5.Osaühingul Y tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda XX-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 04.12.2017 töövaidluskomisjonile avalduse Osaühingult Y saamata jäänud töötasu 330,19 euro, puhkusehüvitise 1504,97 euro ja haigushüvitise 231,71 euro väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjoni 06.03.2018 otsusega rahuldati XX (hageja) avaldus Osaühingu Y (kostja) vastu ja mõisteti kostjalt välja hageja kasuks saamata jäänud töötasu 330,19 eurot (neto), puhkusehüvitis 1504,97 eurot (bruto) ja haigushüvitis 231,71 eurot.
2.Kostja esitas 03.04.2018 maakohtule taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Maakohus võttis hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse menetlusse hagiavaldusena 23.04.2018 kohtumäärusega.
3.Hageja palus kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu netosummas 330,19 eurot, puhkusehüvitise brutosummas 1504,97 eurot ja haigushüvitise 231,71 eurot.
4.Hageja asus kostja juurde tööle 17.02.2016 kirjaliku töölepingu alusel kopplaaduri juhi ametikohale töötasu kokkuleppega ühes tunnis 7 eurot (neto). Tööleping lõpetati, kuid tööandja on hagejale jätnud tasumata osaliselt töötasu augustikuu 4 tööpäeva eest, puhkusehüvitise 2016. aasta 13 päeva ja 2017. aasta 13 päeva, kokku 26 päeva eest, ning haigushüvitise 5 päeva eest. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Pärast juuli töötasu saamist 04. augustil 2017 lahkus hageja töölt omavoliliselt ega ole enam tööle ilmunud. Kuna hageja lahkus töölt kostjale ette teatamata, oli kostja sunnitud lõpetama töölepingu.
6.Töölt ette teatamata lahkumisega tekitas hageja kostjale materiaalse kahju kokku vähemalt 1696 eurot (so. hageja ühe kuu keskmine töötasu), kuna kogu ettevõtte tegevus seiskus. Kostja ei saanud klientidele müüdud liiva laadida ega uusi tellimusi vastu võtta, mis põhjustas klientide rahulolematuse ja konkurentide juurde pöördumise. Sellega kaasnes märkimisväärne varaline kahju saamata jäänud tulu näol. Kostja tasaarvestab nimetatud nõude haginõuetega töölepingu seaduse (TLS) § 74 lg 3 alusel.
7.Haigushüvitise nõue ajavahemiku 02.03.–06.03.2017 eest on aegunud, kuna nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest.
8.Hageja puhkusetasu nõue peaks olema 1469,78 eurot bruto, so. 1203,51 eurot neto. Hageja 4 tööpäeva (01.–04.08.2017) töötasu peaks olema 224 eurot neto. Poolte vastastikused nõuded lõppesid tasaarvestusega, mistõttu ei pea kostja hagejale midagi maksma. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas 05.10.2018 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt välja saamata jäänud töötasu 330,19 eurot (neto) ja puhkusehüvitise 1504,97 eurot (bruto) ja jättis hagi rahuldamata hageja haigushüvitise saamise nõudes. Maakohus jättis menetluskulud 89% ulatuses kostja ja 11% ulatuses hageja kanda ning jättis menetluskulud välja mõistmata.
10.Vaidlust ei ole selles, et hageja töötas kostja juures kopplaaduri juhina alates 17.02.2016, et tema töötasu suuruseks oli 7 eurot ühe töötunni eest netosummana, et tööleping on lõppenud ning hagiavalduses toodud summad on välja maksmata.
11.Hageja esitatud töötasu arvestus nelja tööpäeva eest summas 330,19 eurot (neto) vastab töölepingus kokkulepitule, hageja palgalehtedele ning TLS § 19 ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" §-des 2 ja 4 toodud nõuetele. Kostja esitatud töötasu arvestus palgakalkulaatori järgi ei vasta eelnimetatud määrusele, kuna palgakalkulaatori väljaprindist ei nähtu, et keskmise töötasu arvestamisel oleks arvesse võetud kuuekuulise aja sisse jäävad andmed töötaja puhkusel ja töövõimetuslehel viibimise aja kohta. Seega kuulub hageja nõue saamata jäänud töötasu osas summas 330,19 eurot (neto) rahuldamisele täies ulatuses. Tulenevalt töölepingu seadusest on tööandjal kohustus arvestada ja tasuda hageja töötasult maksud töötasu väljamaksmisel.
