Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 05.oktoobril 2018 tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja e-toimikus
Tsiviilasja number
2-18-5055
Kohtuasi
A Di hagi osaühingu C.B.A. vastu saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise ja haigushüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2066,87 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: A D (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post) Kostja: osaühing C.B.A. (registrikood 10495273, asukoht Tooma tee 27 Männiku küla Saku vald 75511 Harjumaa) lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.A Di hagi osaühingu C.B.A. vastu töötasu nõudes rahuldada ja välja mõista osaühingult C.B.A. A Di kasuks saamata jäänud töötasu 330,19 (kolmsada kolmkümmend eurot ja 19 senti netosummana)
2.A Di hagi osaühingu C.B.A. vastu saamata jäänud puhkusehüvitise nõudes rahuldada ja välja mõista puhkusehüvitis 1504,97 (üks tuhat viissada neli eurot ja 97 senti brutosummana)
3.A Di hagi osaühingu C.B.A. vastu haigushüvitise väljamõistmiseks jätta rahuldamata
1.Hagimenetluse kulud jätta 89% ulatuses osaühingu C.B.A. kanda ja 11% ulatuses A Di kanda
2.Menetluskulud jätta välja mõistmata Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Edasikaebamise kord
Menetlus töövaidluskomisjonis
1.Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) 06.03.2018 otsusega rahuldati A Di (edaspidi hageja,
töötaja) avaldus osaühingu C.B.A. (edaspidi kostja, tööandja) vastu ja mõisteti kostjalt välja hageja kasuks saamata jäänud töötasu summas 330,19 eurot (neto), puhkusehüvitis summas 1504,97 eurot (bruto) ja haigushüvitis summas 231,71 eurot. Kostja sai TVK otsuse kätte 09.03.2018 ja vaidlustas otsuse täies ulatuses. Seega TVK otsus ei jõustunud. Kohus võttis hageja TVK-le esitatud avalduse (TVK lk 13) menetlusse hagiavaldusena 23.04.2018 kohtumäärusega ja andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks. Hageja nõue
2.Hageja palus kostjalt välja mõista hageja kasuks saamata jäänud töötasu netosummas 330,19 eurot, puhkusehüvitise brutosummas 1504,97 eurot ja haigushüvitise 231,71 eurot. Hagiavalduse asjaolud
3.Nõude aluseks olevate asjaolude kohaselt asus hageja kostja juurde tööle 17.02.2016 kirjaliku töölepingu alusel kopplaaduri juhi ametikohale tähtajatu töölepinguga täistööajaga ja töötasu kokkuleppega ühes tunnis 7 (seitse) eurot (neto). Tööleping lõpetati 04.08.2017, kuid tööandja on hagejale jätnud tasumata osaliselt töötasu augusti kuu 4 tööpäeva eest, puhkusehüvitise 2016.a 13 päeva ja 2017.a. 13 päeva, kokku 26 päeva eest ning haigushüvitise perioodi 02.03.2017 - 03.03.2017 5 päeva eest. Kostja vastuväited
4.Kostja on seisukohal, et otsus tuleb tühistada, kuivõrd töövaidluskomisjon ei ole arvesse võtnud asjas tähtsust omavaid asjaolud ning on valesti arvestanud tasumisele kuuluvad summad. Hageja lahkus pärast juuli kuu töötasu saamist 04.08.2017 töölt omavoliliselt ega ole enam tööle ilmunud. Kuna hageja lahkus töölt kostjale ette teatamata, oli kostja sunnitud lõpetama töölepingu.
5.Töölt ette teatamata lahkumisega tekitas hageja kostjale materiaalse kahju kokku vähemalt 1696,00 eurot (so. hageja ühe kuu keskmine töötasu), kuna kogu ettevõtte tegevus seiskus. Kostja ei saanud klientidele müüdud liiva laadida ega uusi tellimusi vastu võtta, mis põhjustas klientide rahulolematuse ja konkurentide juurde pöördumise. Sellega kaasnes märkimisväärne varaline kahju saamata jäänud tulu näol. Kostja tasaarvestab nimetatud nõude haginõuetega TLS § 74 lg 3 alusel.
