Hageja Adranus OÜ (registrikood 14145400), lepinguline esindaja advokaat Maris Tekkel (e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja O P (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Jüri Asari (e-post: [email protected]) kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista O Plt välja Adranus OÜ kasuks põhivõlgnevus 1850 eurot, kahjuhüvitis 141,13 eurot, viivis ajavahemiku 17.12.2016-05.10.2018 eest 287,14 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (1991,13 eurot) alates 06.10.2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Määrata kindlaks otsuse täitmise kord. Kostjal tuleb tasuda kahe kuu jooksul otsuse jõustumisest põhinõue 1850 eurot ning ülejäänud summa viie kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1939,10 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1939,10 eurot) tuleb O Pl tasuda Adranus OÜ-le kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
2-17-310 Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Adranus OÜ (hageja) esitas 09.01.2017 Harju Maakohtule hagi O P vastu võla nõudes, mida täpsustas 01.02.2017. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.11.2016 ostu-müügilepingu (edaspidi leping) Citroen Berlingo reg nr xxx (edaspidi sõiduk) ostmiseks. Enne sõiduki ostmist vaatas hageja sõiduki üle ja tegi sellega ka proovisõitu. Kostja informeeris hagejat sõiduki tehnilisest seisukorrast ning selgitas, et sõiduki käigukast vajab remonti. Samuti fikseerisid pooled proovisõidu käigus, et juhiistme soojendus ei tööta. Pärast proovisõitu ja auto ülevaatamist küsis hageja kostjalt veel kord, kas sõidukil on lisaks eelviidatud kahele puudusele veel mingisuguseid puudusi, mis takistaksid sõiduki kasutamist. Kostja kinnitas, et muid puudusi ei ole ning sõiduk on töökorras. Pooled sõlmisid lepingu, hageja tasus kostjale 1850 eurot ning sõiduk vormistati hageja nimele. Koheselt pärast lepingu sõlmimist ja sõiduki valduse üleandmist hagejale (lepingu sõlmimine ja sõiduki üleandmine hagejale toimus Tallinnas) asus hageja sõidukiga Rakvere poole teele. Saanud sõita vaid paar kilomeetrit, seiskus sõiduki mootor (ajal, mil hageja oli peatunud valgusfooriga ristmikul punase tule taga) ning hagejal seda uuesti käivitada ei õnnestunud. Lisaks tuvastas hageja, et sõidukil ei põle ohutuled, deformeerunud on süütelukk ning võtmepult, millega sõidukit lukustada, ei toimi. Kuna hagejal ei õnnestunud samal päeval kostjat telefoni teel kätte saada (kostja telefon oli välja lülitatud), et sõidukit koheselt tagastada, siis oli hageja sunnitud sõiduki Rakverre toimetama (kuna sõiduki uksi ei olnud võimalik lukustada, siis ei olnud hagejal võimalik sõidukit Tallinna jätta). Järgneval päeval so 10.11.2016 õnnestus hagejal sõiduk korraks käivitada, kuid veidi aja pärast seiskus sõiduki mootor taas ning uuesti käivitada hagejal seda ei õnnestunud. Hageja teavitas kostjat 10.11.2016 telefoni teel sõiduki puudustest. 11.11.2016 teavitas hageja kostjat e-kirjaga sõiduki puudustest ning pakkus välja kolm võimaliku lahendust: 1) kostja likvideerib ise sõidukil tuvastatud puudused; 2) hageja viib sõiduki remonti, laseb ära vahetada ukselukud, et oleks võimalik sõiduk viia diagnostikasse ja saaks teada, miks sõiduk ei käivitu