12.Hageja esitatud arvestus 26 kalendripäeva eest puhkusehüvitise saamiseks vastab TLS § 19 ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" §des 2 ja 4 toodud nõuetele. Kostja esitatud puhkusetasu arvestus ja palgakalkulaatori väljaprint ei vasta eelnimetatud määrusele, kuna nendest ei nähtu, et keskmise töötasu arvestamisel oleks arvesse võetud kuuekuulise aja sisse jäävad andmed töötaja puhkusel ja töövõimetuslehel viibimise aja kohta. Seega on hageja nõue puhkusehüvitise saamiseks põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele summas 1504,97 eurot (bruto).
13.Palgateatise järgi oli hageja töövõimetu perioodil 27.02—28.04.2017. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et Eesti Haigekassa on talle tasunud töövõimetushüvitise 10.04.2017. Järelikult on tööandja haiguslehe lõpetamisest teadasaanud ja oleks pidanud perioodi 02.03.-06.03.2017 eest väljamakse tegema aprillikuu palgapäeval või hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul alates töötajalt elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teadasaamisest või nõuetekohase paberil haiguslehe või tõendi esitamisest tööandjale.
14.Kuivõrd hageja pidi haigushüvitise mitteväljamaksmisest teada saama hiljemalt aprillikuus 2017 kui kostja jättis haigushüvitise talle välja maksmata, kuid avaldus esitati 04.12.2017, siis on haigushüvitise nõude esitamiseks sätestatud neljakuune tähtaeg möödunud ja hageja nõue haigushüvitise väljamõistmiseks tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata.
15.Kostja ei tõendanud, et tal oleks tasaarvestamiseks vajalik nõue s.t, et hageja töölt ette teatamata lahkumine põhjustas talle kahju 1696 eurot, kuna ta ei ole esile toonud ega tõendanud etteheidetavate tegude kohta kahju arvestust ega ka põhjuslikku seost töötaja tegevuse ja kostjale väidetavalt tekitatud kahju vahel. Üksnes etteheidetavate tegude loetlemine ja tuginemine TLS § 74 lg 3 sätestatud võimalusele nõuda kahju hüvitamist, mis vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule, ei ole nõuete tasaarvestamiseks piisav. Seega tuleb nõuded jätta tasaarvestamata.
16.Menetluskulud jättis maakohus 11 % ulatuses hageja ja 89 % ulatuses kostja kanda. Kuna menetlusosalised ei ole tähtaegselt menetluskulude nimekirju esitanud, siis tuleb jätta menetluskulud kindlaksmääramata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
17.Kostja esitas maakohtu otsuse peale 18.10.2018 apellatsioonkaebuse. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
18.Hageja töötasu ja puhkusehüvitise nõuded lõppesid tasaarvestusega. Hageja ei ole tasaarvestusele ega kostja väidetele vastu vaielnud. Seetõttu ei vajanud kostja poolt esile toodud asjaolud tõendamist. Üllatavalt ja alusetult asus maakohus seisukohale, et kostja väited ei olnud tõendatud.
19.Kohus rikkus selgitamiskohustust. Kohtuotsus on üllatuslik. Kui kohus arvas, et kostja poolt esile toodud asjaolude osas on vaidlus ja kostja peab oma väiteid tõendama (vaatamata vastaspoole vastuväidete puudumisele), siis selgitamiskohustuse täitmise raames oleks kohus pidanud kostjale seda selgitama.
