COSMO INDUSTRIES LLP hagi SpsEst OÜ vastu võla ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
18 728,41 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja COSMO INDUSTRIES LLP (registrikood OC322104, Suite 1, The Studio, St. Nicholas Cose, Elstree, Herts WD6 EW, Ühendkuningriik), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma (e-post: xxx) Kostja SpsEst OÜ (registrikood 12465247, asukoht Fosforiidi tn 14, Maardu linn, 74114 Harjumaa), seaduslik esindaja M R (e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi
2.Välja mõista SpsEst OÜ-lt COSMO INDUSTRIES LLP kasuks 20 000 USA dollarit (USD), 8.06.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 433,19 USD ning viivis põhinõudelt (20 000 USD) alates 9.09.2018 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud SpsEst OÜ kanda.
4.Välja mõista menetluskuluna SpsEst OÜ-lt COSMO INDUSTRIES LLP kasuks 1950 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-18-8889 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.COSMO INDUSTRIES LLP esitas 8.06.2018 hagi SpsEst OÜ vastu võla ja viiviste nõudes. Hageja palub kostjalt 18.06.2018 täpsustatud hagiavalduses välja mõista põhivõlg summas 20 000 USD, sissenõutavaks muutunud viivised summas 433,97 USD ja viivised alates 9.06.2018 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude tegeliku täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt soovis hageja osta kostjalt terasetooteid. Kostja väljastas hagejale arve nr 39 summas 15 000 USD (t lk 4 ja 22 pöördel tõlge) ja arve nr 43 summas 5000 USD (t lk 4 pöördel ja 23 pöördel tõlge). Hageja sooritas ülekanded (t lk 3 ja 3 pöördel), kuid tänaseni ei ole tooteid hagejani jõudnud. Hageja esitas kostjale jaanuaris 2018 saldoteatise, milles palus kinnitada kostja võlgnevust, kuid kostja keeldus võlga tunnistamast (t lk 6 ja 24 pöördel tõlge). Hageja esindaja saatis kostjale 6.02.2018 teatise, milles andis kostjale täiendava tähtaja anda kaup üle või tagastada raha hiljemalt 1.03.2018 (t lk 6 pöördel). Kostja ei andnud kaupa ega tagastanud raha täiendava tähtaja jooksul. Hageja leiab, et kostja vastuväited ei vasta tegelikkusele, on tõendamata ning need tuleb jätta tähelepanuta. 2.10.2018 eelistungil (t lk 41) märkis hageja, et puudub vaidlus, et tegemist on ostumüügilepinguga, ka selles et kohaldub Eesti õigus. Arved on tasutud, kaupa ei ole üle antud. Arvel on kirjas, et kauba üleandmine pidi toimuma Tallinnas. Kostja vastuväited
2.Kostja leidis 16.07.2018 vastuses (t lk 34 ja pöördel), et hageja nõue on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Kostja hagi õigeks ei võta, ei tunnista tema vastu suunatud nõuet ning vaidleb sellele vastu. Kostja palus esitatud vastust käsitleda esialgse seisukohana hagile, sest soovib võimalust esitada kohtule tõendid, mille kogumine võtab rohkem aega. Kostja ei välistanud vaidluse lahendamist kompromissiga. Kostja täpsemaid vastuväiteid ega tõendeid ei esitanud. Kostja 2.10.2018 eelistungile ei ilmunud ning ilmumise põhjustest teada ei andnud. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud avaliku E-toimiku vahendusel 9.08.2019.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud asja materjalidega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Vaidlus puudub ja asjas esitatud tõenditest nähtub, et kostja esitas hagejale 27.06.2016 arve nr 39 summas 15000 USD ja 13.07.2016 arve nr 43 summa 5000 USD, millised hageja tasus vastavalt 1.07.2016 ja 13.07.2016 (t lk 4-5 pöördel ja 22-23 pöördel).
2-18-8889
5.Kohus nõustub hagejaga, et viidatud tõenditest järeldub, et pooled sõlmisid müügilepingu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg-s 1 on sätestatud, et müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kuna hageja soovis osta kostjalt terasetooteid ning kostja esitas hagejale müüdava kauba eest arve, mille hageja kostjale tasus, on kohtu arvates ainuvõimalik kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe müügilepinguks.
6.Hageja poolt kostjale tehtud maksekorraldustest (tl 5 ja 5 pöördel) nähtuvalt on hageja täitnud omapoolse müügilepingust tuleneva ostja põhikohustuse tasuda asja ostuhind rahas. Samas on aga kostja jätnud täitmata müügilepingust tuleneva müüja põhikohustuse, milleks on omandatava asja omandi üleandmine ostjale (VÕS § 208 lg 1, VÕS § 209). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hageja poolt kostjalt tellitud ja tasutud terasetooted hagejale üle andnud. Kostja ei ole iseenesest ka väitnud, et ta tellitud kauba on hagejale üle andnud. Kostja leiab lihtsalt, et hagejal puudub nõue kostja vastu ning kostja ei ole oma seisukoha millegagi põhjendanud ega selgitanud. Kostja ei ole ühtegi oma väidet ka tõendanud. Eelnevat arvestades loeb kohus tuvastatuks, et kostja jättis täitmata hagejaga sõlmitud müügilepingust tuleneva põhikohustuse ega tarninud hagejale kokkulepitud kaupa.
