XX hagi YY ja CC vastu solidaarselt 2599,78 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.12.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
2599,78 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sergei Postnikov Kostja I: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Past Kostja II: CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Past
Kohtuistungi toimumise aeg
10.09.2018, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 08.12.2017 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta XX kanda.
4.Välja mõista XX-lt ringkonnakohtu menetluskulud 567 eurot 60 senti solidaarselt YY ja CC kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 15.03.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus YY-lt (kostja I) ja CC-lt (kostja II) solidaarselt hageja kasuks välja mõista 2599,78 eurot. Kostjad esitasid maksettepanekule vastuväite. 25.04.2017 määrusega lõpetas maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 19.05.2017 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 2599,78 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostjad ostjatena ning FF ja MM müüjatena 03.10.2005 asjaõiguslepingu Harjumaal Rae vallas Kopli külas XXX asuva kinnistu kohta. Lepingu p 2.1.7 kohaselt kinnitasid müüjad, et nad sõlmisid 08.02.2005 liitumislepingu Vensen ASiga selleks, et lepingu eset liita ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga, ning on tasunud liitumistasust 20 000 krooni. Kostjad sõlmisid 24.10.2005 Vensen AS-iga ja FF-ga kolmepoolse kokkuleppe kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooniga liitumise kohta, mille kohaselt lasus kostjatel kohustus tasuda 40 000 krooni veevarustuse liitumistasu. Hageja ja hageja abikaasa ostjatena ning kostjad müüjatena sõlmisid 18.06.2012 asjaõiguslepingu Harjumaal Rae vallas Kopli külas XXX asuva kinnistu kohta. Lepingu p-i 1.4.1 kohaselt kinnitasid müüjad, et lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, seda ei ole koormatud lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega. Punktis 1.4.6 kinnitasid müüjad, et on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud maksed.
3.2016.a mais selgus, et kostjate poolt on veevarustuse ja kanalisatsiooniga liitumistasu 40 000 krooni tasumata. Veevarustuse liitumistasu nõuab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omanik ELVESO AS vastavalt 24.10.2005 kolmepoolse kokkuleppe p-le 3.2. Hagejaga asjaõiguslepingu sõlmimisel kostjad veevarustuse liitumislepingu olemasolust hagejat ei teavitanud. Hageja leiab, et kostjad varjasid tahtlikult olulisi tingimusi lepingu eseme suhtes, tekitades sellega hagejale kahju. Hageja oli sunnitud ELVESO AS-ile tasuma veevarustuse liitumistasu vastavalt 08.02.2005 sõlmitud liitumislepingule 2599,78 eurot. Kuivõrd kostjad rikkusid enda kohustust tahtlikult, kinnitades, et on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud maksed, siis tuleb kohaldada kümneaastast aegumistähtaega ning hageja nõue kostjate vastu ei ole aegunud.
Kostjate vastuväited
4.Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kuna pooled sõlmisid XXX kinnistu müügilepingu 18.06.2012, siis möödus hageja nõuete esitamise tähtaeg 18.06.2015 (TsÜS § 146 lg 1). Alternatiivselt leidsid kostjad, et hageja on minetanud nõudeõiguse VÕS § 220 lg 3 alusel, kuna ei ole eluliselt usutav, et hageja kasutas alates kinnistu omandamisest 2012 kuni 2017 alguseni ühisveevärki ja kanalisatsiooni ilma, et õigustatud isik oleks kordagi pöördunud tema poole liitumistasu küsimuses. Hageja esitatud kirjavahetusest nähtub, et AS ELVESO pöördus tema poole korduvalt juba alates 01.11.2016. Kostjate poole pöördus hageja alles 08.02.2017, kui oli AS-iga ELVESO juba lepingu sõlminud.
5.Hageja väidetav nõue ei ole ka sisuliselt põhjendatud. AS-iga Vensen sõlmitud lepingust tulenevad kostjate rahalised kohustused ei ole hõlmatud poolte vahel sõlmitud lepingu punktiga 1.4.1. Tegemist ei ole lepinguga, mis koormaks kinnistut. Tegemist on võlaõigusliku lepinguga, millest tulenevad õigused ja kohustused selle lepingu pooltele ja neid õigusi ning kohustusi ei saa laiendada teistele isikutele või kinnistule. Kostjad ei ole seega andnud lepingu punktis 1.4.1 ebaõiget kinnitust.
