nende Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Saks Puudutatud isik: CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta XX määruskaebus Harju Maakohtu 04. mai 2018 määruse resolutsiooni punkti 2 peale läbi vaatamata.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 04. mai 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud XX kanda.
4.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1.XX esitas 02.04.2018 Harju Maakohtule avalduse 08.10.2017 surnud YY (isikukood XXXXXXXXXXX) pärandi hoiumeetmete rakendamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Maakohus jättis oma 11.04.2018 kohtumäärusega taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. 25.04.2018 esitas avaldaja korduva taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
2.Avaldaja, kes elab igapäevaselt Rootsis, palus korraldada YY pärandi valitsemine ning määrata YY pärandi, s.o XXX, Tallinnas (registriosa XXXXXXXX) asuva korteriomandi, hooldajaks avaldaja. Avalduse kohaselt tegi YY 14.08.2017 testamendi, millega pärandas korteriomandi asukohaga XXX, Tallinnas oma vennale, avaldaja XX-le. YY tütar CC esitas avaldaja vastu hagi YY koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks. Hagi tagamise korras peatati pärimistunnistuse tõestamine ja väljaandmine kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kuigi alates YY surmast on korteri valdus olnud avaldajal, on elektrileping sõlmitud CC nimele, kes lülitas elektri korteris välja vaatamata sellele, et korteriühistu liikmed ütlesid, et elektrit ei saa välja lülitada ja elektri väljalülitamine ei ole talvisel perioodil lubatud. Korteris olev elektriradiaator ei tööta ja veetorudes ei ole tavapärast survet. Nimetatud tegevuse tõttu on ohustatud pärandvara säilimine, mistõttu tuleks rakendada pärandvara hoiumeetmeid. Samuti ei ole CC käitumine kooskõlas hea usu põhimõttega, kuivõrd korteri kütmata jätmine tekitab kahju tervele kortermajale. Vaatamata asjaolule, et korteril on kehtiv kindlustusleping, ei ole tagatud see, et kindlustus hüvitaks elektrienergia puudumise tõttu tekkinud kahjusid korterile või naabritele. Selline käitumine on pärandvara säilimise mõttes pahatahtlik ja seda enam olukorras, kus avaldaja on olnud nõus tasuma elektrienergia kuluga seonduvaid arveid. Avaldaja ei suuda tagada korteriomandi säilimist ja välistada kahju tekkimist hoonele, kui tema pädevuses ei ole reguleerida korteriomandi elektrienergiaga varustamisega soetud küsimusi. Kuna tegemist on ahiküttega korteriga ja avaldaja on temperatuuri säilimiseks paigaldanud sinna elektriradiaatorid, siis ei saa avaldaja tagada muul viisil kui elektrienergia kaasabil korteri temperatuuri kõikide veetorude/kanalisatsioonitorude jmt korrasolekuks. Kütte väljalülitamine ei ole kooskõlas ka seadusega.
