K-R V hagi M Pi vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ja nõusoleku andmiseks kohustamiseks ja M Pi hagi K-R V vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ja nõusoleku andmiseks kohustamiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 7000 eurot Vastuhagihind 7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagis kostja): K-R V (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Hageja (vastuhagis kostja) lepinguline esindaja: advokaat Hannes Olli (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, e-post [email protected]); Kostja (vastuhagis hageja): M P (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); Kostja (vastuhagis hageja) esindajad: K P (isikukood xxxx, e-post xxxx) ja vandeadvokaat Liisi Jürgen (e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
13.03.2018 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised Hageja K-R V, hageja lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli, kostja volitatud esindaja K P, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Liisi Jürgen Juures viibis
Sekretär Triin Matteus
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata K-R V hagi M Pi vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ja nõusoleku andmiseks kohustamiseks.
2.Rahuldada M Pi vastuhagi K-R V vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.
Lõpetada kinnisasja registriosa numbriga xxxx kaasomand kinnisasja kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele, s.o 1⁄2 K-R Vle ja 1⁄2 M Pile.
4.Tühistada 20.07.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus arestis M Pile kuuluva 1/2 kaasomandi osa kinnisasjast asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) ning seadis K-R V kasuks keelumärke M Pile kuuluvale 1/2 kaasomandi osale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosasse nr xxxx kantud kinnisasjast. Menetluskulud
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja vastuväited vastuhagile
1.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx on sisse kantud kinnistu asukohaga xxxx, pindalaga 3949 m2. Kinnistu kuulub 1⁄2 mõttelises osas hagejale ja 1⁄2 mõttelises osas kostjale. Kinnistusregistri registriosa nr xxxx kolmandasse jakku on 22.06.2017 kinnistamisavalduse alusel kantud sisse eelmärge 1⁄2 mõttelise osa kinnistust M Pi kaasomandi osale omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks S Ai (isikukood xxxx) kasuks. Neljandasse jakku hüpoteeke sisse kantud ei ole.
2.Xxxx asuva kinnistu olulised osad on sellel asuv ühekorruseline elamu ja ühekorruseline majandushoone. Xxxx asuv kinnistu on kasutusel hageja isa S-E H elukohana juba ligi 20 aastat. Kinnistu on poolte omandiks saanud pärimise teel ja olnud mitu põlvkonda perekonna vara hulgas.
3.2017 aprillis leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja müüb talle kuuluva 1⁄2 suuruse mõttelise osa xxxx asuvast kinnistust ja talle tervikuna kuuluva, xxxx kinnistu (registriosa nr xxxx) hinnaga 30 000 eurot hageja pojale M Vle. Kinnisasjade müügitehingu sõlmimise ajaks lepiti kokku 21. Juuni 2017 kell 11. Põhjuseks oli kostja soov talle kuuluvad kõrvuti asuvad kinnisasjad võõrandada. Hageja soov on, et kinnistu teiseks kaasomanikuks ei saaks keegi võõras isik koos sellega kaasnevate õigustega, sealhulgas õigusega hakata kasutama Xxxx asuvat kinnistut, kus elab hageja isa.
4.Nii hagejale kui M Vle ootamatult aga teatas kostja tehingu päevale eelnenud õhtul telefonile saadetud sõnumiga, et müüb oma kinnisasjad järgmisel päeval hoopis kinnisvaraärimees S Aile ning kinnistusraamatust nähtuvalt on selle tagamiseks 22.06.2017 kinnistamisavalduse alusel seatud kinnistusraamatusse omandamist tagav
eelmärge. Millisel põhjusel kostja ja S A 22.06.2017 1⁄2 mõttelise osa kinnistu võõrandamise tehingut ei sõlminud. Hageja ei soovi, et tema mitme põlvkonna perekonna vara omanikuks saaks võõras kinnisvara ärimees; ei soovi, et kinnistu kaasomaniku vahetuse aeg oleks ebaselge; ei soovi, et isa võimalus oma kodus edasi elada ning elamisväärne vanaduspõlv harjumuspärases keskkonnas oleks ohustatud ei soovi, et tema poeg peaks loobuma kinnistule maja ehitusest ja saaks selle huvides tehtud kulude näol kahju. Hageja ei soovi ka seda, et uus kaasomanik hakkab kinnistule tegema kulutusi, mille hüvitamist ta hiljem hagejalt nõuda saab. Õigusrahu tagamiseks on vajalik on vajalik kaasomand lõpetada.