2-17-310 (sõiduki remondi ja diagnostika eest tasub kostja); 3) hageja taganeb sõiduki ostumüügilepingust ning tagastab sõiduki kostjale. Kostja hageja pretensiooniga ei nõustunud ning edastas sellele omapoolse vastuse 11.11.21016 . 12.11.2016 e-kirjaga edastas hageja kostjale omapoolsed seisukohad seonduvalt kostja 11.11.2016 e-kirjaga ning ühtlasi teavitas kostjat, et viib sõiduki 15.11.2016 tehnilisse kontrolli ja 18.11.2016 diagnostikasse, et saada täpsemat informatsiooni sõiduki puuduste kohta sh selle kohta, milline oleks puuduste kõrvaldamise maksumus. 15.11.2016 läbis sõiduk esmase tehnilise kontrolli x OÜ-s ning 22.-29.11.2016 diagnostika AS X Eesti Rakvere esinduses. Kontrolli ja diagnostika käigus tuvastati sõidukil olulisi puudusi ning X spetsialistide kinnitusel ei ole sõiduk praeguses seisus kasutatav, sest mootori ja elektroonika puuduste tõttu võib see suvalisel hetkel taas mitte käivituda. Hagiavalduse esitamise seisuga sõiduk enam ei käivitunud. Nii X OÜ kui X spetsialistide kinnitusel on puudused tekkinud enne sõiduki valduse ostjale üleandmist; sõidukil tuvastatud puudused on kajastatud X OÜ ning X hinnapakkumistes. Hageja möönab, et kõiki sõidukil tuvastatud puudusi ei ole võimalik käsitleda varjatud puudustena, mille eest vastutab kostja, ning eelnevast tulenevalt on hageja koostanud kokkuvõtva puuduste loetelu neist puudustest, mida tema hinnangul saab käsitelda varjatud puudustena, mille eest kostja vastutab. Sõiduki parandamiskulud on tulenevalt hinnapakkumistest ca 2076 eurot, ületades seega oluliselt sõiduki väärtuse. Kuna hagejal ei ole võimalik sõidukit vastavalt selle sihtotstarbele kasutada ning sõiduki parandamiskulud ületavad oluliselt sõiduki väärtuse, taganes hageja lepingust ning nõudis sõiduki eest tasutud 1850 euro tagastamist ning enda valduse vabastamist puudustega sõidukist. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja 16.12.2016 kohustuse täitmiseks. Kostja vaidles lepingust taganemisele vastu, leides, et tegemist ei ole olulise lepingu rikkumisega ning kostja ei vastuta sõiduki võimalike puuduste eest. Hageja leiab, et kuna sõiduk ei vastanud lepingutingimustele, on kostja lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Hageja on kehtivalt lepingust taganenud, mistõttu on tal õigus lepingu alusel üleantu tagastamisele. Hagejal on kostja vastu ka kahju hüvitamise nõue. Sõiduki puuduste tuvastamiseks teostatud diagnostika eest on hageja tasunud 124,77 eurot ning sõiduki kohustusliku liikluskindlustuse eest 16,36 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka nende kulutuste hüvitamist kahjuna. Lisaks taotleb hageja nõuda kostjalt välja sissenõutavaks muutunud ja veel sissenõutavaks muutumata viivis seadusjärgses määras. Hageja menetluskulud on kokku 1939,10 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
2.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et tema kasutuses oli sõiduk vaid kuu aega, mistõttu ei ole ta teadlik sõiduki väidetud puudustest. Tema poolt kasutamisel sellised puudused ei ilmnenud. Kostjal puudusid ka eriteadmised, mis oleks andnud võimaluse tuvastada sõiduki puuduseid. Kostja teavitas hagejat kõigist temale teadaolevatest puudustest. Teistest puudustest ta teadlik ei olnud, nendest ta hagejat teavitada ei saanud ning seetõttu ei vastuta ta ka nende puuduste eest. Sõiduk ei olnud uus. Müügikuulutuses oli märgitud, et sellel esinevad puudused. Lepingu sõlmimise hetkel oli sõiduk sõidukorras ning sihtotstarbel kasutatav, milles hageja veendus ka
