Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Määruse tegemise aeg ja koht
04.10.2018.a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-14840
Tsiviilasi
K V hagiavaldus Berger Financial Group OÜ (end.Credit Plus OÜ) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas 158/2014/260
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende
Hageja: K V (ik: xxxx)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: adv. Epp Landberg Kostja: Berger Financial Group OÜ (reg.k. 12041300)
Keelduda hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse menetlusse võtmisest.
Edasikaebamise kord:
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamise päevale järgnevast päevast.
Määrus kätte toimetada hageja esindajale. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. 03.10.2018.a. esitas K V hagiavalduse Berger Financial Group OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas 158/2014/260. Hagiavalduses oli ka taotlus hagi tagamiseks, milles hageja palus peatada täitemenetlus täiteasjas nr 158/2014/260 kuni tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Nimelt Viru Maakohtu 20.09.2013.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr.2-13-29822 kinnitati poolte vahel kompromissileping, mille järgi kohustus hageja kostjale tasuma saadud laenu ja kõrvalnõuete katteks 3162,83 eurot ning viivist iga viivatud päeva eest maksmata summalt 0,5%.
27.02.2014.a. algatas kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas nr. 158/2014/260 ja 08.10.2014 edastas hageja tööandjale sissetuleku arestimise akti, millest nähtub, et võlgnevuse suurus on koos täitekuludega 4129,45 eurot. 19.06.2018 edastas kohtutäituri töötaja e-kirja tööandjale selle kohta, et hageja on võlgnevused tasunud ning kinnipidamisi töötasust ei ole vaja teostada. Samuti teavitati hagejat, et kui lisanduvad viivised, siis saadetakse uus akt. 23.08.2018 edastas kohtutäitur hageja tööandjale sissetuleku arestimise akt, milles nähtub, et kostja nõuab viiviste tasumist summas 21 283,74 eurot. Hageja on seisukohal, et viiviste nõudmine sellises mahus nagu nõuab seda kostja, on ebamõistlikult suur ja seega vastuolus nii heade kommete kui ka hea usu põhimõttega. Hageja taotleb kompromissi tühisuse osalist tuvastamist selles sätestatud viivise määra osas sundtäitmise lubamatuks, alternatiivselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ning viiviste tasumisest vabastamist või selle vähendamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud nõue on ebatäpne, kuivõrd palutud on tuvastada 04.09.2013.a. kompromissilepingu osaline tühisus. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitamisel tuleb tugineda siiski täitedokumendi ehk kohtulahendi, mitte selle aluseks olnud lepingu tühisusele. Samas eeldades, et hageja soovib Viru Maakohtu 20.09.2013.a. määruse nr 2-13-29822 osalist tühisuse tuvastamist, märgib kohus järgmist. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused on loetletud TsMS §-s 371, mille lõike 2 punkti 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata ka juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus juhib hageja tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-64-17, milles Riigikohus on leidnud, et muu hulgas võib TMS § 221 alusel esitada hagi leppetrahvi või viivise vähendamiseks aja eest pärast kohtulahendi jõustumist. Seda aga vaid juhul, kui leppetrahv või viivis ei ole kohtulahendis välja mõistetud kindla summana või kui selle lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast kohtulahendiga kindlaksmääratud kuupäevani). Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt viivise vähendamist aja eest pärast kohtulahendi jõustumist, sest täitedokumendiks oleva kohtulahendi järgi on viivise suurus välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast). See, et väljamõistetud viivis on pärast kohtuotsuse jõustumist täitemenetluse ajaks ületanud põhinõude, ei ole asjaoluks, mis oleks tekkinud pärast kohtuotsuse jõustumist. Täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus pooltevahelise vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamine
täitemenetluse käigus piiratud. Tegemist on erineva olukorraga võrreldes sellega, kui täitedokumendiks on muu dokument kui kohtulahend, mil ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi vaadanud ning võlgnik vajab seetõttu efektiivsemat õiguskaitset. Maakohus on seisukohal, et käesolevas asjas on analoogne olukord. Hagejalt on kohtulahendiga muu hulgas välja mõistetud viivis. Kohtulahendi resolutsioonis on sätestatud viivise määr ning see, et see kohaldub juhul, kui hageja jätab tähtaegselt summad tasumata. Kohus leiab, et kohtulahend oli piisavalt selge ning võlgnik pidi ka lepingulise esindaja olemasoluta mõistma, et põhivõlgnevuse tasumata jätmisel tuleb tasuda viivist. Võlgnikul oli viivise määra teades võimalik välja arvutada ka viivise suurus vastavalt sellele, kuidas ta nõuet täitis. Oluline on, et tegemist oli kompromissi kinnitamise määrusega, mille aluseks oli poolte vahel sõlmitud leping. Seega oli hagejal võimalik kõik vastuväited esitada kohtumenetluses nr 2-1319822. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Seega on maakohus enne kompromissi kinnitamist kontrollinud kokkuleppe vastuolu muu hulgas heade kommetega. Vastuväidete esitamine on TMS § 221 lg 1 järgi esitatava nõude puhul piiratud selliselt, et vastuväite saab esitada eelkõige juhul, kui nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud käesoleva hagi esitamine olukorras, kus võlgnik menetluse kestel ei ole kasutanud enda õigust viivise määrale vastuväiteid esitada ning pöördub viis aastat hiljem kohtu poole sisuliselt lahendi muutmiseks. Kohus jätab hagi menetlusse võtmata, kuna esitatud hagil puudub perspektiiv. Samadel põhjustel on perspektiivitud ka hageja alternatiivsed nõuded. Kohus märgib, et kuivõrd hagi jääb menetlusse võtmata, ei ole käesoleval juhul võimalik lahendada ka hagi tagamise taotlust. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus juhindus määruse tegemisel TsMS § 372; 464; 465; 661 nõudeist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Maido Roots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.