3.Avaldaja näol on tegemist isikuga, kellel on õigus esitada avaldus pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks, kuivõrd hetkel ei ole vaidluse tõttu teada, kes on pärija. Täidetud on eeldused pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Pärandile tuleb määrata hooldaja, sest vaidluse tõttu võtab pärija kindlakstegemine aega ja vajalik on tagada korteri kui pärandvara säilimine. Samuti soovib KÜ X viia majas läbi ehitustöid/remonttöid ja võtta vastu otsuseid, mis eeldavad kõikide kaasomanike nõusolekut. Kuna avaldaja huvi on suunatud pärandi säilimisele, on põhjendatud määrata ta pärandi hooldajaks. Puudutatud isiku seisukoht
4.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata. Kohus võib rakendada pärandvara hoiumeetmeid muuhulgas siis, kui pärija ei ole teada või pärija ei viibi pärandvara asukohas. Antud juhul ei ole vaidlust, et mõlema võimaliku pärija isik ja asukoht on teada. Seejuures elab puudutatud isik püsivalt Tallinnas (s.o samas linnas, kus asub pärandvaraks olev korteriomand). Nimetatud põhjustel puudub alus pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Ainuüksi asjaolu, et poolte vahel on käimas kohtuvaidlus testamendi kehtivuse üle, ei ole piisavaks aluseks pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Ka puudub pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks vajadus, kuna CC tagab kohtuvaidluse ajal pärandvara
heaperemeheliku valitsemise ja pärandvara säilimise, tasudes arveid ning käies regulaarselt korteri seisukorda kontrollimas, mistõttu ei saa avaldajal mistahes kahju tekkida. Juhul kui kohus peaks vaatamata eeltoodule siiski leidma, et pärandvara hoiumeetmete rakendamine ja pärandvarale hooldaja määramine on põhjendatud, siis peaks pärandvara hooldajaks olema CC, kuna avaldaja elab Rootsis, mis tähendab, et tal ei ole võimalik ootamatute sündmuste korral kiirelt reageerida. Avaldaja pärandvara hooldajaks määramine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et avaldaja eesmärgiks ei ole mitte pärandvara hooldamine, vaid selle ainuvaldamine ja –kasutamine ning seeläbi korteri ainukasutusest kasutuseeliste saamine. Olukorras, kus CC on taganud ja tagab ka edaspidi vara säilimise ning selle korrashoiu, puudub mõistlik põhjus pärandvara suhtes hoiumeetmete rakendamiseks. Avaldaja väited pärandvara säilimise ohu kohta on paljasõnalised ja alusetud. Maakohtu määrus
5.Maakohus jättis avalduse ja avaldaja korduva taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
6.Antud juhul ei ole vajalik rakendada 08.10.2017 surnud YY pärandvara suhtes hoiumeetmeid. Avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna kohus rakendab pärimisseaduse (PärS) § 110 lg 1 järgi pärandvara hoiumeetmeid eelkõige siis, kui pärija ei ole teada või pärija ei viibi pärandvara asukohas. Antud juhul on teada võimalikud pärijad ja nende elukohad. Asjaolu, et poolte vahel on käimas kohtuvaidlus testamendi kehtivuse üle ja nad ei suuda omavahel kokku leppida kes ja mil viisil pärandvara hooldab kuni vaidluse lahenemiseni nende vahel, ei ole piisavaks aluseks pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Kuna pärandvara hoiumeetmete rakendamise eesmärk on kohaldada ajutisi meetmeid pärandvara säilimise tagamiseks, kuid antud juhul peaks mõlemad pooled olema huvitatud pärandvara säilitamisest, et eelduslikult pärandvara ka pärida ja kohus ei tuvastanud, et kumbki menetlusosaline sooviks seada pärandvara säilimise ohtu, siis ei ole põhjendatud pärandvara hoiumeetmeid rakendada. Elektri sulgemine vaidlusaluses korteris ei sea korteri säilimist ohtu, kuna korteris funktsioneerib kaudne soojusenergia tarbimine ja kütteperiood käesolevaks hooajaks lõppenud. Ka ei saa ulatuslikud hallituskolded olla tekkinud korterisse ca ühe kuu jooksul, nagu väidab avaldaja, vaid need on ilmselt tekkinud pikema perioodi jooksul ja nende tekkimise põhjuseks ei saa olla üksnes korteris elektri väljalülitamine. Lisaks ei saa olla avalduse rahuldamise aluseks tõenäosus, et KÜ X võib soovida viia majas läbi ehitustöid/remonttöid ning võtta vastu otsuseid, mis eeldavad kõikide kaasomanike nõusolekut. Määruskaebus
7.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda.
8.Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata nii avalduse pärandvarale hoiumeetmete rakendamiseks kui ka esialgse õiguskaitse taotluse.
9.Kohtu poolt tuvastatu, et puudub vajadus pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks, on oletuslik. Jääb arusaamatuks, mis põhjusel ei hinnanud kohus avaldaja esitatud tõendeid ja argumente. Tõenditest ei saa järeldada seda, et puudutatud isiku tegevus ei seaks pärandvara säilimist ohtu.