2-17-310 proovisõidu tegemisel. Sõidukil oli ka kehtiv tehnoülevaatus. Hageja oli teadlik, et sõiduk vajab remonti. Kasutatud auto seisund võib halveneda ootamatult selle vanuse tõttu. Hagejal oli võimalus enne auto soetamist selle tehniline seisund üle kontrollida. Kostja vastavat võimalikku tegevust ei takistanud. Hageja jättis sellise võimaluse kasutamata, seega ei saa hageja tugineda asja mittevastavusele lepingu tingimustega. Kostja hinnangul on võimalik, et hagejapoolne sõiduki kasutamine on vastavad puudused tekitanud. Kostja hinnangul on lepingust taganemine tema suhtes ebaõiglane, kuna hagejale summa tagastamisel oleks kostja pidanud saama vastu sõiduki, mis ei ole enam töökorras. Kostja arvates on hinnapakkumised tõendina küsitava väärtusega ega pole seetõttu asjakohased. Puuduste loetelu ei tähenda, et puudused eksisteerisid lepingu sõlmimise hetkel. Kostja ei vastuta tuvastatud puuduste eest. Kostja ei tunnista ka kahju hüvitamise nõuet. Kuna kostja ei ole lepingut rikkunud, ei saa ta vastutada ka lepingu rikkumise tagajärgede eest. Viivise nõudele vaidleb kostja samuti vastu ning leiab, et kuna ta sai viivise nõudest teada alles hagi esitamisega, ei ole põhjendatud nõuda viivist alates 17.12.2016. Kostja leiab, et hagi rahuldamisel peaks hageja tagastama kostjale vaidlusaluse sõiduki. Kostja palub ka määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt peab kostja tasuma hagejale väljamõistetud summa 100 euro suuruste osamaksetena. Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last, sündinud vastavalt 2014 ja 2012. Kostjal puudub sissetulek, mis võimaldaks tal nõude koheselt ja täies mahus täita.
3.Kohtumääruse alusel on asjas viidud läbi autotehniline ekspertiis. Riiklikult tunnustatud ekspert X leidis oma eksperthinnangus vastusena kohtu esitatud küsimustele alljärgnevat. Eksperdile esitatud sõiduk ei käivitu. Põhjuseks on vead mootori toitesüsteemis ja/või selle elektrilises juhtimises. Sõiduki turvavarustus pole töökorras, sest parempoolse esiistme all asuvas juhtmestikus on katkestus. Vea kõrvaldamisel turvasüsteemi töö taastub. Sõiduki elektrilistest riketest informeerivad juhti sõiduki armatuurlaua näidikute plokis süttivad märgulaternad, mis süüte sisse lülitamisel süttivad ning vea puudumisel kustuvad. Turvasüsteemi ja mootori rikkele viitavad märgulaternad olid armatuurlaua näidikute plokis kinni kaetud. Sõiduki mootori karteri põhi on tugevalt deformeerunud. Selleks, et teada saada, kas see mootori funktsioneerimist mõjutab, tuleks deformeerunud karteri põhi eemaldada ning kontrollida õlivõtturit. Deformeerunud karteri põhja tagasipanekul tihendpindade hermeetilisust enam tagada ei suudeta, mistõttu tuleb karteripõhi vahetada. EGR klapi ajam on kinni kiilunud ja klapp ei liigu. EGR klapi rike võib põhjustada võimsuse kadu mootori töötamisel. Sõiduki gaasiklapi (drosselklapi) töös esineb vastavalt mootori juhtmoodulisse salvestatud veateatele häireid. Rike võib põhjustada käivitumisprobleeme ja mootori võimsuse kadu töötamisel. Ekspert ei tuvastanud sõiduki kapoti all asuval kaitsmekarbil ja armatuurlauas asuval keskjuhtmooduli vaatlusel selliseid puuduseid, mis viitaksid võimalikele defektidele. Sõiduki ukselukud pole töökorras. Sõiduk pole lukustatav ei mehhaaniliselt ega võtmetesse integreeritud keskluku juhtimispuldi abil. Süütelukk on sedavõrd kulunud, et selle südamikku on võimalik pöörata suvalise võtmega (sh. kruvikeerajaga). Sisse lülitatud süüte korral on võti võimalik süütelukust eemaldada.