6.Kostja leiab, et haigushüvitise nõue ajavahemiku 02.03.–06.03.2017 eest on TLS § 31 järgi aegunud, kuna nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest.
7.Kostja vaidleb vastu puhkusetasu suuruse ja 4 tööpäeva töötasu suuruse arvestusele. Hageja puhkusetasu arvestus peaks olema järgmine: 1696,00 : 30 = 56,53 * 26 = 1469,78 eurot bruto, so. 1203,51 neto. Hageja 4 tööpäeva (01.–04.08.2017.a) töötasu arvestus peaks olema järgmine 32 tundi * 7 EUR = 224,00 eurot neto. Poolte vastastikud nõuded lõppesid tasaarvestusega, mistõttu ei pea kostja hagejale midagi maksma. Kohtuotsuse põhjendused
8.Vaidlust ei ole selles, et hageja töötas kostja juures kopplaaduri juhina alates 17.02.2016; et tema
töötasu suuruseks oli 7 eurot ühe töötunni eest netosummana, et tööleping on lõppenud ning hagiavalduses toodud summad on välja maksmata.
9.Kostja on vaidlustanud hageja töötasu ja puhkusetasu arvestused, haigushüvitise nõude seoses aegumisega ja esitanud tasaarvestuse avalduse hageja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses seoses töölepingu ette teatamata lõpetamisega.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja raha maksmise kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult selle täitmist.
11.Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 33 lg 1 alusel maksab tööandja töötajale tasu üks kord kuus. TLS § 84 lg 1 sätestatu kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Tähtaeg töötasu nõude esitamiseks on ITVS § 6 lg 3 alusel kolm aastat.
12.Hageja on oma nõuete tõendamiseks esitanud poolte vahel sõlmitud töölepingu, nõudesummade arvestuskäigud, pangakonto väljavõtte, Eesti Maksu-ja Tolliameti (EMTA) töötamise registri kande väljavõtte, EMTA (TSD) kokkuvõtted. Kostja on esitanud hageja palgalehed ja palgakalkulaatori töötaja palga ja puhkusetasu arvutuskäigu kohta.
13.Kohus on seisukohal, et hageja esitatud töötasu arvestus nelja tööpäeva eest summas 330,19 eurot (neto) vastab töölepingus kokkulepitule, hageja palgalehtedele ning TLS § 19 ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" §-des 2 ja 4 toodud nõuetele. Kostja esitatud töötasu arvestus palgakalkulaatori järgi ei vasta eelnimetatud määrusele, kuna palgakalkulaatori väljaprindist ei nähtu, et keskmise töötasu arvestamisel oleks arvesse võetud kuuekuulise aja sisse jäävad andmed töötaja puhkusel ja töövõimetuslehel viibimise aja kohta. Seega kuulub hageja nõue saamata jäänud töötasu osas summas 330,19 eurot (neto) rahuldamisele täies ulatuses. Tulenevalt töölepingu seadusest on tööandjal kohustus arvestada ja tasuda hageja töötasult maksud töötasu väljamaksmisel.
14.TLS § 71 kohaselt on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Avaldaja esitatud arvestus 26 kalendripäeva eest puhkusehüvitise saamiseks vastab TLS § 19 ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" §-des 2 ja 4 toodud nõuetele. Kostja esitatud puhkusetasu arvestus ja palgakalkulaatori väljaprint ei vasta eelnimetatud määrusele, kuna nendest ei nähtu, et keskmise töötasu arvestamisel oleks arvesse võetud kuue kuulise aja sisse jäävad andmed töötaja puhkusel ja töövõimetuslehel viibimise aja kohta. Seega on hageja nõue puhkusehüvitise saamiseks põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele summas 1504,97 eurot (bruto).
15.Hageja palub tööandjalt välja mõista haigushüvitise haigestumise neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest perioodil 02.03.-06.03.2017 summas 231,71 eurot. Ravikindlustusseaduse (RaKS) § 53 lg 4 kohaselt peab kindlustatud isiku tööandja töövõimetuslehele omapoolsed kanded tegema seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult töövõimetuslehe lõpetamisest teadasaamisest.