5.Hageja leiab, et käesoleval juhul on võimalik kaasomand lõpetada ja jagada kaasomand kaasomanike vahel selliselt, et registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu jääb hageja ainuomandisse ning hageja hüvitab kostjale tema osa väärtuse vastavalt kohalikule keskmisele müügihinnale, mis ERI Kinnisvara eksperthinnangu kohaselt on 22 500 eurot (45 000 : 2).
6.Hageja leiab, et lisaks hagi alusel tehtava kohtulahendiga kaasomandi lõpetamisele on vajalik, et sama kohtulahend asendaks ka kostja kui puudutatud isiku nõusolekuid kinnistusraamatusse kohtulahendi alusel kannete tegemiseks.
7.Xxxx asub kinnistu on hageja isa S-E H kodu olnud ca 20 aastat. Õige on kostja väide, et enne on Xxxx olnud kostja ja tema ema elukoht, kuid selle nüansiga, et siis, kui hageja oma isa sinna elama tõi, Xxxx kostja perekonna püsiv elukoht enam ei olnud ja nad kasutasid sellest vaid poolt suvekoduna, kus nad aeg-ajalt viibisid. Ebaõige on väide, et hageja kinnistut ega kinnistul asuvaid hooneid ei ole hooldanud. Tegelikkuses on hageja ja ta isa hoidnud kinnistul asuvad hooned sellises korras, et hageja isal on olnud võimalik seal elada. Hoonete renoveerimist on seganud kaasomandisuhe, mis eeldab ehitiste renoveerimise mahus ja kulude kandmises kokkulepet.
8.Hageja vastuhagiga ei nõustu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vastuhagis on kostja asunud toonitama, et õiglane ja emotsionaalselt mõeldav oleks see, et tema oleks Xxxx asuva kinnistu ainuomanik. Ehk tugineb väidetavale moraalsele eelisõigusele olla selle kinnistu ainuomanik. Tegelikkuses, kui kaasata menetlusse emotsionaalsed ja moraalsed argumendid, siis oleks Xxxx M P ainuomandisse jätmine just vastupidiselt äärmiselt ebaõiglane. Nimelt on hageja K-R V ja kostja M P ühe ja sama vanaisa võrdsed õigusjärglased. Varasemalt on K-R V juba ambitsioonikamale M Pile vastu tulnud ning oli nõus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetluses loovutama enamuse tagastatavatest maadest M Pile. Nii sai M P ulatuslike Xxxx asuvate maade omanikuks. Kinnistu K-R V omandisse jätmise õigsust kinnitab ka see, et M P on oma kohtuvaidluse eelse tegevusega igakülgselt kinnitanud tahet vaidlusaluse kinnistuga omandisuhe lõpetada. Põhjus, miks hageja oma isa Xxxx kaasomandi osale elama paigutas, oli tema otsene vajadus rahuldada ühe oma perekonnaliikme eluasemevajadus vastavalt perekonna majanduslikele võimalustele.
9.Kaasomandi lõpetamine kaasomanike vahelise enampakkumise korraldamisel hageja paremaid huve seega ei teeni. Hageja huvi saada Xxxx ainuomanikuks on nii praktiline kui ka emotsionaalne. Arvestades M Pi tehinguid kinnistute müümiseks ja ka kohtueelseid avaldusi, siis on tema majanduslikud suunad selgelt raha saamisele, mitte väljamaksmisele. Ehk tema tegelik võimekus maksta hagejale kaasomandi kaotuse eest turuhinnast kõrgemaid hüvitis, on spekulatiivne.