2-17-310 Sõiduki roolilatist lekib õli, mis maha valgudes reostab keskkonda. Pikaajalise lekke korral, õli lõppemisel, roolivõimendi töö lakkab. Seetõttu pole sellise sõidukiga liiklemine ohutu. Sõiduk ei vasta teeliikluses osalevatele sõidukitele kehtestatud nõuetele ning pole sihtotstarbeliselt kasutatav. Vastavalt ekspertarvamuse tabelis 1 toodud andmetele on sõiduki remondi maksumus vähemalt 2468,21 eurot. Ekspert välistab, et eksperdi poolt leitud puudused said tekkida peale valduse üleandmist, sõiduki lühiaegsel kasutamisel. Märkimist väärib asjaolu, et mootori ja turvasüsteemi puuduseid oli üritatud varjata näidikuteplokis veateateid näitavate märgulaternate kinni katmisega. Hagejal oli võimalik tuvastada välise, visuaalse vaatluse käigus, võtmete ja lukkude seisukord. Elektrilised rikked olid tahtlikult varjatud ning nende olemasolu tuvastamiseks tuleb kasutada vastavaid diagnostikaseadmeid. Veermikus leitud vead, karteripõhja deformatsioon ja õlilekked on tuvastatavad vaid töökoja tingimustes, sõiduki ülevaatusel tõstukil. Eksperdil pole võimalik tagantjärgi täpselt tuvastada, kui palju on sõidukit kasutatud peale 09.11.2016.a., sest pole fikseeritud sõiduki odomeetri näitu ostu-müügi sooritamise hetkel. Eksperdile deklareeritud andmetel sõideti sõidukiga 09.11.2016.a. Tallinnast Rakverre, kus sõiduk enam ei käivitunud. Seega on sõiduk omal jõul, peale ostu-müügi lepingu sõlmimist, sõitnud vähemalt 100 km. Lähtudes X AS Rakvere esinduse poolt 29.11.2016.a. väljastatud arvel märgitud odomeetri näidust (28697 km) ja eksperdi poolt sõiduki ülevaatusel fikseeritud odomeetri näidust (28702 km) on sõidukiga peale 29.11.2016.a. liigutud kõigest 5 km. Seega pole hageja peale 29.11.2016.a. sõidukit kasutanud ning sõiduk on seisnud. Arvestades seismise tõttu tekkinud pindmist korrosiooni nii sõiduki kerel, väljalaskesüsteemil, veermikul kui ka pidurisüsteemi elementidel, on sõiduki tehnilise seisukord seismisega veelgi halvenenud. Ekspert sedastas, et tõenäoliselt omas sõiduk ostu-müügi sooritamise hetkel vaid utiliseerimisväärtust. Sõiduki käivitamisprobleemide üksikasjade väljaselgitamiseks tuleb kõrvaldada sõiduki juhtmoodulitesse salvestatud elektriliste veateadete tekkepõhjused. Selleks tuleb teha kulutusi nii varuosade kui detailide paigaldustööde näol, mis sisuliselt tähendab sõiduki järk-järgulist remonti. Eksperdile seatud lähteülesanne ja esitatud küsimused sõiduki kordategemist ei nõudnud. Seega ei asunud ekspert käesoleva ekspertarvamuse koostamise käigus mootori käivitusprobleemide üksikasjade tuvastamiseks elektritöid teostama ja detaile vahetama. Ekspert pööras hinnangus tähelepanu ka asjaolule, et kui Maanteeameti e-teeninduse väljavõtte kohaselt oli sõiduki odomeetri näit (läbisõit) 08.10.2014 seisuga 274 121km, siis 23.09.2016 tehtud korralise ülevaatuse ajal oli see oluliselt väiksem, s.o vastavalt 25 704km.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hageja nõue tuleb täies ulatuses rahuldada. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu
2-17-310 hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 4. mai 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
5.Vaidlus puudub selles, et poolte vahel sõlmitud leping oli müügileping. Vaidlus on selles, kas kostja on oluliselt rikkunud lepingut ning kas hagejal oli seetõttu õigus sõiduki müügilepingust taganeda ning nõuda kostjalt välja lepingu alusel üleantu tagastamist ja kahju hüvitamist, samuti viivist. Kostja on esitanud vastuväiteid nii lepingust taganemise, kahju hüvitamise kui ka viivise osas.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi kohustub müüja andma asja müügilepinguga ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg-s 1 on sätestatud, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Sama paragrahvi lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi.
