Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
11. oktoober Tartu 2018
Tsiviilasja number
2-18-12393
Tsiviilasi
AS KA VAIKO saneerimisavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 24. augusti 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS KA VAIKO määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja: AS KA VAIKO (registrikood 10830458), seaduslik esindaja Heiki Luts
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 24. augusti 2018 määrus täies ulatuses ning saata AS KA VAIKO saneerimisavaldus maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada AS KA VAIKO määruskaebus.
3.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
ASJAOLUD
1.AS KA VAIKO (avaldaja) esitas 17. augustil 2018 maakohtule saneerimisavalduse. Avaldaja on äriühing, mille ainuaktsionär on Narva-Jõesuu linn ning mis osutab oma tegevuspiirkonna ettevõtetele ja elanikkonnale erinevaid kommunaalteenuseid. Tsiviilasjas nr 2-15-2810 on
avaldajalt võlausaldajate kasuks välja mõistetud koos viivisega kokku 917 028,53 eurot, millele lisandub jooksev viivis. Avaldaja on seega majanduslikes raskustes. Avaldaja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline (saneerimisseaduse (SanS) § 7 lg 2 p 1). Avaldaja olukord vastab pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 maksejõuetuse põhistamise alustele. Avaldajal ei ole ega teki piisavalt raha, et jõustunud kohtulahendi alusel välja mõistetud summad tähtaegselt võlausaldajatele tasuda. Samuti ei ole lähima kolme kuu jooksul võimalik avaldaja vara võõrandada hinnaga, mis kataks kohtulahendi alusel välja mõistetud summad. Avaldaja vara on eripärane: selle soetusmaksumus on kõrge, kuid turuväärtuse määramine on keeruline, kuna ostjal peab olema selle soetamiseks erihuvi (kommunikatsioonitrassid, pumbamaja, katlamaja jne). Tõenäoliselt puudub huvitatud heauskne isik, kellel oleks äriliselt mõistlik avaldaja vara soetada. Avaldaja vajab saneerimist (SanS § 7 lg 2 p 2). Avaldaja on kohaliku omavalitsuse ja kogukonna jaoks oluline ettevõte. Alates asutamisest on avaldaja olnud edukas ettevõte, millel peale võlausaldajate tsiviilasjas nr 2-15-2810 sisuliselt muud võlausaldajad puuduvad. Mõistliku ajavaru ja nõuete ümberkujundamise korral suudaks avaldaja edukalt jätkata senist tegevust ning tasuda võlausaldajatele. Avaldaja jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik (SanS § 7 lg 2 p 3). Ettevõtte majandustegevus kulgeb plaanipäraselt ja peale kohtulahendi alusel väljamõistetu sundkorras sissenõudmise puuduvad muud riskid, mis välistaksid senise majandustegevuse jätkumise. Puuduvad ka muud SanS § 8 lõikest 2 tulenevad saneerimismenetluse algatamist välistavad asjaolud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Maakohus jättis avalduse saneerimismenetluse algatamiseks rahuldamata saneerimismenetluse algatamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda.
ja
Avaldaja maksejõuetuse tekkimine tulevikus ei ole tõenäoline, mistõttu on täitmata saneerimismenetluse algatamise eeldus. Saneerimismenetluse algatamise üle otsustamisel tuleb kohtul lähtuvalt SanS § 7 lg 2 p-st 1 ja § 8 lg 1 p-st 1 sisuliselt vastata küsimusele, kas tulevikus tõenäoliselt tekkiv maksejõuetus on püsiv. Maksejõuetuse tekkimise tõenäosuse puudumisel ei saa hinnata võimalikkust ületada seda saneerimismenetluse raames. Võlausaldajad ei ole esitanud PankrS § 10 lg 2 p 1 alusel pankrotiavaldust ning isegi kui nad oleksid seda teinud, ei tähendaks see ilmtingimata avaldaja pankroti väljakuulutamist. Kohus kuulutab pankroti välja üksnes siis, kui võlgnik on maksejõuetu, seda sõltumata PankrS § 10 lg 2 p 1 eelduste täitmisest. Seega ei ole avaldaja viide PankrS § 10 lg 2 p-le 1 ega vastavad põhistused saneerimismenetluse algatamise üle otsustamisel asjakohased. PankrS § 10 lg 2 p 2 kohaldamise eelduseks on täitemenetluses nõude kolme kuu jooksul rahuldamata jätmine kas vara puudumise tõttu või selle tõttu, et vara ei jätku kõigi kohustuste täitmiseks. Vastavalt avaldusele lisatud dokumentidele on avaldajal vara kokku 7 416 620,50 eurot ja kohustusi kokku 1 149 269,50 eurot. Avaldaja vara väärtus ületab kordades kohustusi ning ei saa väita, et avaldajal ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Ajutise ja mitteolulise likviidsuslünga ületamiseks on võimalik võtta krediiti, müüa või koormata vara. Asjaolu, et avaldaja vara on eripärane ja ostjal peab selle soetamise vastu olema eriline huvi, ei tähenda, et vara ei ole võimalik täitemenetluses müüa. Õiguslikult relevantne ei ole saneerimismenetluse algatamise üle otsustamisel see, et avaldaja vara võib täitemenetluses osta pahauskne isik.