6.Hageja ei ole tõendanud kostjate poolt kahju tekitamist. Kostjad ei mõista, mil viisil on AS Vensen ning kostjate vahel sõlmitud leping seotud AS ELVESO nõudega. Kostjatel ei ole olnud AS-iga ELVESO lepingulisi suhteid.
7.Hagejad sõlmisid 11.01.2017 AS-iga ELVESO võlgnevuse ajatamise kokkuleppe. Kostjatele jääb selle lepingu sõlmimine hageja poolt arusaamatuks. Hagejal ei olnud kohustust nimetatud lepingut sõlmida, kuna hageja ei olnud 08.02.2005 lepingu pooleks, mistõttu ei olnud neil raha tasumise kohustust. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 08.12.2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostjate kasuks menetluskuluna välja 1623,60 eurot.
9.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - Vensen AS arendajana ja FF Rae vallas, Kopli külas, XXX asuva kinnistu omanikuna sõlmisid 08.02.2005 liitumislepingu nr 2/12, millega pooled leppisid kokku kinnistu veekasutuses, liitumistähtajas ja liitumistasus ning märkisid ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni omaniku (AS ELVESO); - FF ja kostjad sõlmisid 03.10.2005 Rae vallas, Kopli külas, XXX asuva kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingud; - Vensen AS arendajana, FF müüjana ja kostjad ostjatena sõlmisid 24.10.2005 kolmepoolse kokkuleppe, mille järgi andis müüja ostjatele üle ja ostjad võtsid vastu kõik müüjale 08.02.2005 sõlmitud liitumislepingust tulenevad õigused ja kohustused, v.a liitumistasu tasumise kohustus 20 000 krooni ulatuses, mille müüja oli täitnud; - kostjad, hageja ja hageja abikaasa sõlmisid sama kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingud 18.06.2012; - AS ELVESO, hageja ja hageja abikaasa sõlmisid 11.01.2017 võlgnevuse ajatamise kokkuleppe 08.02.2005 XXX kinnistu ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumiseks sõlmitud lepingust tuleneva liitumistasu võlgnevuse 2599,78 euro tasumiseks.
10.Pooltel puudub vaidlus selles, et 08.02.2005 sõlmitud liitumislepingust tulenevad õigused ja kohustused läksid 24.10.2005 Vensen AS-i, FF ning kostjate vahel sõlmitud kolmepoolse kokkuleppega kostjatele üle. Vaidlust ei ole ka selles, et kostjad XXX kinnistu müümisel
hagejale ja hageja abikaasale 08.02.2005 sõlmitud liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle ei andnud. Kohus leidis, et 14.07.2011 teatis ei tõenda Vensen AS-i poolt 08.02.2005 liitumislepingust tuleneva nõude AS-ile ELVESO loovutamist. Isegi kui Vensen AS oleks loovutanud nõude AS-ile ELVESO, siis saanuks AS ELVESO esitada 08.02.2005 sõlmitud liitumislepingust tuleneva nõude kostjate vastu, mitte hageja ja hageja abikaasa vastu. Vensen AS ei saanud loovutada AS-ile ELVESO nõuet selliselt, et kostjate asemel oleks uueks võlgnikuks hageja. Hageja ja hageja abikaasa sõlmisid 11.01.2017 võlgnevuse ajatamise kokkuleppe 08.02.2005 XXX kinnistu ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumiseks sõlmitud lepingust tuleneva liitumistasu võlgnevuse 2599,78 euro tagastamiseks vabatahtlikult, st ilma, et hagejale oleks 08.02.2005 liitumislepingust nr 2/12 tulenenud mingit tasu kohustust. Seega puudus AS-il ELVESO hageja vastu nõue, mida nõuda ja mille ajatamiseks kokkulepe sõlmida. Kuivõrd hageja ja hageja abikaasa on võtnud enda kanda kohustuse, mille tasumise kohustus neil puudus, siis ei ole neil kostjate vastu tagasinõude esitamise õigust.