7.Sõiduki ostu-müügi lepingust (tl 5) ei nähtu, et pooled oleksid leppinud sõiduki kvaliteedis kokku kirjalikult. Samas puudub poolte vahel vaidlus selles, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi sõiduk olema sõidukorras, s.o et sellega on võimalik sõita teeliikluses. Sõiduki müügikuulutusest (tl 46) nähtub, et sõiduki kirjeldusena on märgitud, et sõiduk ei ole uus, esineb puuduseid. Tõendatud ei ole, et kostja oleks teavitanud hagejat selliste puuduste esinemist, mis ei võimalda sõidukiga teeliikluses osaleda. Arvestades, et sõiduki ostja oli Rakverest ning müügilepingu sõlmimise hetkel pidi olema kostjale teada, et hageja kavatseb liigelda sõidukiga tagasi Rakverre, pidi kostjale ka olema selge, et ostja ootused lepingu esemele (ja seega ka kvaliteeditingimused) eeldavad, et sõiduk on sõidukorras ning sellega on võimalik liigelda teeliikluses. Kohtu hinnangul tuleb lugeda, et poolte vahel oli kokku lepitud kvaliteedi osas selliselt, et sõiduk pidi olema sõidukorras ning sellega pidi olema võimalik sõita teeliikluses.
8.Hageja kinnitusel seiskus sõiduki mootor vaid paar kilomeetrit pärast lepingu sõlmimise järgselt teekonna alustamist ning seda uuesti käivitada ei õnnestunud. Kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud ega väitnud, et sellist asjaolu ei ole esinenud. Ekspertiisiaktist (tl 81-108) nähtuvalt ekspertiisiks esitatud sõiduk ei käivitunud ning põhjuseks olid vead mootori toitesüsteemis ja/või selle elektrilises juhtimises. Sõidukil esines elektrilisi vigu, mida on üritatud varjata, paigaldades armatuurlaua näidikute plokki, märgulaternate ette, vatitombud. Eksperdi hinnangul ei vastanud sõiduki tehniline seisukord ostu-müügi sooritamise hetkel liikluses osalevatele sõidukitele kehtestatud nõuetele ning tõenäoliselt omas sõiduk ostu-müügi sooritamise hetkel vaid utiliseerimisväärtust. Riigikohus on 7. aprilli 2010 otsuses nr 3-2-1-23-10 (p12) leidnud, et kasutatud asjade puhul tuleb kolleegiumi arvates arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kohus leiab, et puuduseid, mis teevad võimatuks sõidukiga liiklemise, ei saa lugeda kasutatud sõiduki tavapärasteks puudusteks, mida ei saa käsitleda lepingutingimustele mittevastavusena.
2-17-310
Kohtu hinnangul tuleb eeltoodust teha järeldus, et sõiduk ei vastanud müügihetkel kokkulepitud tingimustele, s.o sellega ei olnud (pärast 2km läbimist) enam üldse võimalik liigelda ning sõiduki tehniline seisukord ei vastanud ostmise hetkel ka liikluses osalevatele sõidukitele kehtestatud nõuetele. Vastavalt eksperthinnangule ei vastanud sõiduki odomeetri näit ka tegelikkusele ning sõiduk oli läbinud üle 200 000km näidatust enam. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et lepingu esemel puudusid müügi hetkel kokkulepitud omadused.
9.Järgmisena tuleb kohtul tuvastada, kas kostjat saab lugeda lepingu eseme puuduste eest vastutavaks. VÕS § 218 lg-st 1 tuleneb, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma (VÕS § 218 lg 4). VÕS § 219 lg 1 järgi kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Eksperthinnangu kohaselt olid puudused, mis takistasid sõiduki otstarbekohast kasutamist, asjal olemas juba müügihetkel. Kohtul puudub alus kahelda eksperdi järeldustes, seda enam, et pea koheselt peale müügilepingu sõlmimist ja sõidu alustamist sõiduk enam ei käivitunud. Müüja ei ole tõendanud, et ostja teadis sellistest puudustest juba lepingu sõlmimise hetkel.
