ANLE Ehitus OÜ hagi J Gi ja T Ti vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
Kostja II vastu esitatud nõude hind 1 028,49 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: ANLE Ehitus OÜ (registrikood xxx, asukoht J.Kunderi 30/1-8a, Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Simo Soolo Kostja I: J G (isikukood xxx, postiaadress xxx); Kostja II: T T (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja Anu Baum.
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista välja T T’ilt (isikukood xxx) ANLE Ehitus OÜ (registrikood xxx) kasuks kahjuhüvitis 543,43 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta hageja poolt kostja II vastu esitatud nõude sisulise menetlemisega seotud menetluskulud hageja ja kostja II endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või
2-17-18021 tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
EELNEV MENETLUSE KÄIK
1.Hageja ANLE Ehitus OÜ esitas 30.11.2017.a Harju Maakohtule hagi J Gi ja T Ti vastu kahju hüvitamiseks. Kohus võttis hagiavalduse 21.12.2017.a määrusega menetlusse. Kuivõrd kostjad hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud, rahuldas kohus hagi mõlema kostja suhtes 31.01.2018.a tagaseljaotsusega. Kostjad esitasid 31.01.2018.a tagaseljaotsuse peale kajad. Kohus rahuldas 07.05.2018.a määrustega T Ti kaja Harju Maakohtu 31.01.2018.a tagaseljaotsuse peale ja taastas tema suhtes menetluse, kostja J Gi kaja jättis kohus rahuldamata ja menetluse tema osas taastamata. Kostja J Gi osas on tsiviilasjas 2-17-18021 tehtud 31.01.2018.a tagaseljaotsus jõustunud. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ANLE Ehitus OÜ ja T T’i 03.11.2015.a suulise tähtajatu töölepingu, mille alusel töötas töötaja tööandja juures paigaldustehniku ametikohal. Töötaja esitas 30.06.2017.a tööandjale avalduse, milles palus lõpetada töölepingu alates 30.06.2017.a. Seoses töösuhte lõpetamisega on tööandja tasunud töötajale lõpparve summas 793,28 eurot (bruto) töötaja arveldusarvele. Kuna töötaja teavitas tööandjat töölepingu ülesütlemisest vähem kui 30 kalendripäeva ette, siis sellega on töötaja rikkunud TLS § 98 lg-s 1 sätestatud nõuet. Tööandja esitas 03.07.2017.a töötajale töölepingu lõpetamise akti, milles palus muuhulgas hüvitada kahju töölepingu lõpetamisest vähem ette teatamise eest ja tegi ettepaneku tasaarvestuseks, kuid töötaja keeldus dokumenti allkirjastamast ja tööandjale kahju hüvitamast.
3.Töötaja töötasu oli 7,7 eurot (bruto). Kui töötaja oleks järginud 30-päevast töölepingu ülesütlemise tähtaega, siis oleks ta saanud töötada tööandja juures juulis 2017.a ja arvestuslikult täistööajaga 168 tundi. Tööandja palgakulu töötajale oleks olnud 1 730,84 eurot. Kuivõrd töötaja lahkus päevapealt ja tööandjal oli vaja töötajaid selleks, et täita lepingulisi kohustusi tellijate ees, siis pidi tööandja leidma asendustööjõudu. Tööandandja sai kasutada kolme alltöövõtja teenuseid ning palkas tähtajaliselt uue töötaja. OÜ Xxx tegi tööandjale juulis töid kokku 58h ja osutas transporditeenust. Tööandja tasus selle eest OÜle Xxx kokku 1111 eurot (ilma käibemaksuta). OÜ Xxx tegi tööandjale juulis töid kokku 179h ning osutas transporditeenust kokku summas 3942,20 eurot (ilma käibemaksuta). xxx OÜ tegi tööandjale juulis töid kokku 28h ja osutas transporditeenust summas 789,28 eurot (ilma käibemaksuta). Tähtajalise töölepingu alusel tegi J R tööandjale juulis tööd 84h, mille eest oli kokku lepitud tasu 648,34 eurot ja Tööandja kogukulu oli 867.48 eurot. Eelnevast tulenevalt õnnestus tööandjal leida töötajate töötundidele asendust, kuid kõrgema tunnitasu hinnaga, tasudes alltöövõtjatele ja J Rle kokku 6 709,96 eurot. Kostjad põhjustasid hagejale kahju summas 2706,55 eurot, sest kui töötajad oleks järginud seaduses ettenähtud 30-päevast etteteatamise tähtaega, oleks tööandja saanud vajalikud töötunnid hinnaga 4 003,41 eurot. Kiirelt asendusteenuste ostmise kulud olid suuremad. Kostja vastutab selliste suuremate kulude eest ning hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitist summas 1 028,49 eurot.