10.Hageja palub lõpetada xxxx asuva Xxxx asuva kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx, kaasomand selliselt, et kinnistu jääb K-R V ainuomandisse ning K-R V kohustub hüvitama M Pile tema omandiosa eest hariliku turuväärtuse. M Pi kohta registriossa nr xxxx kantud 1⁄2 suuruse mõttelise kaasomandi osa omandikanne kustutada; asendada M Pi nõusolek käesolevas
tsiviilasjas tehtud kohtulahendi alusel xxxx asuva Xxxx asuva kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx muutmiskannete tegemiseks samas tsiviilasjas tehtud kohtulahendiga; määrata kaasomanikule kaasomandi lõpetamisel tema 1⁄2 suuruse omandiosa eest makstava hüvitise suuruseks 22 500 eurot; menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kostja vastuväited hagile ja vastuhagis esitatud nõue
11.Kostja leiab, et kaasomand tuleb lõpetada, kuid mitte hageja taotletud viisil. Hageja väidab, et Xxxx asuv kinnistu on kasutusel hageja isa elukohana juba ca 20 aastat. Kostja täpsustab, et enne seda, kui hageja 2000. aasta suvel päeva pealt oma alkohoolikust isa (kes pole kostjale sugulane) Xxxx kinnistule elama tõi, oli kinnistu olnud sünnist saadik kodu kostjale, tema emale ja tema tütrele. Peale seda ehitas kostja oma kuludega maja kaheks (tegi teise sissepääsu, remontis elamiskõlbmatud ruumid elukõlbulikeks) ning üritas 5 aastat kodu jagada kaasomaniku alkohoolikust isaga. Hoolimata pingutustest osutus kostjal kodus elamine võimatuks rohkete hageja alkohoolikust isa külastavate joomakaaslaste tõttu. Eelmainitust tingitult oli kostja sunnitud 2005. aastal ostma omale teise maja ja selle enda jaoks korda tegema. Nii kostja ema kui ka kostja hooldasid kinnistut ja sealseid hooneid kogu oma seal elatud aastate vältel, hoonetel olid katused peal ja need pidasid vihma. Hageja sel perioodil vara säilimisse ei panustanud. Kuni 2008. aastani käis kostja kinnistut hooldamas ja niitmas hoolimata sellest, et ta seal enam ise ei elanud. Ei hageja ega ta isa ei ole selle 17 aasta jooksul, mil hageja isa Xxxx elab, krundi korrashoidu mitte kuidagi panustanud.
12.Hageja ei ole kinnistul kunagi elanud, samuti ei tundnud ta enne seda, kui ta oma isa kinnistule elama tõi, mingilgi määral huvi oma kaasomandi vastu ja külastas kohta loetud korrad 25 aasta jooksul. Samuti on ta viimase 15 aasta jooksul, mil tema isa on olnud hoonete ainukasutaja, lasknud hoonetel pahatahtlikult laguneda ja seetõttu on kinnistu väärtus oluliselt langenud. Tehtud ei ole isegi kõige pisemaid ja hädavajalikumaid parendustöid (eterniitplaadid katusel alla vajunud ja pole tagasi lükatud, katus sajab läbi).
13.Poolte omandiks on pärimise teel saanud üksnes kinnistul paiknevad hooned. Kostja kui õigusvastaselt võõrandatud maa 100%-line õigustatud subjekt, loobus 27.02.2007 hageja kasuks tasuta nõudeõigusest maja juurde kuuluvast 1⁄2 maast, mille väärtus on nõudeõiguse loovutamise lepingus 500 000 krooni (31 955,82 eurot).
14.Hageja väidab, et müügi põhjus oli kostja soov kostjale kuuluvad kõrvuti asuvad kinnisasjad võõrandada. Väide ei vasta tõele. Kostjale on kõnealuse kinnistu osas tehingute tegemine emotsionaalselt liiga raske. Kostja, kes seetõttu tegutses läbi oma tütrest esindaja K Pi, soov oli kaasomand lõpetada. Otsuses lähtus ta põhimõttest, et pigem õudne lõpp kui lõputu õudus. Kostja oli eelnevalt teadlik asjaolust, et hageja ei soovi oma kinnistuosa müüa (kuna seal elavale alkohoolikust isale on keeruline leida uut elamispinda), seega ei tundunud olema mõtet hagejale pakkuda kaasomandi lõpetamiseks varianti, kus kostja hüvitaks hagejale tema poole kinnistu väärtusest. Esialgu üritas kostja oma osa kinnistust müüa S Aile. Seda ei olnud võimalik teha, sest hageja ei olnud nõus sõlmima notariaalset kasutuskorda, mida oli vaja ostjal, et saada pangalaenu.