10.Kostja on ka leidnud, et hageja on ise käitunud hooletult, jättes lepingu eseme üle vaatamata. Kohus kostjaga ei nõustu. Hageja kinnitusel sooritas ta enne lepingu sõlmimist proovisõidu, seega ei saa öelda, et hageja puuduste tuvastamiseks enne lepingu sõlmimist midagi ette ei võtnud. Mõningad sõiduki puudused oleks küll olnud võimalik tuvastada sõiduki põhjalikuma ülevaatuse teel- näiteks seda, et sõiduki võtmepult ei toimi, et sõiduki ohutuled ei põle ja et süütelukk on deformeerunud. Need ei ole aga peamised põhjused, mis tingisid lepingust taganemise. Eksperdi hinnangul olid elektrilised rikked tahtlikult varjatud ning nende olemasolu tuvastamiseks tulnuks kasutada vastavaid diagnostikaseadmeid; veermikus leitud vead, karteripõhja deformatsioon ja õlilekked on tuvastatavad vaid töökoja tingimustes, sõiduki ülevaatusel tõstukil. Kostja teavitas hagejat enne lepingu sõlmimist, et sõiduki puudused on remonti vajav käigukast ning mittetöötav juhiistme soojendus ning muid sõiduki kasutamist takistavaid puudusi ei esine. Kohtu hinnangul ei saa eeldada, et pooled leiavad koheselt võimaluse diagnostika läbiviimiseks. VIN-koodi kontrollimine oleks andnud hagejale võib-olla teabe sõiduki varasemate remonditööde kohta, kuid see ei annaks tõenäoliselt kuigipalju teavet sõiduki kasutamisvõimaluse kohta antud hetkel. Kohtu hinnangul oleks olnud mõistlik ka sõiduki puuduste täpsem tuvastamine hageja poolt tema tegevuskohta (s.o Rakvere) saabumise järgselt. Kohtu hinnangul tuleb teha järeldus, et sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse eest tuleb lugeda vastutavaks kostja.
11.VÕS § 220 lg 1 järgi peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Ostja teatas asja lepingutingimuste mittevastamisest müüjale järgmisel päeval suuliselt ning esitas kirjaliku pretensiooni ülejärgmisel päeval. Kohtu hinnangul on ostja järginud õigeaegse teavitamise kohustust.
2-17-310
12.VÕS § 116 lg-s 1 on sätestatud, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Kuivõrd sõiduk ei olnud sõidukorras ning sellega ei ole võimalik osaleda teeliikluses (lisaks on sõidukil veel mitmeid olulisi puudused) ja kohus peab rikkumise eest vastutavaks kostjat, on kostja kohtu hinnangul lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Seega oli hageja õigustatud taganema lepingust.
13.Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja (VÕS § 14 lg 1 esimene lause). Hageja andis 11.11.2016 kirjas kostjale võimaluse kõrvaldada asja olulised puudused. Kostja puuduste kõrvaldamisega ei nõustunud.
14.Lepingupool võib VÕS § 116 lg 1 järgi lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Kohtu hinnangul on lepingu eseme kasutamise võimatus käsitletav olulise rikkumisena. VÕS § 189 lg-s 1 on sätestatud, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hageja on soovinud tagastada kostjale sõiduki ning nõudnud hagis kostjale üleantu tagastamist. Hagiavalduse kohaselt on lepingu eseme müügihind, mille hageja kostjale tasus, 1850 eurot. Kohus leiab, et hagi on põhinõude 1850 euro osas põhjendatud ning tuleb rahuldada.
15.VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja on nõudnud kostjalt ka sõiduki puuduste tuvastamiseks tehtud diagnostika kulu 124,77 eurot (tl 18) ning kohustusliku liikluskindlustuse 16,36 eurot (tl 19) hüvitamist. VÕS § 127 lg-tes 1 ning 4 on sätestatud, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu hinnangul on diagnostikakulu ning liikluskindlustuse kulu otseses seoses asjaoluga, millel kostja vastutus põhineb. Hagejal oleks jäänud see kulu olemata, kui sõiduki ostu-müügi tehing oleks jäänud sõlmimata. Kui sõiduk oleks vastanud lepingutingimustele, oleks puudunud vajadus diagnostika läbiviimiseks ning hageja kulutused kindlustuse sõlmimisele ei oleks olnud asjatud, sest hageja oleks saanud kindlustuse perioodil sõidukit ka tegelikkuses kasutada. Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud seega ka kahju hüvitamise nõudes kokku 141,13 eurot.