4.Tööandja ja töötaja vahel olid sõlmitud suuline tööleping. Tööandja on töölepingu kehtivuse ajal teinud töötajale ettepaneku sõlmida töölepingud kirjalikus vormis, kuid töötaja on sellest ise keeldunud. Antud juhul ei ole töötaja välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mis õigustaks tema töölepingu kohest lõpetamist ning tööandja teada ei ole ühtegi sellist põhjust ka esinenud. Eeltoodust lähtuvalt on tööandja seisukohal, et töötaja on öelnud oma töölepingu üles korraliselt, rikkudes TLS § 98 lg-s 1 toodud 30kalendripäevast etteteatamise tähtaja nõuet. Kostja lõpetas töösuhte hagejaga päevapealt.
2-17-18021 Sealjuures teadis kostja, et hagejal on vaja teda objektidele tööle ja tema lahkumisel on reaalne oht, et hageja ei leia asendustööjõudu ja tal tekivad raskused tellimuste teenindamisel. Sellest tulenevalt oli kostjate käitumine tahtlik TLS § 98 lg 1 kohustuse rikkumine ja kostja vastutab sellega hagejale põhjustatud kahju eest. Hageja palub mõista T T’ilt (isikukood xxx) ANLE Ehitus OÜ kasuks välja kahjuhüvitis summas 1028,49 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja T T ei tunnista hagi. Kostja asus hageja juures tööle 03.11.2015.a. Hageja ei sõlminud kostjaga kirjalikku töölepingut. Kostjal puudusid ametijuhend, sh ei olnud üheselt selge, millised olid kostja tööülesanded ning tööalane positsioon hageja juures. Hageja soovis kostjaga sõlmida kirjalikud töölepingud juunis 2017.a. Kuna töölepingus sätestatu ei vastanud kostja soovidele, ei soovinud kostja muutunud tingimustega töölepinguid allkirjastada. Kostja kirjutasid 30.06.2017 hagejale avalduse töölepingu lõpetamiseks, mille üheks põhjuseks oli hageja poolt kostjale edastatud tööleping. Kostja kirjutasid töölepingu lõpetamise avaldused 30.06.2017.a hageja dikteerimise alusel – just hageja sooviks oli lõpetada tööleping poolte kokkuleppel.
6.Kostja ja hageja töösuhe on ka varasemalt olnud problemaatiline, seda peamiselt hagejast tingitud asjaoludel, nt ei ole hageja tasunud töötasu ja puhkuseraha tähtaegselt. Ka ei olnud hagejal kostjale alati tööd pakkuda. Nii ei ole hageja kostjale II pakkunud tööd 2017 aasta juuni so viimasel kuul kui kostja II hageja juures töötas – tavapärased olid olukorrad, kus hageja saatis kostja II SMSi teel teate, et täna pole vaja tööle tulla, kuna tööd ei ole.
7.Nõue kirjutada avaldused töölepingu lõpetamiseks n.ö päeva pealt tuli hagejalt, s.o kostjad kirjutasid avaldused TL lõpetamiseks hageja dikteerimise järgi. Hageja on ka ise TVK-s tunnistanud, et soovis kostjatega töölepingud lõpetada, s.o et hageja oli valmistanud ette töölepingu erakorralised ülesütlemised. Seega on alusetu hageja väide, et olukord, kus kostjad lahkusid töölt nö päeva pealt, tuli talle ootamatult. Hageja on saatnud 28.06.2017.a kostjale I sõnumi, milles kirjutab: „Too kõik tööriided täna tagasi ja muus ettevõtte asjad, kütusekaart, pangakaart, võtmed jne. Kirjuta lahkumisavaldus ka tänase kuupäevaga“. Seega on hageja ise 28.06.2017.a nõudnud, et kostja kirjutaks lahkumisavalduse.