11.Isegi, kui asuda seisukohale, et AS-il ELVESO oli 08.02.2005 sõlmitud lepingust tulenev nõue hageja vastu, siis oli AS-ile ELVESO loovutatud nõue aegunud. 08.02.2005 liitumislepingu p-st 6.1 tulenevalt oli liitumistasu suurus 60 000 krooni, millest 30 000 krooni kohustus klient maksma kolmes võrdses osas 10. veebruar, 10. märts ja kolmanda osamakse liitumispunkti valmimisel, kuid mitte varem kui 10. aprill 2005. Vastavalt p-le 6.2.2 kohustus klient maksma liitumistasu 30 000 krooni kolmes võrdses osas: 10 000 krooni, kui arengukava on valmis, 10 000 krooni kui algavad reaalsed ehitustööd kanalisatsiooni osas ja 10 000 krooni kui on võimalik liituda ühiskanalisatsiooniga. Seega muutus viimane lepingujärgne osamakse sissenõutavaks ühiskanalisatsiooniga liitumisel. 01.11.2017 Rae Vallavalitsuse tehnovõrkude spetsialisti vastusest päringule nähtub, et antud piirkonnas väljastati kogu vee- ja kanalisatsioonitorustike süsteemile kasutusluba 25.09.2007. Seega aegus 08.02.2005 lepingust tuleneva viimase osamakse nõue hiljemalt 2010. aasta lõpuks (TsÜS § 146 lg 1).
12.Isegi kui eeldada, et AS-i ELVESO nõue ei olnud aegunud, siis on aegunud hageja nõue kostjate vastu. Kuivõrd pooled sõlmisid XXX kinnistu müügilepingu 18.06.2012, siis möödus hageja nõuete esitamise tähtaeg igal juhul 18.06.2015 (TsÜS § 146 lg 1). Kohus leidis, et kinnistu omandamisel pidi hageja välja selgitama, millisel alusel ning kuidas ja kellele tasudes on tal võimalik kasutada vett ja kanalisatsiooni. Kohtul puudub alus kahelda, et hageja seda ka tegi. Hageja ei ole usutavalt põhistanud, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele kümneaastane aegumistähtaeg.
13.TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus kostjate menetluskulud hageja kanda. Arvestades antud tsiviilasja keerukust ja mahukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, samuti asjas peetud istungite arvu ja nende kestust, leidis kohus, et kostjate kulud õigusabile 1623,60 eurot (12,30 tunni eest) on olnud menetluses põhjendatud ja vajalikud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
14.08.01.2018 esitas hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
15.Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kuidas hageja kasutas vett või millal oli antud välja veeja kanalisatsioonitorustike süsteemile kasutusluba. Hagejale jääb ebaselgeks maakohtu järeldus sellest, et hagejal ei ole kostjate vastu nõudeõigust. Hagejal on kostjate vastu kahju hüvitamise nõue. Seadus ei keela kohustuste üleandmist ja nõuete loovutamist koos või
eraldi. Hagejale jääb arusaamatuks, miks 14.07.2011 teatis ei tõenda Vensen AS-i nõude AS-ile ELVESO loovutamist. AS-l ELVESO oli õigus saada veega liitumistasu nii 08.02.2005 sõlmitud liitumislepingu kui ka seaduse alusel. Nõude loovutamiseks VÕS §164 alusel piisab 14.07.2011 teatisest. Võlgnik on aga antud olukorras muutunud vastavalt 24.10.2005 sõlmitud kolmepoolse kokkuleppe p-le. 8, mille kohaselt kinnistu omandiõiguse üleminekul ostjatelt kolmandale isikule jääb kokkuleppe jõusse ka uue omaniku suhtes. AS ELVESO õigusest nõuda veega liitumistasu seaduse alusel esitas hageja oma seisukohad 12.10.2017. Maakohus on jätnud need tähelepanuta. AS-il ELVESO oli õigus nõuda veega liitumistasu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 6 lg 1 ja 10 alusel.
16.Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja tasus liitumistasu vabatahtlikult. Hageja selgitas, et juhul, kui ta ei oleks liitumistasu maksnud, oleks vee-ettevõtja lõpetanud hagejale teenuste osutamise. Tasu maksmise kohustus tekkis vastavalt 24.10.2005 sõlmitud kolmepoolse kokkuleppe p-le 8. Võlgnikuks antud õigussuhtes on kõigepealt elamu XXX igakordne omanik, mitte aga kostjad isiklikult.
