Asjaõigus › Omandiasjad

1.5

T J ja M P on leppinud kokku, et T Jil on õigus paigaldada piirdeaed T Ji ja M P ainukasutusse jäävate kinnistuosade (ala 3 ning alad 1, 4 ja 2) vahele;

1.6

T Ji ainukasutusse jääb kinnistul paikneva kahekordse elamu (ehitusregistri kood xxx, edaspidi elamu) põhjapoolne osa pindalaga 219,2 m2 ja terrass pindalaga 26,1 m2 (ruumide eksplikatsioonis tähistatud sinisega, kohtumääruse lisa 2 ja 3);

1.7

M P ainukasutusse jääb elamu lõunapoolne osa pindalaga 102,5 m2 (ruumide eksplikatsioonis tähistatud rohelisega, kohtumääruse lisa 2 ja 3) ja rõdu pindalaga 4,8 m4;

1.8

T J ja M P on leppinud kokku, et senikaua kuni kogu kinnistu elektrivarustus käib läbi ühise elektrikilbi, mis paikneb alal 3 paikneva elamu põhjapoolse seina ääres, tagab T J M Ple ja M P poolt tellitud spetsialistidele ligipääsu sellele elektrikilbile ja M P elektrijuhtmestikule, mis kulgeb läbi elamu põhjapoolse osa ja mille juhtmed asuvad elamu välisküljel; Tulevaste vaidluste vältimiseks on T J ja M P leppinud kokku, et kinnistu jagamise korral ja juhul, kui kinnistu jagamise hetkel toimub kinnistu ja/või elamu elektriga varustamine läbi sellesama ühise elektrikilbi, on M Pl õigus nõuda reaalservituudi seadmist elektrivõrgu teenindamiseks.

1.9

T J ja M P on leppinud kokku, et senikaua kuni ehitis M Ple jääval alal 1 saab oma elektritoite läbi ühise elektrikilbi, mis paikneb elamu põhjapoolse seina ääres ja asub T Ji ainukasutusse jääval maa-alal, kohustub T J taluma M P elektriliini kulgemist läbi ala x , seda elektriliini tahtlikult mitte kahjustama ning võimaldama vajaduse tekkimisele selle liini parandamist. M P kohustub kõrvaldama nimetatud elektriliini hiljemalt 01.11.2020.

1.10 M Pl on õigus ilma T Ji nõusolekuta rajada alal 1 asuva ehitise elektrivarustus selle elektriliini ja elektriposti kaudu, mis jääb ala 1 lõunapoolsele piirile lähedale. T J ei tee M Ple ega M P poolt tellitud spetsialistidele takistusi ligipääsuks nimetatud elektriliinile ja elektripostile, tagamaks alal 1 asuva ehitise jaoks uue elektriühenduse rajamist. M P kohustub T Jit kirjalikult teavitama alal 1 asuva ehitise uue elektrivarustuse rajamise lõpulejõudmisest koheselt pärast kõikide elektri tarbimiseks vajalike tööde ja formaalsuste lõpetamist, kuid hiljemalt 01.11.2020; 1.11 T Jil on õigus pärast M Plt alal 1 asuva ehitise elektrivarustuse väljaehitamise lõpetamise kohta teate saamist või alates 01.11.2020 omal äranägemisel praegune elektriliin, mis varustab alal 1 asuvat ehitist, kas demonteerida või kasutada enda huvides mistahes muuks otstarbeks selleks M P nõusolekut vajamata; 1.12 T J ja M P on leppinud kokku, et nemad ei tee teineteisele lumetõrje, remonditööde ja ülevaatuse teostamiseks takistusi ligipääsuks sellele katuseosale, ligipääs millele on ainuvõimalik teisele poolele ainukasutusse jääva elamu küljelt. Pool teavitab teist poolt plaaniliste tööde teostamisest katusel mõistliku aja ette; Tulevaste vaidluste vältimiseks on T J ja M P leppinud kokku, et taoline kokkulepe jääb kehtima ka kinnistu jagamise või sellel asuvas elamus korteriomandite seadmise korral ja T Jil ja M Pl on õigus nõuda enda kasuks servituudi seadmist elamu hooldamise tagamiseks; 1.13 T J ja M P on leppinud kokku, et kuna alal 3 paiknevad abihooned jäävad käesoleva kohtumääruse jõustumise järgselt T Ji ainukasutusse, tasub T J M Ple selle eest hüvitise summas 3000 (kolm tuhat) eurot. M P hüvitab T Jile 50% maa mõõdistusega seotud kuludest summas 500 eurot. Vastastike nõuete tasaarvestuse tulemusena tasub T J M Ple 2 500 (kaks tuhat viissada) eurot, milline hüvitis kantakse M P arveldusarvele nr xxx 7 (seitsme) päeva jooksul arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest; 1.14 M P vabastab kõik alal 3 paiknevad abihooned oma ja M P varast hiljemalt 01.11.2020. Kuni selle ajani kasutab M P selle vara hoiustamiseks, mida ta soovib T Jile jäävatest abihoonetest ära tuua, 1998. aastal ehitatud traktorikuuri ala 3 põhjaservas oleva värava vahetus läheduses, viies sinna oma ja M P vara teistest alal 3 abihoonetest hiljemalt 01.06.2019.