10.Ei saa asuda seisukohale, et tsiviilasjas nr 2-17-17430 võiks tehtav kohtulahend jõustuda enne 2018. aasta sügisest kütteperioodi. Jääb arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes
sai kohus järeldada, et pärandvara säilimine ei ole ohus olukorras, kus korterit ei saa kütta ka järgmisel talveperioodil.
11.Kohus ei ole mitte ühtegi avaldaja argumenti kohtumääruses analüüsinud ega põhjendanud tõendite kõrvale jätmist (hallitusseene ekspertiis, videod korteri olukorra kohta jne). Seega ei vasta kohtumäärus seaduslikkuse põhimõttele. Kohtu põhjendused ei riimu tõenditega. Kohus rikkus tõendite hindamise kohustust ja jättis kohtumääruse olulises ulatuses põhjendamata.
12.Korteri elektrienergia katkestamine on viinud hallitusseente tekkeni ja/või soodustab käesoleval juhul nende levikut. Kohus oleks pidanud hindama ohtu pärandvara säilimisele tulevikus, mitte seda, mis on minevikus hallituse põhjustanud ja tuvastama seejärel, kas olemasoleva olukorra säilimine võiks täiendavalt pärandvara kahjustada. Ainuüksi hallituse olemasolu ja kütte puudumine puudutatud isiku tegevuse tõttu tähendab seda, et pärandvara hoiumeetmete kohaldamine on vajalik.
13.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 2 kohaselt on eriomandi eseme korrashoidmisel korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selles piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ja teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ning ilma ülemääraste kulutusteta. Korter asub hoone esimesel korrusel ja ilma seda kütmata on oht veetorude külmumisele.
14.Avaldaja kohustuseks on õigusjärglasena säilitada eriomandis selline temperatuur, mis tagab kaasomandi säilimise ja teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt. Kuna tegemist on ahiküttega korteriga ja avaldaja on temperatuuri säilimiseks paigaldanud sinna elektriradiaatorid, siis ei saa muul viisil kui elektrienergia kaasabil tagada korteri temperatuuri. Avaldajal puudub õigus nõuda Elektrilevi OÜ-lt elektrienergia taastamist põhjusel, et avaldaja ei ole lepingu pooleks. Avaldajale jääb arusaamatuks, millisel viisil on võimalik täita eriomandi temperatuuri säilitamise kohustust, kui puudutatud isik on katkestanud korteris elektrienergia ühenduse. Kohus märkis, et korteris toimub kaudne soojusenergia tarbimine. Juhul, kui kohus viitab kaugküttele, siis tegemist on ahiküttega korteriga, mida köetakse elektriradiaatoriga. Juhul, kui kohus viitab sellele, et korter püsib soe põhjusel, et seda ümbritsevad kõrvalasuvad korterid, siis tulenevalt KrtS § 31 lg-st 2 ei ole ainuüksi kaudse soojusenergia tarbimine seaduse kohaselt lubatud. Seega ei saa kohus sellel põhjendusel jätta taotlust rahuldamata.
15.KÜ X soovib teha X majas muudatusi ja otsustusi, mis vajavad kõikide korteriomanike (kaasomanike) nõusolekut, mistõttu ei ole mõeldav, et majaga seotud otsuste vastu võtmine peaks viibima kuni tsiviilasjas nr 2-17-17430 lõpplahendi jõustumiseni. Üldkoosolekul otsustati ära, millised ülesanded püstitatakse eskiisprojekti tegijale. Eskiisprojekti elluviimisel on vajalik teha võimalike otsustustega toiminguid (katusealuse välja ehitamine, keldribokside loomine eriomandite juurde jne eeldavad uute eriomandite loomist, millise kandmiseks kinnistusraamatusse on vajalik kõikide kaasomanike nõusolekut). Kohus on kohtumääruses märkinud, et avalduse rahuldamise põhjuseks ei saa olla ainuüksi asjaolu, et KÜ X võib soovida viia läbi majas ehitustöid/remonttöid või teha otsuseid, mis eeldavad kõikide kaasomanike nõusolekut. Juhul, kui kohtule jäi arusaamatuks või ei leidnud piisavalt tõendamist KÜ X tulevikus tehtavad otsustused, siis on hagita menetluses TsMS 198 lg 3 kohaselt kohtul uurimisprintsiip. Kohus ei kaasanud KÜ-t X ega selgitanud, et nimetatud väite osas tuleks esitada täiendavaid tõendeid. Kohus on hagita menetluse põhimõtteid oluliselt rikkunud.
