Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-18-11353 teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik AS Decora esitas 27.07.2018. a Tartu Maakohtule hagi Markiis Ehituse OÜ vastu müügilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. 31.07.2018. a määrusega rahuldas kohus hageja avalduse hagi tagamiseks. Hagi tagamise abinõuna seadis kohus kostjale kuuluvatele kinnistutele kohtuliku hüpoteegi hageja kasuks summas 70 517,92 eurot. Tartu Maakohus võttis hagi 13.08.2018. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimaterjalide kättesaamise kohta saatis kostja kohtule e-posti teel kinnituse 17.08.2018. a. Kostja pole talle määratud tähtajaks ega hiljem kohtule kirjalikult vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 413 lg-s 1 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 04.04.2016. a pooled müügilepingu, mille kohaselt võimaldas hageja soetada kaupu endale kuuluvatest kauplustest ning kostja kohustus saadud kauba eest tasuma 14 päeva jooksul alates kauba vastuvõtmisest. Perioodil 15.11.2017-29.12.2017. a soetas kostja hagejalt erinevaid ehitus- ja viimistlusmaterjale, mille eest väljastas hageja arved kogusummas 35 534,47 eurot. Kostja sai kauba kätte, kuid ei tasunud selle eest. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 35 258,96 eurot ja viivist summas 35 258,96 eurot. Viivist on hageja arvestanud lepingujärgses määras 0,5% päevas iga tasumata arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni 26.07.2018. a (hagiavalduse esitamiseni) kokku summas 37 959,31 eurot, kuid vähendanud seda põhinõude summani. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

2-18-11353 kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 70 517,92 eurot, millest 35 258,96 eurot moodustab põhivõlg ja 35 258,96 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 1100 eurot ning hagi tagamisel taotluse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus riigilõivu 1150 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu seadusele vastavas suuruses: so 1150 eurot (1100+50). Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 748,50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja arve õigusabi eest summas 742,50 eurot, millest nähtuvalt on esindajatel kulunud õigusabi osutamiseks kokku 5h ja 42m hinnaga 125 ja 140 eurot/tund. Kohus hindab, et arvestades hageja lepinguliste esindajate eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista. Kohus mõistab kostjalt välja ka hageja esindajate kulu 6 eurot kinnistusraamatu väljavõtte tegemiseks. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). Hageja taotles kostjalt ka hagi tagamise tagatise 3525,89 kostjalt väljamõistmist menetluskuluna või tagatise tagastamist. Hageja on tasunud hagi tagamise tagatise 27.07.2018.a summas 3525.89 eurot. Vastavalt TsMS § 138, 143 ja 144 ei ole hagi tagamise tagatis menetluskulu, mistõttu seda ei saa ka vastaspoolelt välja mõista. Kohus tagastab tagatise, kuna käesolevalt ei esine ühtegi TsMS § 391 lg 1 sätestatud alust, millal kostja saaks esitada hageja vastu kahju hüvitamise nõude. Seega puudub vajadus tagatise hoidmiseks kohtu tagatiste kontol. TsMS § 195 lg 1 kohaselt tagatis tagastatakse kui tagatise andmise põhjus on ära langenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.