Võlaõigus

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos 1/4

2-25-1217 kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Hageja esitas 23.01.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes, mille kohus võttis menetlusse 28.01.2025 määrusega. Hagiavalduse kohaselt Bigbank AS ja kostja sõlmisid 14.05.2024 tarbijakrediidilepingu nr XX. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 20 000 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 23,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Bigbank AS-i krediidilepingute üldtingimusi. Leping vastas sõlmimise hetkel kostja laenutaotluses väljendatud tahteavaldusele ja tarbimislaenude turutingimustele. Hageja selgitas kostjale laenulepingu allkirjastamisel ka kostja poolt laenulepingust tulenevate rahaliste maksekohustuse rikkumise tagajärgi. Kostja kinnitas laenu vastavust oma tahteavaldusele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest ohtudest oma allkirjaga laenulepingul. Lepingus on väljendatud krediidisumma ning krediidi kulukuse määr Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p.-s 2-3 ja põhitingimuste peatüki all. Krediidi kulukuse määraks oli 28,52%. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 20 000 eurot, krediidileping kehtib 72 kuud, intress on 23,90% aastas, lepingu sõlmimise tasu suurus on 400 eurot, lepingu haldustasu on 2,99 eurot kuus ning samuti, et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja täies mahus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt. Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma oli 38 392,54 eurot. Lepingus on väljendatud intress aasta- ja päevamäärana Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel p.-s 3 ja põhitingimuste peatüki all, mille kohaselt moodustus intressimäär tagastamata 2/4

2-25-1217 krediidisummalt aastas 23,90% (s.o 0,0664% päevas). Viivisemäär moodustus 23,90% (s.o 0,0664% päevas). Krediidisumma väljastatu lepingu põhitingimuste alusel kostja lepingute lõpetamiseks järgnevalt: M B Plc summas 4776,03 eurot, B F OÜ summas 3070,84 eurot ja B AS summas 2963,17 eurot. Krediidisumma 8789,96 eurot, millest tasaarvestati väljamakse tasu 400 eurot, maksti välja kostja arvelduskontole XXX kuupäeval 14.05.2024. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Hageja oli sunnitud lepingu üles ütlema. Hageja hoiatas 17.10.2024. a saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Kostja tasus viimase maksegraafikujärgse osamakse juulis 2024. Seega oli kostja alates augustist 2024 viivituses vähemalt osaliselt ja vähemalt kolme, august 2024, september 2024, oktoober 2024, osamaksete tasumisega. Hageja ütles 21.11.2024. a ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 21 466,93 euro tasumist, millest 19 757,73 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 1662,30 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 29,44 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, 5 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu. Krediidiandja on lepingu ülesütlemise teatise kostjale edastanud mõistlikul viisil – lepingus sätestatud viisil elektrooniliselt e-postile ja tähitud kirjaga. Alates 14.05.2024.a. (s.o lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 21.11.2024. a on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 1470 eurot, millest arvestati intressi katteks 821,75 eurot, krediidisumma katteks 242,27 eurot, lepingu haldustasuks 5,98 eurot, ja lepingutasuks 400 eurot. Kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 19 757,73 (20 000-242,27) eurot, lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 1662,30 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 5 eurot, lepingu haldustasu 10,50 eurot. Enne laenulepingu sõlmimist hindas krediidiandja tarbija varalist seisundit ja regulaarse sissetuleku suurust; tarbija varalisi kohustusi, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurust; tarbija varasemate maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmist; tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Laenutaotlusel märkis klient oma igakuiseks sissetulekuks kokku 1500 eurot - töötasu ettevõttest M E OÜ. Pank tuvastas kostja kontoväljavõtte alusel, et kostja keskmiseks sissetulekuks viimase kolme kuu jooksul on olnud 1525 (veebruar 2024 – aprill 2024) eurot kuus (veebruaris arvestati ka Tervisekassa töövõimetushüvitist). Klient märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi summas 287 eurot. Pank tuvastas kostja arvelduskonto väljavõttelt, et kostjal on igakuiseid krediidikohustusi summas 289 eurot. Samuti oli kostjal kohustusi püsivaid finantskohustusi 497 eurot, kuid need kohustused kuulusid refinantseerimisele, mistõttu neid krediidivõimelisuse hindamisel otseselt arvesse ei võetud. Krediidilepingust nr XX tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 533.23 eurot. Arvestades kliendi sissetulekute keskmist suurust summas 1525 eurot kuus, moodus kliendi igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca 53,92((533.23+289)/1525*100)%, mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 46,08% sissetulekutest ehk siis 702,77 eurot. Arvelduskontolt nähtus, et kostja kulutas kolme kuu keskmiselt (veebruar 2024-aprill 2024) regulaarsetele majapidamiskuludele (elekter, gaas, vesi, internet jms) ja 3/4

2-25-1217 eluasemekuludele järgnevalt: kindlustusmaksetele 43,96 eurot keskmiselt kuus; üürimaksetele 166 eurot keskmiselt kuus; telekommunikatsioonile 176,41 eurot keskmiselt kuus. Seega jäi Kostja kasutusse piisavalt vahendeid, et kanda majapidamiskulusid. Lisaks arvestas pank krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal ei ole ülalpeetavaid ning kostja elab isiklikus korteris. Krediidiandja omandas ka infot tarbija varasemate maksekohustuste täitmise kohta kättesaadavatest avalikest andmebaasidest nagu E-krediidiinfo andmebaasist, Taust andmebaasist, Maksu ja Tolliametist. Ühtegi kehtivat maksehäiret ega maksekohustust krediidiandja ei tuvastanud. Krediidiandja leidis, et krediidisaaja on võimeline võetud krediidikohustusi kandma. Viru Maakohus 28.01.2025 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale kätte 05.04.2025 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 28 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. Kohus ei tuvastanud hagi rahuldamist takistavaid asjaolusid. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 3 p 1, § 8 lg 2, § 76, § 94 lg 1, § 100, § 101, 108, § 1132 lg 2. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1) ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud (riigilõiv) 1260 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.