T Jil on õigus lugeda M P ja M P poolt hüljatuks kogu vara, mida M P ei ole käesolevas punktis kokkulepitud tähtaegadeks T Ji ainukasutusse jäävatest hoonetest ja territooriumilt ära vedanud ning T Jil on õigus toimida taolise varaga oma äranägemise järgi; 1.15 T J ja M P on leppinud kokku, et kummalgi poolel on õigus lammutada tema ainukasutusse jääval kinnistuosal paiknevaid ehitisi (v.a elamu) ja ehitada uusi abihooneid või teha mistahes muid rajatisi ilma teise poole nõusolekuta. Samuti on kummalgi poolel õigus renoveerida elamut ennast, teha sellele juurdeehitisi ilma teise poole nõusolekuta viisil, kus need ümberehitused või juurdeehitused ei halvenda teise poole elukvaliteeti ega teise poole vara säilivust või väärtust. Juhul, kui vastavad tegevused vajavad kooskõlastamise või nõusoleku andmist riigi- või kohaliku omavalitsuse organites või kolmandate isikute ees, loetakse vastav kooskõlastus või nõusolek mõlema osapoole poolt käesoleva kohtumääruse jõustumisel tagasivõtmatult antuks; 1.16 T J ja M P on leppinud kokku, et mõlemal poolel on ilma teise poole nõusolekuta õigus nende ainukasutusse jäävaid osi nii elamust kui ka kinnistust anda rendile ja kasutada ettevõtluseks viisil, mis ei halvenda teise poole elukvaliteeti ega teise poole vara säilivust või väärtust; 1.17 T J ja M P on leppinud kokku, et kõik käesolevas kohtumääruses märgitud juurdepääsude ja servituutide seadmiseks sõlmivad T J ja M P vajadusel notariaalselt tõestatud lepingud, kusjuures kumbki pool ei tee teisele poolele põhjendamatuid takistusi taotleva kinnisomandi kitsenduse seadmiseks. Juhul, kui pärast kinnistu jagamist soovib pool koormata teisele poolele kuuluvat kinnistut käesolevas kohtumääruses kirjeldatud servituudiga või muu kitsendusega, teavitab ta teist poolt sellest ja teeb ettepaneku ilmuda notarisse lepingu sõlmimiseks 30 päeva jooksul. Poolel ei ole õigust keelduda taolise lepingu sõlmimisest, kui taotletav kitsendus vastab sisult ja mahult käesolevas kohtumääruses kajastatule ja ei kahjusta ebamõistlikult poole huve. Kõik käesolevas kohtumääruses märgitud juurdepääsud ja servituudid seatakse tähtajatult ja tasuta; 1.18 T J, M P ja M P leppisid kokku, et kinnistu jagamise korral jääb M P kasuks seatud hüpoteek koormama vaid M Ple kuuluva jagamise tulemusena moodustatud kinnistut; 1.19 M P kinnitab, et temal ei ole vastuväiteid käesoleva kohtumäärusega kinnitatud kasutuskorra osas; 1.20 T J võtab tagasi nõude M P vastu nõusoleku andmiseks kinnistu jagamiseks. M P kinnitab, et ta on nõus hagi tagasivõtmisega, temal ei ole tekkinud menetluskulusid seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega ja ta ei soovi menetluskulude hüvitamist seoses hagi tagasivõtmisega.