16.Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 12 kohaselt maksab tööandja töötajale hüvitist
haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töötaja keskmisest töötasust. TTOS § 122 lg 1 sätestab, et tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis). Sama paragrahvi lõike 5 järgi maksab tööandja haigushüvitise välja palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul alates töötajalt elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teadasaamisest või nõuetekohase paberil haiguslehe või tõendi esitamisest tööandjale.
17.Palgateatise järgi oli avaldaja töövõimetu perioodil 27.02—28.04.2017. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et Eesti Haigekassa on avaldajale tasunud töövõimetushüvitise 10.04.2017. Järelikult on tööandja haiguslehe lõpetamisest teadasaanud ja oleks pidanud perioodi 02.03.06.03.2017 eest väljamakse tegema aprillikuu palgapäeval või hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul alates töötajalt elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teadasaamisest või nõuetekohase paberil haiguslehe või tõendi esitamisest tööandjale.
18.ITVS § 6 lg 1 järgi on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. Haigushüvitise puhul ei ole tegemist ITVS § 6 lg-s 3 sätestatud töötasuga, mistõttu kehtib sellele neljakuuline aegumistähtaeg.
19.Kuivõrd hageja pidi haigushüvitise mitteväljamaksmisest teada saama hiljemalt aprillikuus 2017 kui kostja jättis haigushüvitise talle välja maksmata, kuid hagi on TVK-le esitatud 04.12.2017, siis on haigushüvitise nõude esitamiseks ITVS § 6 lg 1 sätestatud neljakuune tähtaeg möödunud ja hageja nõue haigushüvitise haigestumise neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest perioodil 02.03.-06.03.2017 summas 231,71 eurot tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata.
20.TLS § 74 lg 3 kohaselt kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Kui käesolevas lõikes sätestatud nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest.
21.Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on sätestatud VÕS §-s 115 jj. Tulenevalt VÕS § 127 lg-tes 1 ja 4 sätestatust peab tööandja tõendama, et töötaja süüline enne etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkumine põhjustas talle kahju. Hüvitatava kahju kindlakstegemiseks peab kohus kohaldama muuhulgas VÕS § 127 lg-d 2 ja 3. Kahjuhüvitise suuruse määramisel kohalduvad ka VÕS §-d 139 ja 140.
22.Tööandja on kohtule esitatud menetlusdokumendis väitnud, et ta on tasaarvestanud töötaja nõude tööülesannete rikkumisega s.o töölt ette teatamata lahkumisega, tekitatud kahju hüvitamise nõudega, mis vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule 1696 eurole. Kostja on märkinud, et töötaja lahkumise tõttu seiskus kogu kostja ettevõtte tegevus, kostja ei saanud müüdud liiva laadida ega uusi tellimusi vastu võtta, mis omakorda põhjustas klientide rahulolematuse ja konkurentide juurde pöördumise. Samuti tasuti müügijuhile lisatasu hageja tööülesannete täitmise eest.
23.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma
teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
24.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et tal oleks tasaarvestamiseks vajalik nõue s.t, et hageja töölt ette teatamata lahkumine põhjustas talle kahju 1696 eurot, kuna ta ei ole esile toonud ega tõendanud etteheidetavate tegude kohta kahju arvestust ega ka põhjuslikku seost töötaja tegevuse ja kostjale väidetavalt tekitatud kahju vahel. Üksnes etteheidetavate tegude loetlemine ja tuginemine TLS § 74 lg 3 sätestatud võimalusele nõuda kahju hüvitamist, mis vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule, ei ole nõuete tasaarvestamiseks piisav. Seega jätab kohus hageja nõude kostja nõudega tasaarvestamata. Menetluskulude jaotus
25.Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb TsMS § 163 lg 1 tulenevalt poolte menetluskulud jätta kostja kanda 11% ulatuses ja hageja kanda 89% ulatuses.
26.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.
27.Kuivõrd menetlusosalised ei ole kohtu määratud tähtajaks esitanud menetluskulude nimekirju ning menetluskulude kandmine asja materjalidest ei nähtu, siis tuleb jätta menetluskulud kindlaksmääramata ja välja mõistmata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.