8.Hageja ei ole oma avalduses toonud võrdlusena välja, kas allhankijate poolt juulis 2017.a hagejale teostatud tööde eest on hageja tasunud kõrgemat hinda kui tavapäraselt. Samuti ei ole hagi materjalidest näha, et hageja poolt hagis viidatud tööd on allhankijate poolt tellitud just sellel põhjusel, et hageja ja kostjate vahelised töölepingud lõppesid või on allhankijate poolt teostatud tööd lepitud kokku juba varasemalt ning ei ole seost kostjatega lõpetatud töölepingutega. Kostja tööülesanneteks oli tööstusliku ventilatsiooni paigaldus ja hooldus. Üldiselt tegi kostja I tehniku tööd, kostja II oli abitööline, kes pidi kostjat I abistama. Lisaks andis hageja kostjale ka muid tööülesandeid nt objektidel puuduste likvideerimised, auto eest hoolitsemine, laos inventuuri tegemine, juhataja lastele kingipakkide vedamine, juhataja asjade ajamine, siis kui ta oli puhkusel. Hageja poolt kahjuhüvitise aluseks olevad arved erinevatelt äriühingutelt ei ole üheselt seostavad hageja ja kostjate vahelise töösuhte lõppemisega ning arvetel kajastatut ei saa automaatselt lugeda, kui hagejale tekkinud kahju seoses kostjate poolt hageja nõudmisel erakorralise töölepingu ülesütlemisega.
9.OÜ Xxx tegi hagejale ka varasemalt alltöövõttu, OÜ Xxx alltöövõtu korras teostavad tööd ei kattunud kostja poolt teostatavate töödega. OÜ Xxx arvetel on kirjas, et ettevõte on
2-17-18021 teostanud aspiratsiooniseadmete paigaldust, kuid ei ole näha ning hageja ei ole ka hagis toonud välja, millistel objektidel OÜ Xxx töid teostas. Kuna OÜ Xxx teostas hagejale pidevalt alltöövõtu korras ventilatsiooniseadmete paigaldust, on kostjad seisukohal, et OÜ Xxx alltöövõtu korras juulis 2017.a teostatud tööde puhul on tegemist töödega, mille teostamine OÜ Xxx poolt oleks toimunud ka juhul, kui kostjad ei ole töölepinguid ülesse öelnud.
10.OÜ Xxx arvel on näha millistel objektidel töid teostati, kuid ei ole näha milliseid töid teostatid. OÜ Xxx on hagejale ka varasemalt teostanud alltöövõtu korras töid. Kuna pole toodud välja, milliseid töid OÜ Xxx teostas ning kas tööd, mille teostamise kohta OÜ Xxx esitas arve, olid kostja tööülesanneteks, siis kostja ei tunnista hageja nõuet OÜ Xxx poolt teostatud tööde osas.
11.Hageja poolt esitatud hagi lisa ei ole arve, vaid väljavõte xxx OÜ poolt teostatud tööde kohta. Esitatud väljavõttest ei nähtu, millised töid ja kus on xxx OÜ teostanud. XXX Xxx OÜ puhul on tegemist äriühinguga, mis osutab alltöövõtu korras hageja keevitusteenuseid. Kostjad I ja II ei teosta keevitustöid, seega ei ole XXX Xxx OÜ poolt teostatud tööd kindlasti seotud asjaoluga, et kostjad ütlesid töölepingud ülesse ilma etteteatamistähtaega järgimata.
12.Hageja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, millised olid J R tööülesanded, kas need kattusid kostjate tööülesannetega, so olid samad; kui suur oli J Rle masktav tunnitasu ning mitu tundi J R hagejale töid teostas.