1.21 Käesoleva kohtumäärusega kinnitatud kasutuskord kehtib ka T Ji, M Palis ja M P õigusjärglaste ja kinnistu tulevaste omanike suhtes sõltumata õigusjärgluse ja omandi ülemineku alusest. 1.22 T J, M P ja M P kinnitavad, et neil ei ole pärast kohtumääruse jõustumist teineteise suhtes mitte mingisuguseid pretensioone seoses tsiviilasjas nr 2-17-16882 esitatud nõuetega, kinnistu või elamu kasutamise korraga või selle tsiviilasja menetlemisega. 1.23 T J, M P ja M P on kokku leppinud, et tsiviilasjas nr 2-17-16882 tekkinud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-16882 T Ji hagis M P vastu kaasomandi lõpetamiseks K talu kinnistule ning M P vastu hüpoteegipidaja tahteavalduse andmiseks kohustamiseks.

Menetluskulud jäävad poolte endi kanda

Tagastada T Jile riigilõiv 300 eurot M Ji arveldusarvele nr xxx. Tagastada M Ple riigilõiv summas 300 eurot M P arveldusarvele nr xxx.

Toimetada kohtumäärus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib vastavalt poolte kokkuleppele esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on T Ji hagi M P vastu kaasomandi lõpetamiseks K talu kinnistule ning M P vastu hüpoteegipidaja tahteavalduse andmiseks kohustamiseks. 10.10.2018 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Pooled teatasid kohtule, et on jõudnud kokkuleppele ning soovivad kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist. Pooled kinnitasid, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja palub tagastada pool hagilt tasutud riigilõivust. Kostja palub tagastada temale vastuhagilt tasutud riigilõiv. Pooled leppisid kokku, et vähendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 1 päevani. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et kompromissi saab kinnitada. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus

leiab, et käesolevas asjas sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav. Seetõttu kinnitab kohus kompromissi ja lõpetab asjas menetluse. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 168 lg 3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kaasomandi lõpetamise nõudelt ühe kinnistu osas tasus hageja 300 eurot riigilõivu ning hüpoteegipidaja tahteavalduse andmiseks kohustamise nõudelt tasus hageja riigilõivu 300 eurot. Kuna nimetatud nõuete osas sõlmiti kompromiss, tagastab kohus hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel 300 eurot. Riigilõiv tagastatakse vastavalt hageja taotlusele M Ji arvele. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui riigilõiv on tasutud valele riigilõivu võtjale või toimingu eest, mille tegemist ei taotletud. Kostja I M P teatas 24.01.2018 kohtule esitatud menetlusdokumendis, et soovib käesolevas tsiviilasjas esitada vastuhagi ning tasus 24.01.2018 vastuhagilt riigilõivu summas 300 eurot. Kohus määras 18.04.2018 eelistungil kostjale I tähtaja vastuhagi esitamiseks. Kuivõrd kostja I ei ole käesolevas tsiviilasjas vastuhagi esitanud, kuulub kohtu hinnangul kostja I poolt ennatlikult tasutud riigilõiv tagastamisele. Riigilõiv tagastatakse vastavalt kostja I taotlusele tema arvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.