15.Seejärel ootas kostja pikalt, kas hageja on valmis ise poole kinnistust ära ostma. Kui peale pikka ootamist tundus, et hageja ostmisest huvitatud ei ole, kirjutas kostja korduvalt nii hagejale kui tema pojale, et eelistab ise hagejale kuuluva osa ära ostmist, et kostja võiks asuda uuesti elama oma koju. Kuna hageja selle teemalistele kirjadele ei reageerinud, ei näinud kostja muud võimalust, kui enda kinnistuosa maha müüa. Kui
kostjal oleks võimalik saada kogu Xxxx kinnistu omanikuks, oleks ta valmis koheselt maha müüma oma praeguse elukoha ning oma kodu (Xxxx) korda tegema ja sinna tagasi kolima.
16.Hageja väidab, et kostja on igakülgselt avaldanud soovi selle kinnisasja omandiosast vabaneda, ehk ei soovi ise selle kinnistu ainuomanikuks saada. Väide ei vasta tõele. 4. juunil 2017 hagejale saadetud e-kirjas, avaldas kostja selgesõnaliselt soovi hagejale kuuluv pool kinnistust ära osta, hageja poeg kirjale ei vastanud. Samuti tõstatas kostja kinnistu ostmise teema 01. juunil ja 12. juunil 2017. Samuti avaldas kostja kinnistu omandamiseks soovi advokaat Liis Tedderi kaudu 28. septembril 2017 tehtud ettepanekus hagejale.
17.Xxxx kinnistu osas on tegemist kostja pikaajalise koduga, kus ta ema elas alates 4. eluaastast (1920. aastast) ja täiskasvanuna viibis kõigil nädalavahetustel ja puhkustel kuni oma surmani, kus kostja sündis (xxxx), kasvas ja täiskasvanupõlves viibis kõigil nädalavahetustel ja puhkustel kuni 2005. aastani, mil kinnistu kasutamine muutus võimatuks, ning kus kostja tütar veetis kõik oma lapsepõlve suved ja vaheajad alates 1978. aastast (ja kust pärinevad tema helgemad lapsepõlvemälestused). 2005. aastal ostis kostja omale teise elamispinna ning investeeris selle korda tegemisse. Seda üksnes sel põhjusel, et Xxxx kinnistut polnud elukohana võimalik kasutada. Vastasel korral oleks ta kogu raha investeerinud oma kodu korda tegemisse ja elaks praegu seal (Xxxx). Hoolimata sellest, et kostja juba 12 aastat elab teises kohas, oleks ta võimaluse tekkimisel valmis koheselt oma praeguse elukoha maha müüma ning investeerima oma sünnitalu korda tegemisse, mis võimaldaks tal tuleval aastal algava pensioniea veeta oma kodus.
18.Kostja taotleb kaasoamandi lõpetamist selliselt, et kinnisasi jääks tema ainuomandisse koos kohustusega hüvitada hageja osa rahas. Alternatiivselt taotleb kostja kaasomandi lõpetamist kaasomandikevahelise enampakkumise teel jagades saadud raha vastavalt nende osade suurusele, s.o võrdselt. Kostja on seisukohal, et tegemist on antud olukorras õiglaste ja põhjendatud kaasomandi lõpetamise viisidega. Kostja on valmis omandama kaasomandi osa ning hüvitama hagejale 28 800 eurot. Summa, millega hageja soovib saada kostja kaasomandi osa omanikuks on sellest oluliselt väiksem, s.o 22 500 eurot. Hageja poolt osundatud kinnisasja väärtus ei vasta asja faktilisele turuväärtusele ning olukorras, kus teine kaasomanik hindab eset väärtuslikumana ning on valmis ka sellest lähtuvalt hüvitist tasuma tuleks kaasomandi lõpetamisel eelistada poolte huvide ja õiguste kaalumisel viisi, mille kohaselt jääb asi kostjale või mille kohaselt toimub asja jagamine kaasomanike vahelise enampakkumise teel.
19.Kui kostja saaks vaidlusaluse kinnistu ainuomanikuks, katkestaks kostja sõlmitud müügitehingu ning hakkaks kinnistut kasutama oma püsiva elukohana. Kohtu selline lahend võimaldaks kostjal peale 12 aastast pausi taas kodus elada.