13.Seega, ei tunnista kostja hageja kahjuhüvitamise nõuet, kuna töölepingute lõpetamine toimus hageja nõudel, mistõttu ei tulnud töölepingute lõpetamise fakt hagejale ootamatult. Samuti ei hageja poolt esitatud avaldusest võimalik üheselt järeldada, et hageja poolt tellitud ja tasutud tööd on otseses seoses hageja ja kostja töösuhte lõppemise faktiga. Kostja on seisukohal et hageja ei ole tõendanud, et hageja väidetavate kahjude ja kostja käitumise vahel on olemas seos.
14.Kostja on 03.10.2018 menetlusdokumendis märkinud, et J R võeti tööle üheks kuuks tunnihinnaga 10 eurot bruto. Hageja on ise oma hagiavalduses toonud välja, et J Gi töötasuks oli 10.11 eurot/tund (bruto), seega ei saa hageja väita, et seoses kostjate töölt lahkumisega oli ta sunnitud palkama J R tööle kõrgema töötunnihinnaga kui oli J Gil. J R töötunni maksumus oli küll suurem kui oli T Ti töötasu, kuid J Rd ei võetud tööle kostja T Ti asemel – J R tööülesanneteks on töölepingus märgitud erinevate tehnosüsteemide paigaldus ja remont. Sarnast tööd tegi koos kostjaga töötanud ja töölt lahkunud J G, mitte kostja – kostja oli abitööliseks, kes aitas J Git tehnosüsteemide paigaldustöödel, kuid kostjal puudub väljaõpe ja oskused iseseisvalt teostada tehnosüsteemide (ventilatsioonisüsteemide) paigaldust ja remonti. Seega ei tekkinud hagejale J Rga töölepingu sõlmimisega kahju, kuna talle makstav töötunni tasu on võrdväärne sellega, mis hagejal oleks tulnud tasuda lahkunud töötajatele, kui töötajad oleks pärast töölepingu ülesütlemise avaldust jäänud tööle veel 30 päevaks.
15.Hageja on kokku pidanud tellima töid kogumahus 349 tundi. 2017 aasta juulikuus oli 21 tööpäeva ning 168 töötundi. Seega saavad kahe töötaja töötunnid olla maksimaalselt 336 tundi. Hageja poolt esitatud andmete alusel on hageja ostnud sisse rohkem töötunde, kui kostjatel oleks olnud kohustus tööd teha. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et kostjad töötasid objektidel koos, s.o olid partnerid – J. G paigaldas tehnosüsteemid ning T T oli talle abitööliseks.
2-17-18021
16.Samuti ei ole hageja poolt esitatud tõendite põhjal arusaadav, mis põhjusel tegid H objekti töid nii OÜ Xxxl kui ka OÜ Xxx, millised töid nad teostasid ning mis kuupäevadel on tööd teostatud. Hageja poolt esitatud andmete alusel tehti juulikuus xx ja xx objektil kokku 205 tundi tööd. Hageja poolt esitatud tõendite alusel ei ole võimalik saada aru, mitu isikut antud objektil tööd tegi, aga fakt on see, et kuna kostjad töötasid koos, s.o olid paarimehed, ei oleks nad juulis 2017 saanud teha eelnimetud objektidel tööd rohkem kui 168 tundi sh koos transpordiga objektile ja tagasi.
17.Hageja on esitanud kostjale nõudeid, kus hüvitatava kahju suurus on alati erinev: 03.07.2017.a on hageja, esitades kostjale töölepingu lõpetamise projekti, esitanud kostjale kahjunõude summas 1404.18 eurot; 30.06.2017 esitatud avalduses Töövaidluskomisjonile on hageja esitanud kostja vastu nõude summas 1973,10 eurot; 30.11.2017 esitatud hagiavalduses on hageja nõue kostja suhtes 1028,49 eurot; 02.10.2018 e-kirjas on hageja esindaja pakkunud välja, et hageja on nõus kompromissiga, kui kostja tasub nõude summas 1797,34 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
19.Asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas: ANLE Ehitus OÜ ja T T’i vahel oli 03.11.2015.a sõlmitud suuline tähtajatu tööleping, mille alusel töötas T T ANLE Ehitus OÜ-s paigaldustehniku ametikohal ning tema tunnitasu oli 7,70 eurot tunnis (bruto); 30.06.2017.a esitas töötaja tööandjale avalduse, milles palus lõpetada töölepingu alates 30.06.2017.a, s.o avalduse esitamise päeval.
