hageja TCM Estonia OÜ (registrikood 12003417, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn); hageja lepinguline esindaja Anne-Liis Veski (OK Incure OÜ, Mustamäe tee 16, Tallinn, e-post [email protected]); kostja M A (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx). kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt M A ́lt hageja TCM Estonia OÜ kasuks välja võlgnevus 1000 (üks tuhat) eurot, millest põhivõlg moodustab 516.52 eurot, viivised 443.48 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kahju 40 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud kostja M A kanda.
2.Mõista M A ́lt hageja TCM Estonia OÜ kasuks välja menetluskulud 445 (nelisada nelikümmend viis) eurot. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (445 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest
2-17-108115 kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue
1.TCM Estonia OÜ esitas 20.04.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1033.04 euro saamiseks. Kohus tegi 27.04.2017 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 18.05.2017 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 19.05.2017 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat esitama oma nõue M A vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. 02.06.2017 esitas hageja TCM Estonia OÜ M A vastu hagiavalduse. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid kostja ja Xxxx OÜ 09.04.2015 konstitutiivse võlatunnistuse, mille allkirjastamisega kinnitas kostja, et tunnistab ja kohustub tasuma võlausaldajale võlgnevuse kokku summas 823.36 eurot. Kokkulepitud tingimuste kohaselt kohustus kostja võla tasumisega viivitamise korral tasuma viivist 1% tasumata võlasummalt päevas. Kostja kohustus kohustuse tasuma igakuiselt, tehes selleks maiseid alates 15.05.2015 kokku summas 40 eurot kuus. Kostja omapoolset kohustust ei täitnud ega tasunud kohaselt osamakseid. Kostja tasus maksegraafikujärgseid osamakseid üksnes perioodil 15.05.2015 – 15.11.2015, edaspidi kostja makseid ei teinud. 15.12.2015 seisuga oli võla jääk 516.52 eurot. Kuna kostja omapoolseid kohustusi ei täitnud, loovutati olemasolev nõue kostja vastu 04.10.2016 hagejale. Vaatamata hageja püüetele jõuda kohtuvälisele lahendusele, ei ole kostja nõuet vabatahtlikult täitnud. Hagejal on õigus arvestada viivist 1% tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viivist maksetega viivitusse jäämisest, s.o alates 16.12.2015 kuni hagi esitamiseni. Hageja on vähendanud viivisenõuet 443.48 eurole. Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käenduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju 40 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on kostjal tasumata võlgnevus summas 1000 eurot, millest põhivõlg on 516.52 eurot, viivised 443.48 eurot ja tekkinud kahju 40 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja 1000 eurot. II Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja väidetavad tõendid on alusetud ja fabritseeritud. Hageja ei ole tõendanud, et väidetav majandustehing on toimunud, samuti pole
2-17-108115 hageja tõendanud väidetava majandustehingu olemust. Hageja ei ole näidanud seost võla tasumise kokkuleppe nr MG-53760 ja laenulepingu nr 2100287405 vahel. Hageja ei ole tõendanud rahade liikumist. Kostjal puuduvad rahalised kohustused nii hageja kui ka mistahes muu isiku ees. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
3.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
4.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja palub kostjalt välja mõista konstitutiivsest võlatunnistusest ja võla tasumise kokkuleppest nr MG-53760 tuleneva võlgnevuse 960 eurot, millest põhivõlg on 516.52 eurot ja viivis 443.48 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja võla sissenõudmisega tekitatud kahju 40 eurot. Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja nõude aluseks olevad dokumendid fabritseeritud ja kostjal puuduvad rahalised kohustused nii hageja kui mistahes muu isiku ees.
5.Hageja on kohtule esitanud 09.04.2015 sõlmitud konstitutiivse võlatunnistuse ja võla tasumise kokkuleppe nr MG-53760 (tl 19), millest nähtuvalt on kostja tunnistanud oma võlgnevust Xxxx OÜ ees summas 823.36 eurot ja garanteerib, et võlgnevus tasutakse maksegraafiku alusel alates 15.05.2015 iga kuu 15. kuupäevaks Xxxx OÜ arveldusarvele kuni võla lõpliku tasumiseni. 10.10.2016 teatisest nähtuvalt on Xxxx OÜ loovutanud nõude M A vastu TCM Estonia OÜ-le (tl 20 pöördel).