20.Kostja palub rahuldada kostja vastuhagi ning lõpetada kinnisasja asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) kaasomand selliselt, et kinnisasi jääb M Pi ainuomandisse koos kohustusega hüvitada K-R Vle pool kinnisasja turuväärtusest, alternatiivselt lõpetada kinnisasja asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) kaasomand selliselt, et kinnisasi pannakse kaasomandi vahelisele enampakkumisele ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele, s.o võrdselt; määrata, et kohtuotsusega on asendatud K-R V nõusolek kinnisasja (kinnistusraamatu registriosa nr xxxx) teise jao omanikukannete, mille kohaselt on kinnisasi M P'i ja K-R V kaasomandis kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse M P.
Kohtuotsuse põhjendused
21.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja vastuhagiga ning asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi tuleb rahuldada.
22.Asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja kaasomandisse kuulub kinnisasi asukohaga Xxxx, registriosa numbriga xxxx, millest hagejale kuulub 1⁄2 mõttelist osa ja kostjale kuulub 1⁄2 mõttelist osa, mida tõendab ka kinnistusraamatu väljavõte (kd I lk 5). Pooled ei vaidle küsimuses, et kaasomand tuleks lõpetada, kuid pooltel on erimeelsus kaasomandi lõpetamise viisi osas. Hageja soovib kaasomandi lõpetamist viisil, et kinnistu jääb hageja ainuomandisse ning hageja tasub kostjale omandi kaotuse eest õiglase hüvitise. Kostja leiab vastuhagis, et kaasomand tuleks lõpetada viisil, mille kohaselt kinnistu jääb kostja ainuomandisse ning kostja tasub hagejale õiglase hüvituse omandi kaotuse eest. Alternatiivselt palub kostja kaasomandi lõpetamist kinnisasja kaasomanikevahelisele enampakkumisele panemise teel.
23.Kohus märgib, et kooskõlas asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõikega 1 on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. See tähendab, et kohus ei pea tuvastama kaasomandi lõpetamise nõude põhjust. Kõnealust seisukohta on väljendanud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-45-06. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Tulenevalt AÕS § 77 lg-st 2, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Asjaõigusseaduse § 76 lg 2 järgi on kaasomandi lõpetamise nõuet välistav asjaolu üksnes poolte kokkulepe. Sellise kokkuleppe sõlmimist ei ole kohus käesoleval juhul tuvastanud, nagu ka muid piiranguid, mis takistaksid kaasomandi lõpetamist, seega on kaasomandi jagamise nõude materiaalõiguslikud eeldused täidetud.
24.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-65-10 p-st 21 tulenevalt peab kaasomandi lõpetamine toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kohtul on võimalik kaasomand lõpetada üksnes hagis või vastuhagis taotletud viisil. Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud lõpetada kaasomand kostja poolt vastuhagis nimetatud alternatiivsel viisil, s.o kinnisasja müümisega kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Kohus võtab arvesse asjaolusid, et nii hageja kui kostja soovivad kinnisasja ainuomanikuks saada ning hagejal ja kostjal on kohtu hinnangul kinnisasjaga võrdne seotus. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-21-14-17 p-s 24 asunud seisukohale, et olukorras, kus mitu kaasomanikku (ühisomanikku) soovivad jagatavat asja või õigust endale hüvitise maksmise vastu, on kolleegiumi arvates vähemasti üldjuhul mõistlik panna asi või õigus kaasomanike (ühisomanike) vahelisele enampakkumisele. Kaasomanike huvid ja soovid on eelduslikult võrdväärselt kaalukad (vt erandi kohta ka nt Riigikohtu 9. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 20). Kaasomanike (ühisomanike) vaheline enampakkumine võimaldab eseme omandamisest huvitatud kaasomanikel (ühisomanikel) endil otsustada, kes neist on valmis eseme omandamisse enam rahaliselt panustama ja toob paremini välja ka eseme väärtuse. See väldib vajadust kohtul poolte huve omandamise vastu kaaluda ning tihti keerulist, kulukat ja spekulatiivset eseme
hindamist kohtumenetluses vastaspoolele makstava hüvitise määramiseks. Seda eriti olukorras, kus eseme väärtus võib menetluse käigus või pärast seda muutuda.