16.Hageja palub mõista kostjalt välja viivis alates 17.12.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning alates kohtuotsuse tegemise päevast kuni nõude täitmiseni seadusjärgses viivisemääras. Kohus on leidnud, et kostja on olnud põhjendamatult viivituses (1850+141,13)1991,13 euro tasumisega. Hageja nõudis 08.12.2016 taganemisavalduses (tl 1314) kostjalt lepingu alusel saadu hüvitamist hiljemalt 16.12.2016. Kostja on kohustuse täitmisega viivituses alates 17.12.2016. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
2-17-310 käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd esitatud tõenditest ei nähtu, et poolte vahel oleks viivise määras kokku lepitud, kohaldub seadusjärgne viivisemäär. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ajavahemiku 17.12.2016-05.10.2018 eest summas 287,14 eurot, samuti edasiulatuva viivisenõude.
17.Kostja on palunud määrata kindlaks otsuse täitmise kord selliselt, et otsus täidetakse 100 euro suuruste osamaksetena. Taotluse kohaselt ei ole kostjal võimalik tasuda kogu summat koheselt, kuna tal on kaks alaealist last ning puudulik sissetulek. Taotleja on põhistanud oma väidet kontoväljavõttega. Hageja on nõus otsuse täitmise korra kindlaksmääramisega selliselt, et kostjal tuleb tasuda kahe kuu jooksul otsuse jõustumisest põhinõue 1850 eurot ning ülejäänud võlgnevus viie kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. TsMS § 445 lg 1 annab kohtule võimaluse väljamõistetavate summade tasumise kord otsuse resolutsioonis kindlaks määrata. Kohtu hinnangul ei ole taotlus põhjendatud kostja taotletud korras. Tasumise ajatamine riivab paratamatult võlausaldaja (hageja) huve, mistõttu on ajatamine võimalik vaid väga erandlikel asjaoludel. Neid asjaolusid peaks tõendama ajatamist taotlenud pool. Kostjal on küll kaks alaealist last, kuid tema kontoväljavõtte kohaselt on kostjale laekunud 6,5 kuu jooksul kokku 18 900,15 eurot, s.o keskmiselt 2907 eurot kuus. Kohtu hinnangul erandlikke asjaolusid seega taotlusest ei nähtu. Kuivõrd hageja on nõustunud siiski ajatamisega selliselt, et põhinõue tasutakse kahe kuu jooksul jõustumisest ning ülejäänud summa viie kuu jooksul, siis on selline hageja vastutulek kostja jaoks soodsam, kui täitmise ajatamata jätmine. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, nagu hageja seda võimalikuks pidanud on. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv 250 eurot, ekspertiisitasu 400 eurot, sõiduki ekspertiisi toimetamise kulu 32,90 ning õigusabikulu 1256,20 eurot. Hageja õigusabi tunnihind on 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja palub märkida, et kostja on kohustatud tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Ekspertiisikulu on hageja kantud TsMS § 143 p 1 kohane põhjendatud kulu. Sõiduki ekspertiisi toimetamise kulu on TsMS § 144 p 2 kohane kulu ning on kohtu hinnangul samuti põhjendatud. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja palub kohtul hinnata hageja poolt esitatud kulude põhjendatust ja vajalikust.
2-17-310
Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu tasumäär ning ajakulu mõistlikus suuruses ning täies ulatuses põhjendatud. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal kanda hageja menetluskulud kokku 1939,10 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus peab vajalikuks selgitada täiendavat. Kostja on soovinud tagastada hagejale võlgnevuse maksegraafiku alusel. Kui pooled sõlmivad kompromissi enne kohtuotsuse jõustumist ning esitavad selle kohtule kinnitamiseks, saab kohus otsuse tühistada ning kinnitada poolte kompromissi. Kompromissi korral on võimalik tagastada ka pool menetluses tasutud riigilõivust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.