideteenuse lepingust tuleneva võlanõude loovutanud B2 Kapital SIAle. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg 1 kohaselt sideteenuse osutamine lõppkasutajale toimub sideteenuse lepingu alusel, vastavalt ESS § 91 lg 2 sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping. ESS § 91 lg 3 kohaselt sideteenuse lepingutele kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev

on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja Tele2 Eesti AS vahel sõlmitud lepingust, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 50,88 euro ja seoses lepingu ennetähtaegse lõpetamisega leppetrahvi telefoni soetamisel saadud soodustuse maksumuse summas 110 euro väljamõistmiseks kostjalt. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras 28.02.2018 seisuga kokku summas 2,48 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub esitatud arvestusega (tlk 65). Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Seega moodustab seadusjärgne viivis põhinõudelt (50,88 eurolt) perioodil 01.03.2018 kuni 16.10.2018 (k.a) 230 päeva eest 2,56 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 16.10.2018 seisuga kokku 5,04 eurot (2,48 eurot + 2,56 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 17.10.2018 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 50,88 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist summas 4,99 eurot lepingu kehtivuse ajal saadetud ühe tasulise meeldetuletuskirja eest ning peale lepingu lõppemist VÕS § 113 2 lg 2 alusel sissenõudmiskulusid 30 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on sissenõudmiskulude nõue VÕS § 1132 lg 1 alusel summas 4,99 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude summas 30 eurot peale lepingu lõppemist saadetud meeldetuletuskirja ja muude toimingute eest, sest hageja ei ole hagiavalduses märkinud, millal täpselt (kuupäevaliselt) on kostjale meeldetuletuskiri saadetud, milliseid toiminguid tehtud, kuidas on nõudesumma kujunenud ning lisatud ei ole ka ühtegi meeldetuletuskirja, mis oleks kostjale saadetud peale lepingu lõppemist, mis on aga eelduseks eelnimetatud nõude esitamisel. Kohus peab vajalikuks hagejale osundada, et VÕS § 113 2 lg 2 alusel nõude esitamisel tuleb hagejal kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendada, sest tegemist ei ole kahjust sõltumatu hüvitisemääraga nagu on kehtestatud VÕS § 1131 lõikes 1. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 198,35 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 30 eurot ehk ligikaudu 15% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 85% ulatuses kostja ja 15 % ulatuses hageja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 75 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotusele). Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 215 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hageja ei märgi menetluskulude nimekirjas õigusabile kulunud aega ega tunnitasu suurust, samuti ei nähtu see õigusabikulude arvelt. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Kohus leiab, et antud hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud tüpiseeritud hagi tekstiga ning tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 100 eurot (käibemaksuta). Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga s.o summas 148,75 eurot (175 eurost 85 %). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.