16.Puudutatud isiku poolt tekitatud olukord välistab kindlustuskaitse. Kohus nimetatud argumenti ei käsitlenud. Avaldaja avaldus pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks kuulub
rahuldamisele, mistõttu oleks kohus pidanud rahuldama ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Vastus määruskaebusele
17.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata või alternatiivselt määrata pärandvara hooldajaks puudutatud isik. Olukorras, kus puudutatud isik on taganud ja tagab edaspidi vara säilimise ja selle korrashoiu, puudub põhjus pärandvara suhtes hoiumeetmete rakendamiseks. Menetluse edasine käik
18.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata osas, milles avaldaja vaidlustas maakohtu määruse tema korduva taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata jätmise kohta. Muus osas jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata.
20.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsustust tehes menetlusnorme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjenduste ja järeldustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud pärandvara hoiumeetmete rakendamine ja avaldaja pärandvara hooldajaks määramine. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
21.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega, et maakohus ei hinnanud tema väiteid ega tõendeid. Maakohus on käsitlenud avaldaja väiteid piisava põhjalikkusega ja tuginenud määrust tehes tõenditele. Muu hulgas käsitles maakohus korteri seisukorda, sh hallitussseente olemasolu.
22.Pärandvara hoiumeetmete rakendamise eesmärk on kohaldada ajutisi meetmeid pärandvara säilimise tagamiseks seni, kuni kõrvaldatakse need tõkked, mis takistavad pärijatel endil pärandi säilimise eest hoolitsemist. Avaldaja ei toonud kohtu ette asjaolusid, mille alusel oleks kohus saanud jõuda veendumusele, et pärandvara säilimine on sattunud ohtu ning vaja on rakendada ajutisi meetmeid enne, kui selgub, kes on vara pärijaks.
23.Avaldaja hinnangul on korteri säilimine ohus, kuna elektri väljalülitamise tõttu ei saa korterit kütta. Ringkonnakohus leiab, et eelmainitud väide on ebaõige, kuna korteris on ahjuküte (I kd tlk 158). Seda, et ahju on võimalik kütmiseks kasutada, kinnitab kohtule esitatud elektrooniline vestlus, kus kirjeldatakse pärandaja korteris ahju kütmist (I kd tlk 128). Sellises olukorras puudub mõistlik põhjus tühjalt seisva korteri kütmiseks elektriradiaatoritega, eriti kui arvestada amortiseerunud elektrisüsteemi ja sellest tingitud tulekahju ohtu.
24.Põhjendamatud on avaldaja väited eriomandi temperatuuri säilimise kohustuse rikkumise ja pärandi kahjustamise kohta puudutatud isiku poolt. Elekter lülitati puudutatud isiku 16.03.2018 avalduse alusel ajutiselt välja kevadel, st kütteperioodi lõpus (I kd tlk 58) ja see
on lisakütte vajaduse ilmnedes võimalik taas sisse lülitada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et ka puudutatud isik on huvitatud pärandvaraks oleva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi säilimisest. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, millel põhineb avaldaja vastupidine seisukoht.
25.Põhjendatud ei ole ka avaldaja väited veetorustiku külmumise ohu kohta. Kevad- ja suveperioodil ei esine ohtu veetorude külmumiseks, samuti on asja materjalide kohaselt võimalik korterisiseselt vesi kinni keerata ja seda on puudutatud isik ka teinud, mistõttu torustiku külmumise oht puudub. Puudutatud isik elab Tallinnas ja tal on võimalik korteri olukorda pidevalt kontrollida ja teha selle säilimiseks vajalikke toiminguid, sh kütta. Avaldaja kinnitas, et ta elab igapäevaselt Rootsis ja külastab korterit harva (I kd tlk 69 pöördel p 25). Avaldaja ei ole põhistanud, mil viisil on tal võimalik korterit talveperioodil kütta ja täita pärandvara hooldaja ülesandeid.