MÄÄRUSKAEBUS
3.Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse, algatada avaldaja saneerimismenetlus ning määrata saneerimisnõustajaks vandeadvokaat Ene Ahas. Avaldaja ei nõustu kohtu järeldusega, et võlausaldajate nõue on avaldaja jaoks mitteoluline likviidsuslünk. Äriühing ei pea ega saagi jääda ootama, kuni tekib püsiv maksejõuetus, mille korral on saneerimismenetluse algatamine juba välistatud. Samuti ei pea ootama pankrotiavalduse esitamist, kui avaldajale on juba praegu teada, et tema vara ei ole võimalik sissenõutavaks muutunud nõude rahuldamiseks võõrandada. Avaldaja on ajutiselt maksejõuetu, kuna ei ole küll pankrotis, s.o püsivalt maksejõuetu, kuid ei suuda siiski võlausaldajate nõudeid korraga rahuldada. Kui avaldaja suhtes ei rakendata saneerimismenetluse meetmeid, nt võla ajatamine, võibki avaldaja muutuda püsivalt maksejõuetuks. Maakohus on jätnud arvestamata avaldaja varade eripära. Vaatamata põhivara bilansilisele väärtusele ei ole see vara likviidne. Ükski isik ei saa olla huvitatud näiteks ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrasside ostmisest, kuna tegemist ei ole ärilise investeeringuga ning trassidelt saadud tulu katab ära vaid nende kasutamise ja teenuse osutamise kulud. Avaldaja vara ei oma väärtust üksikute esemete kaupa võõrandamisel, vaid tervikvarana tegutseva majandusüksuse koosseisus, mistõttu ei sobi see vara ka laenu tagatiseks. Avaldaja ise vajab vara majandustegevuse jätkamiseks ja võlausaldajatele tasumiseks tulu teenimiseks, mistõttu on oluline vara säilitamine, mitte müük. Avaldaja on kohaliku kogukonna jaoks äärmiselt oluline ettevõte, mille tegevuse seiskumine tähendaks sotsiaalset katastroofi: inimeste ilmajäämist veest, kanalisatsioonist ja küttest. Täitetoimingute tagajärjel võib seiskuda avaldaja majandustegevus, mille tagajärjel ei oleks avaldajal võimalik enam maksta äriühingutele, kes avaldajale teenuseid osutavad. Narva-Jõesuu linnal kui kohalikul omavalitsusel puuduvad nii hetkel kui lähitulevikus vahendid, et avaldajat võlausaldajatele tasumisel aidata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele. Maakohtu määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule tagasi saneerimisavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2).
5.Saneerimisseaduse (SanS) § 8 lg 1 kohaselt algatab kohus saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja SanS-s esitatud nõuetele ning kui ettevõtja on põhistanud, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Saneerimismenetluse alustamine on seadusandja poolt kavandatud võimalikult lihtsana ja väheseid formaalseid eeldusi hõlmavana. Nii ettevõtja kui ka võlausaldajate huvide tasakaalustamiseks kaasatakse ettevõtja majandusliku olukorra kontrollimisse saneerimismenetluse raames kolmas neutraalne isik – saneerimisnõustaja, kes annab ettevõtte majanduslikule olukorrale ja selle tervendamise väljavaadetele oma sõltumatu ja asjatundliku hinnangu.