25.Kohus leiab, et antud juhul on tegemist eelviidatud Riigikohtu lahendis kirjeldatud olukorraga, kus hageja ja kostja soovivad mõlemad saada kinnisasja ainuomanikuks ning nende huvid kinnisasja omandamise vastu on võrdse kaaluga. Kohus märgib, et käesoleval hetkel ei ela ei hageja ega kostja ise kaasomandisse kuuluval kinnistul, mis tähendab, et tegemist ei ole ei hageja ega kostja jaoks praeguse koduga. Hageja soovib saada kinnisasja omanikuks, kuna kinnistul elab juba aastaid hageja isa ning kostja soovib saada kinnisasja omanikus, kuna tegemist on kostja lapsepõlvekoduga ning kostja soovib sinna tagasi kolida. Kohtu hinnangul on tegemist võrdselt hinnatavate huvidega kinnistu omandamise vastu ning kumbki nimetatud asjaoludest ei anna alust lõpetada kaasomand viisil, mille kohaselt kohus määraks, et hageja või kostja saab kohtulahendi alusel kinnisasja ainuomanikuks. Kohus on seisukohal, et nii hagejale kui kostjale tagab kõige soodsama tulemuse lahendus, kus kinnistu pannakse kaasomanikevahelisele enampakkumisele, kuna sellisel juhul saab omandi kaotav kaasomanik võimalikult suure hüvitise. Samuti võtab kohus arvesse asjaolu, et poolte vahel on märgatav erimeelsus küsimuses, milline on kaasomandisse kuuluva kinnistu väärtus. Olukorras, kus kinnistu pannakase kaasomanikevahelisele enampakkumisele, langeb vastav probleem ära ning kinnistu õiglane väärtus kaasomanike silmis selgub enampakkumise käigus.
26.Seoses hageja väidetega, et kostja ei ole tegelikkuses huvitatud kinnisasja omandamisest, kuna plaanis enda kaasomandi osa võõrandada vene ärimehele S Aile, märgib kohus, et asjas esitatud tõendid kinnitavad, et kostja tegelik huvi oli juba enne kohtumenetluse algust olnud suunatud kinnisasja kui terviku omandamisele. Nimelt nähtub kostja esindaja 06.01.2017 e-kirjast (kd I lk 82), et kostja palus hagejal teada anda, mis hinnaga oleks hageja nõus oma kaasomandiosa kostjale müüma. Samuti ilmneb kostja esindaja 06.04.2017 e-kirjast (kd I lk 85), et kostja sooviks hagejale kuuluva kaasomandiosa hagejalt ära osta. Seega loeb kohus põhjendatuks kostja väite, et soovis kostjale kuuluva kaasomandiosa S Aile müüa üksnes põhjusel, et tahtis lõpetada kostja jaoks kurnavaks muutunud kaasomandisuhte, kuna pooltel ei olnud õnnestunud omavaheliste läbirääkimiste teel kaasomandit lõpetada, mis aga ei tähenda, et kostja ei oleks tegelikkuses soovinud võimaluse korral kinnisasja ainuomanikuks saada.
27.Lähtuvalt eeltoodud asjaoludest asub kohus seisukohale, et kaasomanike huve kaaludes on põhjendatud kaasomand lõpetada kinnistu asukohaga Xxxx, registriosa numbriga xxxx, kaasomanikevahelisele enampakkumisele panemise teel. Seega tuleb hageja esitatud hagi jätta rahuldamata ning kostja esitatud vastuhagi rahuldada vastuhagis esitatud alternatiivse kaasomandi lõpetamise viisi osas.
28.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1, lg 4 p 4 alusel on hagihind 7000 eurot ja vastuhagihind 7000 eurot.
29.TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus rahuldas käesolevas asjas hageja esitatud hagi tagamise taotluse ning kohaldas 20.07.2017 määrusega hagi tagamist ning
arestis M Pile kuuluva 1/2 kaasomandi osa kinnisasjast asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) ning seadis K-R V kasuks keelumärke M Pile kuuluvale 1/2 kaasomandi osale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosasse nr xxxx kantud kinnisasjast. Võttes arvesse, et kohus jätab hageja esitatud nõude rahuldamata, tuleb 20.07.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamine TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada. Menetluskulud
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Praeguses asjas on nii hageja kui ka kostja nõustunud kaasomandi lõpetamisega. Seega on käesolev vaidlus lahendatud mõlema poolte huvisid silmas pidades. Samuti on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-70-10 p-s 14 märkinud, et kui kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.