26.Avaldaja tugineb määruskaebuses väitele, et puudutatud isiku tegevus välistab kindlustuskaitse, kuna korteri kodukindlustuse üldtingimustes on märgitud juhud, mil hüvitamine on välistatud. Avaldaja ei ole selgitanud, mil moel välistab elektri väljalülitamine korteris kindlustuskaitse. Kohtule esitatud kodukindlustuse tingimustest sellist välistust ei nähtu (I kd tlk 144-152).
27.Mis puudutab avaldaja väiteid elektri väljalülitamisest tekkinud hallituse kohta, siis märgib ringkonnakohus, et puudutatud isiku esitatud fotoga on tõendatud, et korteris oli hallitus juba 26.08.2017 (I kd tl 182), st üle poole aasta enne elektri väljalülitamist. Seega ei ole hallituse teke seotud korteris elektri väljalülitamisega märtsis 2018. Ka maakohus leidis põhjendatult, et hallituskolded ei saanud tekkida ühe kuu jooksul, st elektri väljalülitamisest kuni seeneproovide eksperthinnangu tegemiseni aprillis 2018 (I kd tlk 154,155). Nagu juba eelnevalt märgitud, on korterit võimalik kütta ja sellega vältida hallitusseente edasist levikut. Eksperthinnangu kohaselt on võimalik hallitusseentest vabaneda selliselt, et pinnad puhastatakse desinfitseeriva vahendiga.
28.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja etteheidetega hagita menetluse põhimõtete olulise rikkumise kohta. Käesolevas asjas ei pidanud kohus KÜ-t X menetlusse kaasama, kuna käesolevas asjas lahendatavad küsimused ei puuduta KÜ õigusi ega kohustusi. Samuti on alusetu etteheide, et kohus ei selgitanud avaldajale, et tal tuleb tõendada oma väidet, et KÜ X võib soovida majas läbi viia ehitustöid/remonttöid või teha otsuseid, mis eeldavad kõikide kaasomanike nõusolekut.
29.Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et kohtule rakendub hagita menetluses uurimisprintsiip, kuid selgitab, et see ei võta menetlusosaliselt täielikult lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust, üksnes kohtu roll tõendite kogumisel on aktiivsem kui hagimenetluses (vt ka V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne 2018, § 477, lk 72). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et üksnes tõenäosus, et KÜ X võib soovida mingeid otsuseid vastu võtta, ei ole avalduse rahuldamise aluseks. Avaldaja poolt määruskaebusele lisatud 15.03.2018 KÜ X üldkoosoleku protokollist nähtub, et ehitus- ja remonditöödega seonduvad otsused on üldkoosolekul vastu võetud (I kd tlk 196). Avaldaja ei ole toonud välja ega tõendanud, milliste täiendavate konkreetsete otsuste tegemiseks on vaja kõigi korteriomanike kokkulepet. Seda ei nähtu ka määruskaebusele lisatud KÜ juhatuse liikme 21.05.2018 e-kirjast (I kd tlk 197).
30.Avaldaja esitas määruskaebuse ka määruse resolutsiooni p 2 peale, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja korduva taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 4771 lg 2 teine lause). TsMS § 390 lg 1 kohaselt saab kaevata üksnes maakohtu
määruse peale, millega kohus hagi tagab, ühe tagamisabinõu teisega asendab või hagi tagamise tühistab. Seega ei saa esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise peale edasi kaevata. Kaebeõiguse puudumise tõttu on määruskaebus eelnimetatud osas võetud ebaõigesti menetlusse ja ringkonnakohus jätab selle TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.
31.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Maakohus määrab TsMS § 174 lg 4 esimese lause järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Gaida Kivinurm