20.Hageja palub mõista kostjalt II välja kahjuhüvitise summas 1 028,49 eurot, mis on tekkinud seoses asjaoluga, et kostja II ei järginud töölepingu lõpetamisel seaduses sätestatud 30-päevast etteteatamistähtaega. Kostja II hagi õigeks ei võta ega tunnista enda vastu suunatud nõuet. Poolte vahel on vaidlus töölepingu lõppemise aluse, selle lõpetamise initsiatiivi, kahju tekkimise, selle suuruse ning kostja poolse rikkumise ning hagejale tekkinud kahju vahelise põhjusliku seose osas.
21.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-56-17 p-is 25 märkinud, et üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p 14): töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §‐s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2; vt ka Riigikohtu 25. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1151-15, p 13);
2-17-18021 kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka Riigikohtu 25. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 15).
22.Esmalt analüüsib kohus, kas esineb kahjunõude aluseks olev töölepingu rikkumine. Kohtutoimikust nähtub, et 30.06.2017.a on kostja II esitanud hagejale avalduse (tl 10), millest nähtuvalt soovib hageja omal soovil töölt lahkuda, paludes viimaseks tööpäevaks lugeda 30.06.2017.a. Töötaja oma avalduses töölepingu lõpetamise soovi ei põhjendanud. Hageja seaduslik esindaja on avalduse kinnitanud samal kuupäeval. Töölepingu seaduse (TLS) 85 lg 1 sätestab, et töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. TLS § 95 lg 1 sätestab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. TLS § 95 lg 2 ls-st 2 võib tuletada, et töötaja ei pea korralist töölepingu ülesütlesmist põhjendama. TLS 85 lg 3 kohaselt eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Kuivõrd kostja II avaldusest ei ole võimalik tuvastada, et tegemist oleks töölepingu erakorralise ülesütlemisega töötaja poolt (kuivõrd avalduses puuduvad vastavad põhjendused), siis tuleb nimetatud avaldus lugeda korraliseks töölepingu ülesütlemise avalduseks. Kostja II poolt menetlusdokumentides avaldatud rahulolematus kirjaliku töölepingu projektiga, palga ja puhkuseraha tasumise tähtaegsusega, tööga varustamisega jms ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuivõrd ülesütlemisavalduses ei ole nimetatud asjaoludele tuginetud ning tagantjärgi ei ole võimalik ülesütlemist põhjendada. Samuti ei muuda ülesütlemist erakorraliseks väidetav tööandjapoolne initsiatiiv või survestamine, mis eelnes töölepingu lõppemisele. TLS 85 lg 4 sätestab, et kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. TLS § 98 lg 1 sätestab, et korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Kostja II ei ole eelviidatud sättest tulenevat etteteatamistähtaja nõuet täitnud ning on avaldanud soovi lõpetada tööleping samal päeval, s.o 30.06.2017.a. Seega tulenevalt TLS 85 lg-st 4 ja TLS § 98 lg-st 1 pidanuks kostja II tööleping korraliselt lõppema 30.07.2017.a, mis tähendab, et kostja II on töölt lahkunud 30 päeva enne töölepingu lõppemist.
23.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-126-14 p-is 14 märkinud järgmist: „... olukorras, kus töölepingu lõppemine tuleb lugeda TLS § 85 lg 4 alusel korraliseks, võib tööandjal olla õigus nõuda töölepingut süüliselt rikkunud töötajalt hüvitist TLS § 74 lg-te 1 või 2 järgi nt juhul, kui töötaja on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist ja põhjustanud sellega tööandjale kahju. TLS § 1 lg 1 ning § 15 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on töötaja peamiseks kohustuseks teha tööd. Kui töötajal ei ole alust töö tegemisest keelduda, nt ei esine TLS §-s 19 sätestatud tööst keeldumist õigustavaid asjaolusid, võib töö tegemata jätmist, sh tööandja loata töölt lahkumist pidada töölepingu rikkumiseks. Kolleegium selgitab, et töölepingu rikkumiseks võib mh olla ka töölt lahkumine enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist.“
24.Kuivõrd kohtuni ei ole toodud, et kostja II oleks pärast 30.06.2017.a avalduse esitamist hageja juures töötanud või et kostjal II oleks olnud alus töö tegemisest keeldumiseks, leiab kohus, et kostja II, lahkudes töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist, on rikkunud poolte vahel sõlmitud töölepingut. Lepingu rikkumine seisnes selles, et kostja II ei ilmunud perioodil 30.06.2017.a – 30.07.2017.a tööle ega täitnud töölepingust tulenevaid kohustusi.