7.VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 1, p 2 ja p 4 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis või kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu või kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Tulenevalt VÕS § 116 lg-st 5 võib kahjustunud pool §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. Hageja esindaja edastas 6.02.2018 kostjale täiendava tähtaja kauba tarnimiseks või raha tagastamiseks. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväidet, et kostja ei tunnista hageja nõuet ega ka lepingulise suhte olemasolu poolte vahel, võib käsitleda VÕS § 116 lg 5 sätestatud lepingupoole teatena, et ta oma kohustust ei täida. Seega on kostja oluliselt rikkunud lepingut ning hageja oli õigustatud lepingust taganema. Seetõttu leiab kohus, et hagejal oli õigus kostjaga sõlmitud müügilepingust taganeda pärast täiendava tähtaja andmist.
8.Tõenditest ei nähtu, et kostja rikkumine ei olnud vabandatav. Lepingu rikkumist ei vabanda kostja paljasõnalised ja asjas tõendamata väited, justkui poleks hageja kostjale ettemaksu tasunud (t lk 6). VÕS § 103 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
9.Kohus leiab, et hageja tuleb lugeda kostjaga sõlmitud müügilepingust taganenuks alates 1.03.2018 (tl 6 pöördel, 25 pöördel), milles hageja väljendas selgelt oma soovi kostjaga sõlmitud lepingust taganeda (tl 5 pöördel ja tõlge 25 pöördel). VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes I (P. V, I. K,V. K, M. K, K. S, Tallinn, 2016) lk 926 on selgitatud, et seadus ei näe ette taganemisavalduse vorminõuet, taganemisavaldus on võimalik teha ka järelduslikult ning taganemine on mh võimalik avalduse vastaspoolele kättetoimetamisega
2-18-8889 kohtumenetluses. Samuti ei ole seaduses ette nähtud lepingust taganemise avaldusele konkreetseid sisulisi nõudeid. Oluline on vaid see, et teisele poolele ilmneks taganeda sooviva poole tahe lepingut ühepoolselt lõpetada. Käesolevas asjas ei ole kahtlust, et hageja soov müügilepingust taganeda ja selle põhjendused on hageja poolt täiendavat tähtaega andvas kirjas selgelt esitatud.
10.VÕS § 189 lg 1 on sätestatud, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kuivõrd kohus eelnevalt tuvastas, et hageja tegi kehtiva müügilepingust taganemise avalduse, siis taganemise tagajärjel peab kostja hagejale tagastama hageja poolt saamata jäänud terasetoodete eest tehtud ettemakse summas 20 000 USD. Kuna kostja nimetatud summat vabatahtlikult tagastanud ei ole, tuleb see temalt kohtuotsusega välja mõista.
11.Kohtu eelnevaid põhjendusi arvestades kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele. Lisaks põhinõudele on põhjendatud ka hageja viivisenõue. Kohus leidis eelnevalt, et müügilepingust taganemise tagajärjel peab kostja hagejale tagastama hageja poolt saamata jäänud terasetoodete eest tehtud (ette)makse summas 20 000 USD. Kuna kostja ei ole hagejale nimetatud summat tagastanud, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult lisaks viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Käesolevas asjas on hageja nõudnud raha tagastamist hiljemalt 1.03.2018. Seega on hagejal õigus nõuda viivist alates täiendava tähtaja andmise möödumisest, s.o alates 2.03.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on soovinud viiviseid välja mõista seadusjärgses sätestatud määras, s.o antud ajavahemikul 8% aastas. Kostja oli viivituses 20 000 USD tasumisega perioodil 2.03.2018 – 8.06.2018, mille eest kuulub tasumisele 433,97 USD. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hagejale välja sissenõutavaks muutunud viivise 433,97 USD. Kohtu hinnangul vastab hageja viivisenõue TsMS § 367 regulatsioonile, mille kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kokkuvõtlikult mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks viivise põhinõudelt (20 000 eurot) alates 9.06.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
12.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
2-18-8889
13.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas 25.06.2018 menetluskulude nimekirja, milles teatas, et hageja menetluskulud on kokku summas 1800 eurot (tl 36). Nimetatud summa koosneb hageja kinnitusel riigilõivust summas 750 eurot, õigusabikuludest summas 950 eurot ja tõlkekuludest 100 eurot. Hageja täiendas menetluskulude avaldust 2.10.2018 istungil, et lisandunud on veel 150 eurot, mis koosneb 22.08.2018 kostja vastusele seisukoha koostamisest ja 2.10.2018 istungil osalemisest. Seega on hageja menetluskulud kokku 1950 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda sama paragrahvi lg 11 kohaselt selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Viidatud piirmäära käesoleval hetkel kehtestatud ei ole. Kohtu hinnangul on esitatud menetluskulu suurus mõistlikes piirides, arvestades nõude suurust menetluses. Hageja õigusabikulu on seetõttu põhjendatud kogu ulatuses. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 ja TsMS § 175 lg-st 1 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 750 eurot ja õigusabikulud 1200 eurot, kokku 1950 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.