Tagaseljaotsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Kaire Pullerits
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.05.2025, Rakvere
Tsiviilasja number
2-24-132028
Tsiviilasi
AS PlusPlus Capital hagi X vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
344,13 eurot Hageja: AS PlusPlus Capital, registrikood: 11919806, asukoht: Tartu mnt 83-601, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask, e-posti aadress: xxx Kostja: X, isikukood: XXX, elu- ja viibimiskoht teadmata
Menetlusosalised ja nende esindajad
Lihtmenetluses Asja läbivaatamine
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-132028 AS PlusPlus Capital hagi X vastu võlgnevuse nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud 22.02.2025 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 10.03.2025 hagile vastust esitanud. Pärnu Maakohus on 20.11.2024 kohtumäärusest tulenevalt edastanud kostjale menetlusdokumendid järgnevalt: -09.09.2024, 12.09.2024, 17.09.2024, 20.09.2024, 04.10.2024 e-posti aadressile: xxx, puudub vastus; -04.10.2024 postiaadressile: xxx, tagastatud hoiutähtaja möödumisel; -varasemas menetluses on korteriomanik (xxx) kinnitanud, et kostja ei ela eelmärgitud aadressil; -tööandja VVV ei nõustunud menetlusdokumente kostjale edastama. Viru Maakohus on kostjale edastanud menetlusdokumendid järgmiselt: - 20.12.2024 e-posti aadressile: xxx, vastus puudub; -07.01.2025 ja 13.01.2025 postiaadressile: xxx, tagastatud märkega, et isik ei viibinud kohal; -24.01.2025 postiaadressile: xxx, tagastatud märkega, et isik ela antud aadressil. 29.01.2025 helistas kohtuistungi sekretär kostja rahvastikuregistris näidatud mob tel numbritele: xxxx (ei ole kasutusel); xxx (vale number). Seega ei õnnestunud kohtul kostjaga kontakti saada. Kostja töötab 13.05.2025 seisuga VVV, kuid tööandja ei ole nõustunud kostjale menetlusdokumente edastama, mistõttu ei ole kohtul võimalik kostjale tööandja vahendusel menetlusdokumente kätte toimetada. Rahvastikuregistri andmed seisuga 13.05.2025 muutunud ei ole, endiselt on kostja
registrijärgseks elukoha aadressiks xxx, kuhu pole kohtul õnnestunud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada. Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1).Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 135,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 23 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, edasiulatuv viivis alates 06.12.2024 põhinõudelt 135,62 eurolt 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja Tele2 Eesti AS vahel sõlmitud 21.10.2023 liitumislepingu nr 855585712 alusel tekkinud põhivõlgnevuse 135,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 23 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ning edasiulatuva viivise alates 06.12.2024 põhinõudelt 135,62 eurolt 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 547 eurot (riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot ning õigusabikulu 427 eurot). Õigusabikulu koosneb järgnevast: dokumentide komplekteerimine ja analüüs hagiavalduse koostamine ja esitamine 3,5 h x 100=350 eurot, millele lisandub käibemaks 77 eurot, kokku 427 eurot.
Kohus on seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivud kokku 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kohus leiab, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole õigusabikulude nõue esitatud ulatuses põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud menetluskulude suuruseks 364 eurot (riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot ning õigusabikulud 244 eurot, so 2 x 100=200+ 44 eurot käibemaks 22%, kokku 244 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.