2-17-18021
25.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hagejale on kostja II poolse rikkumisega seonduvalt kahju tekkinud. Riigikohus on 06.05.2015.a lahendi nr 3-2-1-36-15 p-is 22 märkinud, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Samuti tuleb VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitada üksnes selline kahju, mis on kahju tekitaja käitumise tagajärg. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
26.Tööandja sõnul kasutas ta kostjate lahkumisest põhjustatud tööjõupuuduse leevendamiseks alltöövõtjaid ning lisaks palkas tähtajaliselt uue töötaja. Hageja tasus alltöövõtjatele ja asendustöötajale kokku 6 709,96 eurot. Hageja märgib, et kui kostjad oleks järginud seaduses ettenähtud 30-päevast etteteatamise tähtaega, oleks tööandja saanud vajalikud töötunnid hinnaga 4 003,41 eurot. Kiirelt asendusteenuste ostmise kulud olid suuremad, mistõttu on kostjad põhjustanud hagejale kahju summas 2 706,55 eurot (6709,96-4003,41). Kuivõrd kostja II töötasu moodustab 76% kostja I töötasust, siis hageja nõuab kostjalt II kahjuhüvitist summas 1 028,49 eurot.
27.Hindamaks, kas hageja nõude aluseks olevatel kuludokumentidel kajastatud tööd ühtivad kostja II töölepingust tulenevate ülesannetega, tuleb välja selgitada, millised õigupoolest olid kostja II tööülesanded. Kuivõrd poolte vahel puudus kirjalik tööleping, ei ole võimalik dokumentaalsete tõendite pinnalt tuvastada, millised olid kostja II tööülesanded hageja juures. Hagist nähtuvalt töötas kostja II hageja juures paigaldustehniku ametikohal. Kostjad on aga ise märkinud, et nende tööülesanneteks oli tööstusliku ventilatsiooni paigaldus ja hooldus. Kostja I tegi tehniku tööd, kostja II oli abitööline, kes pidi kostjat I abistama. Lisaks andis hageja kostjatele ka muid tööülesandeid, nt „objektidel puuduste likvideerimised, auto eest hoolitsemine, laos inventuuri tegemine, juhataja lastele kingipakkide vedamine, juhataja asjade ajamine, siis kui ta oli puhkusel“ (tl 71 pöördel, p 2.2.2). Ülaltoodud tööülesannete kohta ei ole menetlusosalised sõnaselgeid vastuväiteid esitanud, mistõttu loeb kohus need kostja II tööülesanneteks.