6.Kohtu hinnangul on asjakohatud kostja väited, et hageja nõue on alusetu, kuna hageja ei ole tõendanud seost 09.04.2015 võlatunnistuse ja laenulepingu nr 2100287404 vahel ja seetõttu, et hageja pole hageja tõendanud rahade liikumist. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Riigikohus on 24.03.2017 otsuses tsiviilasjas nr 32-1-103-16 märkinud, et konstitutiivseks võlatunnistuseks võib olla leping, mille pooled sõlmivad mingi majandusliku või muu eesmärgi saavutamiseks olukorras, kus nendevahelises suhtes algset kohustust ei ole, kuid nad soovivad sellele asjaolule vaatamata tekitada ühele võlatunnistuse poolele varalise kohustuse. Teisalt võib võlatunnistus olla konstitutiivne ka siis,
2-17-108115 kui sellega soovitakse olemasolevat võlga tunnistada ja luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. See tähendab, et lisaks konstitutiivsele võlatunnistusele võib olla poolte vahel muid õigussuhteid, aga nende tahe on luua iseseisev kohustus. Hageja on 02.11.2017 vastuses selgitanud, et algne kohustus tulenes Xxxx OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust, mida kostja korrektselt ei täitnud ja millest tuleneva nõude loovutas Xxxx OÜ hagejale. Nõude loovutamise järel sõlmisid pooled konstitutiivse võlatunnistuse, millega kostja tunnistas võlgnevust hageja ees ja lubas selle maksegraafiku alusel tasuda. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et konstitutiivse võlatunnistuse kehtivus ei sõltu selle aluseks olevast tehingust, vaid sellega luuakse uus iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse. Seega ei olnud hagejal kohustust tõendada laenulepingu nr 2100287404 sõlmimist ega selle alusel rahade liikumist, kuivõrd hageja nõude aluseks ei ole nimetatud laenuleping, vaid 09.04.2015 võlatunnistus. Konstitutiivse võlatunnistuse puhul ei saa sellest tulenevatele nõuetele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast suhtest, muu hulgas ei saa kohustatud isik tugineda võlatunnistuse aluseks oleva lepingu tühisusele. Riigikohus on 02.04.2014 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13 selgitanud, et kui võlgnik on andnud konstitutiivse võlatunnistuse, peab ta sellest tuleneva haginõude rahuldamise vältimiseks esitama vastuhaginõude võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu VÕS § 1028 jj alusel, kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära, mh kui see on täidetud. Käesoleval juhul kostja seda teinud ei ole.
7.Kostja väited, et hagejal on kohustus tõendada asjaolu, et 09.04.2015 võlatunnistus ei ole võltsitud, on põhjendamatud. Võlatunnistusest (tl 19) nähtuvalt on nimetatud dokument kostja poolt allkirjastatud. Hageja on 27.07.2017 seisukohas (tl 33) selgitanud, et hagejale teadaolevalt ei esine asjaolusid, millest lähtuvalt võiks arvata, et võlatunnistusel ei ole kostja allkiri. Kostja ei ole täiendavalt selgitanud, millest lähtuvalt oleks hageja pidanud võlatunnistuse ehtsuses kahlema. Samuti pole kostja ise taotlenud käekirjaekspertiisi määramist. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tema väited tuginevad.
8.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi rahuldamata jätmiseks puudub alus.
9.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 516.52 eurot ja viivise 443.48 eurot ning võla sissenõudmisega seotud kahju 40 eurot. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla ja viivised. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja on selgitanud, et võla sissenõudmisega seotud kahju seisneb inkassoteenuse kasutamise kuludes, milliseid hageja oli sunnitud kandma, kuna kostja ei täitnud vabatahtlikult oma kohustust hageja ees. Käesoleval juhul ei esine aluseid, millised võimaldaksid jätta võla sissenõudmisega seotud kahju summas 40 eurot kostjalt välja mõistmata.
2-17-108115
10.Eeltoodust tulenevalt peab kohuspõhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 516.52 eurot, viivise 443.48 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kahju 40 eurot. IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
12.Hageja on kinnitanud, et tema poolt kantud menetluskulud koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 175 eurot ja õigusabikuludest 270 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt kasutas hageja lepingulise esindaja teenust kokku 3 töötunni ulatuses tunnitasu määraga 90 eurot tund (ilma käibemaksuta). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid kokku 2300 eurot, mis seisnevad kostja vastuste koostamise kulus. Kuna kohus rahuldas hagi, siis peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohtu hinnangul on hageja põhistanud oma menetluskulude suuruse, kuivõrd menetluskulude nimekirjas väljatoodud menetlustoimingute tegemise ajakulu vastab kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas tehtud menetlustoimingute mahule ja keerukusele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 445 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või
2-17-108115 menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.