17.Maakohus ei ole hinnanud, kas kostjad on hagejale kahju põhjustanud. Maakohus ei hinnanud, kas kostjatel oli kohustus teavitada hagejat liitumistasu maksmise kohustuse olemasolust, ega analüüsinud, kas kostjad varjasid lepingu sõlmimisel hageja ees olulist infot ning kas on olemas seos kostjate tegevuse ja tekitatud kahju vahel.
18.Maakohtu seisukoht aegumise suhtes ei ole õige. Käesoleval juhul kohaldub TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg, kuna kostjad varjasid hageja eest müügilepingu sõlmimisel olulist infot. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
21.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 08.02.2015 liitumislepingust ega 24.10.2005 kokkuleppest ei tulenenud hagejale liitumistasu tasumise kohustust. 08.02.2005 liitumislepingu sõlmisid Vensen AS arendajana ja FF kinnistu omanikuna. 24.10.2005 sõlmisid AS Vensen, FF ja kostjad kokkuleppe, millega FF andis kostjatele üle liitumislepingust tulenevad õigused ja kohustused. Ühtlasi andis Vensen AS selleks oma nõusoleku. Kuigi kostjad ei ole 24.10.2005 kokkulepet allkirjastanud, ei ole nad vaidlustanud, et nad on selle lepingu pooleks. Hageja ei ole kummagi lepingu pool, mistõttu ei saa nendest lepingutest tulla temale ka kohustusi. 24.10.2005 kokkuleppe punktis 8 on küll märgitud, et kinnistu omandiõiguse üleminekul ostjatelt kolmandale isikule jääb käesolev kokkulepe jõusse ka kolmanda isiku suhtes. Kostjad ja Vensen AS ei saa aga omavahel otsustada võlaõigusliku lepingu üleminekut kolmandale isikule, mistõttu ei tulene ka selle lepingupunkti kaudu hagejale liitumistasu maksmise kohustust. VÕS § 179 lg 1 järgi võib lepingupool teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja ja kostjate vahel ei ole sõlmitud lepingut, mille kohaselt liitumislepingust tulenevad kohustused on üle läinud hagejale.
22.14.07.2011 kirjaga on Vensen AS ja AS ELVESO teatanud, et AS-ile ELVESO on üle antud kõik ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumislepingud (I kd tl 79). Lepingu ülemineku kohta ei ole kohtule esitatud VÕS § 179 lg 1 sätestatud kostjate nõusolekut, mis on lepingu ülemineku eelduseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et nimetatud kiri ei tõenda, et Vensen AS on loovutanud liitumislepingust tuleneva nõude AS-ile ELVESO. Sellest kirjast ei saa tuletada nõudeõiguse loovutamist.
23.11.01.2017 on AS ELVESO ning hageja ja KK sõlminud võlgnevuse ajatamise kokkuleppe, millega hageja ning KK võtsid kohustuse tasuda 08.02.2005.a liitumislepingust tuleneva võlgnevuse jäägi 2599,78 eurot (I kd tl 45).
24.Kuna 08.02.2005 liitumislepingust tulenevaid kohustusi ei antud hagejale üle, vaid need jäid kostjatele, siis ei olnud hagejal kohustust liitumislepingu võlgnevust tasuda. Lisaks on tõendamata, et AS-il ELVESO oli õigus nõuda 08.02.2005 liitumislepingu alusel tasu maksmist. Kolleegiumi hinnangul ei tulenenud hagejale liitumistasu maksmise kohustust ka seadusest. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse § 6 lg 1 järgi on kohaliku omavalitsuse volikogu määratud vee-ettevõtjal õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. Käesoleval juhul on liitumislepingu järgse tasu maksmise kohustuse endale võtnud kostjad, mistõttu ei olnud hagejal selle tasumise kohustust. Asjaolu, et kostjad ei olnud oma kohustust täitnud, ei tähenda, et kohustus oleks hagejale üle läinud. Lisaks ei võeta ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse § 6 lg 11 järgi kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või kinnistu omaniku vahetumise korral kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanikult või valdajalt liitumistasu, kui liitumistingimuste muutmine ei põhjusta vee-ettevõtjale lisakulutusi.