28.Hageja on kahjunõude koosseisu märkinud järgmised kulud: OÜ Xxx teostatud töö maksumusega 986 eurot (maht 58h) ja osutatud transporditeenus maksumusega 125 eurot, kokku 1 111 eurot (ilma käibemaksuta; tl 12) – kohus on seisukohal, et transporditeenus on kulu, mis oleks tekkinud ka juhul, kui kostja II poolne rikkumine poleks aset leidnud, mistõttu ei saa seda kahjuna käsitleda; ülejäänud osas on kulu põhjendatud; OÜ Xxx teostatud töö maksumusega 3 580 eurot (maht 179h) ning osutatud transporditeenus maksumusega 362,20 eurot, kokku summas 3 942,20 eurot (ilma käibemaksuta; tl 13) – kohus on seisukohal, et transporditeenus on kulu, mis oleks tekkinud ka juhul, kui kostja II poolne rikkumine poleks aset leidnud, mistõttu ei saa seda kahjuna käsitleda; ülejäänud osas on kulu põhjendatud;
2-17-18021 XXX Xxx OÜ teostatud töö maksumusega 700 eurot (maht 28h) ja osutatud transporditeenus maksumusega 89,28 eurot, kokku summas 789,28 eurot (ilma käibemaksuta; tl 14) – kohus on seisukohal, et transporditeenus on kulu, mis oleks tekkinud ka juhul, kui kostja II poolne rikkumine poleks aset leidnud, mistõttu ei saa seda kahjuna käsitleda; tõendist ei nähtu, milliseid toiminguid on teostatud, mistõttu ei ole võimalik sellelt nähtuvat kulu kostja II rikkumisega seostada, millest johtuvalt on nimetatud osas kahjunõue alusetu. Hageja on küll märkinud, et kulu on seotud lihtkeevitustöödega, mida teostas ka kostja I, kuid kostja II kohtu poolt tuvastatud tööülesannete hulka nimetatud töö ei kuulunud, mistõttu ei ole võimalik nimetatud kulu kostja II vastu esitatud kahjunõude koosseisu arvestada; asendustöötaja J. R palgakulu 867,48 eurot (maht 84h; tl 15) – kohus on seisukohal, et kulu on põhjendatud, arvestades sealjuures ka asendustöötajaga sõlmitud töölepingus kokkulepitud tööülesannete sisu (tl 94, p 2.2).
29.Eeltoodust nähtub, et hageja on kostjate rikkumise tulemusel kandnud kahju kogumahus 1 430,07 eurot (rikkumisega seotud kulu 5 433,48 eurot – kulu, mis oleks lepingu kohasel täitmisel tekkinud 4 003,41 eurot). Kuivõrd hageja nõuab kostjalt II kahjuhüvitist lähtuvalt kostjate palga proportsioonist, siis oleks kostja II kanda jääv kahjusumma 543,43 eurot.
30.Kostja II on esile toonud, et hagejale alltöövõtu korras asendustööjõudu pakkunud ettevõtted on hagejaga koostööd teinud ka varasemalt, mistõttu on alust arvata, et arvetel kajastatud kulu on seotud hoopis tavapärase alltöövõtuga, mitte kostjate rikkumisega. Kohus märgib, et kostja ülalviidatud väited on tõendamata. Kuivõrd kostja II lõpetas töösuhte päevapealt, on mõistetav tööandja pöördumine varasemate koostööpartnerite poole, kuivõrd see võimaldab asendustööjõudu palgata kiiremini.
31.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja II on töölepingu rikkumises süüdi. TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. TLS § 16 lg 1 sätestab, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. TLS § 16 lg 2 sätestab, et töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. VÕS § 104 lg-d 2-5 sätestavad, et süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Tahtlus on teadlikkus oma käitumise õigusvastasuses ja sellise tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Tahtlust ei saa olla siis, kui teo tahtlikult põhjustanud isik ei saanud aru oma teo õigusvastasusest (VÕS I kommenteeritud väljaanne, Tln 2006, P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, lk 332).
32.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus asuda seisukohale, et kostja II rikkus kohustust tahtlikult, kuivõrd kostja II käitumisest võlasuhte lõpetamisel ei ole võimalik tuletada, et ta soovis hagejale kahju tekkimist. Hageja ei ole kostja II ülesütlemisavaldust vaidlustanud ega nõudnud kostjalt II tööleasumist. Seega leiab kohus, et kostja II on kohustust rikkunud hooletusest – kostja II pidi mõistma ja ette nägema, et
2-17-18021 olukorras, kus ta tööle ei ilmu ning töölepingust tulenevaid kohustusi ei täida, võib tööandjal tekkida vajadus tellida kostja II tööülesannete täitmine kolmandatelt isikutelt. Seda veelgi enam olukorras, kus kostja II lõpetas töösuhte päevapealt. Kuivõrd kostjad olid n.ö paarimehed, pidi kostja II eeldama, et terve töömeeskonna päevapealt lahkumine põhjustab tööandjale probleeme tellimuste täitmisel. Seega on kostja II töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud süüliselt (hooletus).