Maakohus märkis õigesti, et SanS § 7 lg 2 p-ga 1 ja § 8 lg 1 p-ga 1 pannakse avaldajale kohustuseks põhistada (muu hulgas) seda, et avaldaja (püsiva) maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline.
6.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et praegusel juhul puudub SanS § 8 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus saneerimismenetluse algatamiseks. Maakohus on iseenesest õigesti viidanud Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt ei defineeri saneerimisseadus ei "maksejõuetust", mida teeb aga pankrotiseadus (PankrS). Võlgnik on PankrS § 1 lg 2 järgi maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on PankrS § 1 lg 3 järgi maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (Riigikohtu 09.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 35). Maakohus märkis, et maksejõulisuse tuvastamiseks tuleb anda hinnang ettevõtja varadele ja kohustustele ning ettevõtja vara likviidsusele. Selleks võrdles maakohus avaldaja vara raamatupidamisväärtusega 7 416 620,50 eurot, avaldaja kohustustega summas 1 149 269,50 eurot. Maakohtu arvates ei saa tõsikindlalt väita, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks.
7.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et ainuüksi asjaolu, et avaldaja varade bilansiline väärtus ületab kohustusi ligi 6,4 korda, muudab avaldaja tulevikus maksejõuetuks muutumise vähetõenäoliseks. Vara raamatupidamises kajastuv bilansiline väärtus 7 416 620,50 eurot ei tähenda, et vara turuväärtus oleks samaväärne. Piisavaks ei saa pidada vara bilansilise väärtuse võrdlemist tekkinud ja sissenõutavaks muutunud kohustuste mahuga. Pigem tuleb arvestada seda, kas ettevõtja suudaks oma majandustegevust jätkata olukorras, kus mingi osa varast tuleks kohustuste katteks võõrandada. Avaldaja varade nimekirjast nähtuvalt (tl 174-177 pöördel) on avaldajale kuuluvast varast valdav osa väga spetsiifilise iseloomuga, hõlmates mh Sinimäe Kesk 1 koolihooneid, vee-ja soojustrasse, puurkaev-pumplaid, survekanalisatsioonitorustikke, reoveekanalisatsioonitorustikke, nendega seotud elektriseadmeid ja tehnosüsteeme, teedekatteid, piirdeaedu jne. Ringkonnakohtu hinnangul on põhistatud, et loetletud vara hulka kuuluvate üksikute esemete eraldi võõrandamine raamatupidamisliku väärtusega on äärmiselt vähetõenäoline. Eelkõige vara vähest likviidsust arvestades on ringkonnakohtu arvates põhistatud avaldaja tulevikus saabuv maksejõuetus SanS § 8 lg 1 p 1 tähenduses. Arvestades jõustunud kohtulahendist tuleneva võlgnevuse suurust 917 028,53 eurot, millele lisandub jooksev viivis, on tõenäoline, et avaldajal puuduvad nii piisavad käibevahendid kui ka muu likviidne vara kohustuse koheseks täitmiseks. Seega on ringkonnakohtu hinnangul täidetud SanS § 8 lg 1 p 1 eeldus.
8.Eeltoodule tuginedes tuleb tühistada maakohtu määrus ning saata asi maakohtule saneerimisavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kuivõrd maakohus jättis tuvastamata, kas SanS § 8 lg 1 p-s 2 ja 3 esinevad eeldused, siis tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel seda teha. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3).
9.Hagita menetluses võib TsMS § 696 lg 3 esimese lause järgi maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud, kui seadusest ei tulene
teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. Menetlust lõpetavaks määruseks loetakse neid hagita menetluses tehtud määrusi, millega asi lahendatakse (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14). Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule tagasi uueks lahendamiseks, siis ei ole ringkonnakohus teinud menetlust lõpetavat lahendit. Seega ei anna TsMS § 696 lg 3 määruskaebuse esitamise õigust. Kaebeõigus ei tulene ka SanS § 10 lg 4, kuna see annab kaebevõimaluse avaldajale juhul, kui tema avaldus on jäetud rahuldamata. Ülaltoodust tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.