25.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hageja makstud raha kostjatelt tagasi nõuda käsundita asjaajamise sätete alusel. VÕS § 1018 lg 1 kohaselt eeldab käsundita asjaajamine tahet tegutseda teise isiku kasuks. VÕS § 1018 lg 2 kohaselt ei ole tegemist käsundita asjaajamisega, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. Hageja on apellatsioonkaebuses asunud seisukohale, et AS-il ELVESO oli õigus nõuda temalt liitumistasu 08.02.2005 liitumislepingu ja 24.10.2005 kokkuleppe, aga ka ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse alusel. Seega puudus hagejal tahe täita teise isiku kohustust. Samuti on tõendamata, et kostjatel oli kohustus AS ELVESO ees. Lisaks, kuna hageja võttis endale 11.01.2017 võlgnevuse ajatamise kokkuleppega kohustuse tasuda võlgnevus summas 2599,78 eurot, siis täitis hageja selle summa tasumisega 11.01.2017 kokkuleppest tulenevat omaenda kohustust.
26.Hagejal ei ole kostjate vastu nõuet ka alusetu rikastumise sätete järgi. VÕS § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Nagu eelnevalt märgitud, täitis hageja 2599,78 euro tasumisega 11.01.2017 kokkuleppest tulenevat omaenda kohustust. Samuti on tõendamata, et kostjatel oli kohustus AS ELVESO ees. Erialakirjanduses on selgitatud, et VÕS § 78 lg 1 eeldab kolmanda isiku tahet täita teise isiku kohustus. See tähendab, et ekslikult ei saa teise isiku kohustust lõpetada. Kuna oma oletatava kohustuse täitmiseks tehtava soorituse korral teine isik ei rikastu kolmanda isiku
arvel, siis ei kohaldata sellisel juhul ka VÕS § 1041 (vt T. Tampuu. Lepinguvälised võlasuhted, 2012, lk 103). Eelpool on ringkonnakohus asunud seisukohale, et hagejal puudus tahe täita kostjate kohustust, mistõttu VÕS § 1041 ei kohalduks ka seetõttu.
27.Poolte vahel 18.06.2012 sõlmitud müügilepingu p-s 1.4.6 on kostjad kinnitanud, et müüja on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud maksed. Ringkonnakohus leiab, et kuna 08.02.2015 liitumislepingust, 24.10.2005 kokkuleppest ega seadusest ei tulenenud hagejale liitumistasu tasumise kohustust, siis ei saa sellise kinnituse andmist pidada müügilepingu rikkumiseks. Aga ka juhul, kui müügilepingu p-s 1.4.6 sisalduvat kinnitust saaks käsitleda müügilepingu rikkumisena ja kui hagejal oleks sellest tulenevalt kahju hüvitamise nõudeõigus, siis oleks see aegunud. VÕS § 227 järgi algab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg asja üleandmisest ostjale. Kinnistu anti üle 22.06.2012 üleandmise-vastuvõtmise aktiga. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 15.03.2017, s.o peale aegumistähtaja möödumist. Käesoleval juhul ei kohalduks ka TsÜS § 146 lg-s 4 tahtlikult kohustuse rikkumise puhuks sätestatud 10aastane aegumistähtaeg. Riigikohus on 16.09.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09 (p 11) selgitanud, et TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastase aegumistähtaja kohaldamine eeldab, et lepingupool rikkus oma kohustust tahtlikult heade kommete vastaselt. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui müügilepingu p-s 1.4.6 sisalduvat kinnitust saaks käsitleda müügilepingu rikkumisena, siis ei ole hageja esile toonud asjaolusid, mille põhjal saaks teha järeldust, et kostjate käitumine oleks tahtlikult heade kommete vastane.
28.Eeltoodule tuginedes tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Menetluskulude jaotus
29.Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti ei ole põhjust maakohtu otsust muuta menetluskulude kindlaksmääramise osas. Maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud.
30.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Arvestades, et maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3).
31.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindajal kulunud apellatsioonkaebuse analüüsile ja vastuse koostamisele 3h, istungiks ettevalmistamisele 1h ning istungil osalemisele 0,3h. Kostja esindaja tunnitasu on 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjad kinnitavad, et nad ei ole käibemaksukohustuslased.
32.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on kostjate menetluskulud ringkonnakohtus 4,3h põhjendatud. Esindaja tunnitasu ei ületa keskmist turuhinda. Eeltoodule tuginedes tuleb hagejalt kostjatele solidaarselt ringkonnakohtu menetluskulude katteks välja mõista 567,60 eurot (käibemaksuga).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.