33.VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kohus on ülal leidnud, et kostja II on rikkunud töölepingust ja TLS § 1 lg-st 1 tulenevat töötaja põhikohustust – teha töölepingu alusel tööandjale tööd. Kohus leiab, et tööandjale tekkinud kahju hüvitamine olukorras, kus töötaja on süüliselt töölepingust ja TLS §-st 15 tulenevaid kohustusi rikkunud ja kahjustanud sellega tööandjale töösuhtest tulenevat põhihuvi, kuulub asendustööjõu palkamisega tekkinud kahju hüvitamisele. Seega on kohus seisukohal, et kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga.
34.TLS § 74 lg 2 sätestab, et kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-56-17 p-des 29-30 märkinud, et „hooletu rikkumise korral täpsustab TLS § 74 lg 2 erinormina VÕS § 127 lg‐t 2, kuna seal on loetletud kahjuhüvitise arvestamiseks olulised asjaolud. TLS § 74 lg 2 hõlmab vähemasti põhiosas ka VÕS § 139 ja § 140 kahjuhüvitise piiramise aluste osas. Hüvitise määramine TLS § 74 lg 2 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid siis, kui diskretsioonipiire on ületatud.“ Kohus on pärast kahju tekkimist kajastavate tõendite hindamist eelnevalt leidnud, et kostja II kanda jääv kahjusumma moodustab 543,43 eurot. Arvestades, et kostja II töötas hageja juures sisuliselt ventilatsioonisüsteemide paigaldaja abilisena, mis ei eeldanud temalt kõrgendatud hoolsuse määra, kostja II tekitas hagejale kahju hooletuse tõttu, kostja II oli hageja juures töötanud ca 1 aasta ja 8 kuud ning tema igakuine netotöötasu oli ca 1 030 eurot, kostja II poolt töölepingu ülesütlemise avaldusele eelnevalt olid poolte suhted halvenenud (seoses kirjaliku töölepingu vormistamise küsimusega, töölepingu alusel makstavate rahade maksetähtaegade temaatika jms), siis leiab kohus, et puudub alus kahjuhüvitise täiendavaks vähendamiseks.
35.VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-178-13 p-is 12 selgitanud, et kahju ettenähtavuse puhul on oluline selgitada, kas lepingut rikkunud pool pidi arvestama lepingurikkumise korral selliste tagajärgedega, s.o sellist liiki ja sellise suurusega kahju tekkimisega. Kohus leiab, et kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale II lepingu sõlmimise ajal ettenähtav. Kostja II pidi hageja töötajaks asumisel ning ka tööle mitteilmumisel arvestama võimalusega, et olukorras, kus kostja II tööle ei ilmu ega täida töölepingust tulenevaid kohustusi, võib hagejal, kes omab oma tegevusalast tulenevalt erinevaid lepingulisi kohustusi kolmandate isikute ees, tekkida kahju asendustööjõu vältimatu ning kiire palkamisega seonduvalt.
2-17-18021
36.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-121-08 (p 12) asunud seisukohale, et tulenevalt VÕS § 127 lg-st 4 peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt tuleb teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel kasutada testi, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjuseks.
37.Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja II käitumisega, s.o töötaja (kostja) lahkumisega töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist. Kui jätta kostja II väidetav tegu mõtteliselt kõrvale, s.o kui kostja II oleks 2017.a juulikuus tööle ilmunud ja hagejal ei oleks olnud vajadust kasutada asendustööjõu teenuseid, ei oleks hagejale kahju toonud tagajärg saabunud.
38.Kohus leiab, et kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping ning kostja II on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi. Kui kostja II oleks korrektselt täitnud töölepingust tulenevad kohustused, ei oleks pidanud hageja asendustööjõudu kasutama, mistõttu esineb kahju tekkimise ning kohustuse rikkumise vahel põhjuslik seos. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt II hageja kasuks välja kahjuhüvitise 543,43 eurot.
39.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
40.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi kostja II vastu osaliselt, täpsemalt 52,83% ulatuses (543,43 x 100 / 1 028,49). Arvestades hagi rahuldamise ulatust, leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb hagi sisulise menetlemisega seotud hageja ja kostja II menetluskulud jätta hageja ja kostja II endi kanda.