20.Arusaamatul põhjusel asus maakohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud kahju arvestust ega põhjuslikku seost. Kuna hageja ei ole tema poolt kahju tekitamise, selle suuruse ega tasaarvestuse osas vastuväiteid esitanud, siis selles osas vaidlus puudus. Kohus jättis ekslikult TLS § 74 lg 3 kohaldamata. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Hageja leidis, et kostja ei esitanud nõuet TLS § 74 lg 3 sätestatud 20 tööpäeva jooksul. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
23.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 330,19 eurot (neto) ja puhkusehüvitise 1504,97 eurot (bruto). Hagi haigushüvitise väljamõistmiseks jättis maakohus rahuldamata. Hageja maakohtu otsust ei vaidlustanud. Kohtuotsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes leidis, et hageja nõuded tulnuks kostja nõudega tasaarvestada. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud väljamõistetud töötasu ja puhkusehüvitise arvestuslikku külge, kuid leiab, et hageja nõuded tuleks tasaarvestada kostja nõudega summas 1696 eurot.
24.TLS § 74 lg 3 sätestab, et kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Kui käesolevas lõikes sätestatud nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest. Vaidlus puudub, et hageja pärast 4. augustit 2017 enam tööle ei ilmunud. Samuti ei ole vaidlust, et tööandja on töölepingu üles ütelnud. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli tööle mitteilmumiseks mõjuv põhjus.
25.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja oleks pidanud tõendama temale kahju tekkimist. Erialakirjanduses on selgitatud, et TLS § 74 lg 3 sätestatud kahjuhüvitise puhul on sisuliselt tegemist n-ö seadusliku leppetrahviga, kuna tööandjal puudub kohustus tõendada, et ta on töötaja ühe kuu töötasu ulatuses kahju kandnud. Suurema kui ühekuulise hüvitise nõudmiseks peavad esinema kõik tavapärased kahju hüvitamise eeldused ning muuhulgas tuleb tööandjal suurema kahju tekkimist ka tõendada (E. Käärats jt. Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. 2013, lk 129-130). Vaidlust ei ole, et käesoleval juhul nõudis kostja kahju hüvitamist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Seega puudus kostjal kahju tõendamise kohustus.
26.TLS § 74 lg-s 3 on sätestatud, et kui tööandja nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest. Kolleegiumi hinnangul tuleneb sellest sättest, et tööandjal on võimalik oma nõue töötaja nõudega tasaarvestada 20 tööpäeva jooksul töötaja tööle mitteilmumisest, või kui tasaarvestust ei ole teostatud, siis esitada sama tähtaja jooksul hagi kohtule. TLS § 74 lg-s 3 sätestatud tasaarvestuse tegemise tähtaeg on kolleegiumi arvates õigustlõpetav tähtaeg. Vaidlust ei ole, et töötaja tööle mitteilmumisest 20 tööpäeva jooksul tasaarvestust ei tehtud. Seega ei lõppenud tööandja nõue tasaarvestusega ning kostjal tulnuks 20 tööpäeva jooksul hageja tööle mitteilmumisest esitada hagi töövaidluskomisjonile või kohtule. Kostja ei ole hagi töövaidluskomisjonile või kohtule esitanud. Kostja esitas tasaarvestuse avalduse kohtumenetluses 03.04.2018. Seega on kostja kaotanud tasaarvestuse tegemise õiguse ning kostja ei saa oma nõuet hageja nõudega tasaarvestada.
27.Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
28.Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
29.Hageja on palunud mõista kostjalt välja apellatsioonimenetluse kulud summas 600 eurot ja viivise menetluskuludelt. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud materjalidega tutvumisele ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele kokku 2 tundi ning ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemisele samuti kokku 2 tundi. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et materjalidega tutvumisele ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele kulunud aeg, kokku 2 tundi, on põhjendatud. Samuti on põhjendatud istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise ajakulu kokku 2 tundi. Esindaja töö tunnihind 150 eurot (koos käibemaksuga) jääb turuhinna piiridesse. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 600 eurot ning TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.