Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 28.09.2018, Rapla Tsiviilasja number 2-18-9968 Tsiviilasi A J ja E M hagi A K vastu tahteavalduse tegemise kohtuotsusega asendamiseks Tsiviilasja hind 8625 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja A J (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx xxx-xx, xxxxxxx), hageja E M (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-xx, xxxxxxxx), hagejate lepinguline esindaja Riho Viik ([email protected]), kostja A K (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx x-x, xxxxx) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Kohustada A K andma nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx kantud kinnistu asukohaga xxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx II jakku omanikukande parandamiseks selliselt, et A K kohta tehtud kanne kustutatakse ning kinnistu ühisomanikena kantakse kinnistusraamatusse A J ja E M ning asendada A K nõusolek omanikukande parandamiseks kohtulahendiga. Jätta menetluskulud A K kanda. Välja mõista A K menetluskulud 440 eurot A J kasuks. Välja mõista A K menetluskulud 440 eurot E M kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist
istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue Hagejate esindaja palub kostja andmata tahteavaldus asendada kohtuotsusega ja kanda hagejad A J ja E M ühisomanikena Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx, katastrinumber xxxxx:xxx:xxxx teise jakku, kinnistu asukohaga xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx ning kustutada kinnistusraamatust kostja A K. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pärnu Maakohtu 25.10.2017 määrusega kohus kinnitas E M ja A J esindaja R V ning A K vahel sõlmitud kompromissi. järgmiselt: Lõpetada kaas- ja ühisomand kinnistu registriosa nr xxxxxxx, asukohaga xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, suhtes selliselt, et kinnistu jääb E M ja A J ühisomandisse ning E M ja A J hüvitavad A K oksjoni tulemusel saadud hüvitise 8 625 eurot; E M ja A J kohustuvad kandma hüvitise 8 625 eurot kohtu deposiiti Rahandusministeeriumi arvele: Swedbank EE062200221059223099, Nordea Pank EE221700017003510302, Danske Bank EE513300333522160001, SEB Pank EE571010220229377229, selgitusega tsiviilasi nr 2-17-9225 kompromiss, hiljemalt kohtumääruse jõustumisest 1 kuu jooksul; Pooled paluvad, et kohus edastaks pärast hüvitise tasumist kompromissi kinnitava määruse kinnistusametile. Pärast seda, kui kohus on saanud teate kinnistusraamatusse kande tegemisest, koostab kohus kohtumääruse deposiiti kantud raha väljamaksmiseks A K poolt näidatud Advokaadibüroo Entsik ja Partnerid OÜ-le arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Kohustada A K tunnustama E M ja A J ühisomandiõigust kinnistule (registriosa nr xxxxxxx), asukohaga xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, katastrinumber xxxxx:xxx:xxxx; Kohustada A K andma E M ja A J nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx teise jakku E M ja A J kandmiseks ühisomanikena; Lõpetada menetlus A J ja E M hagis A K vastu kaasomandi lõpetamiseks. Kandemäärusest nr xxxxxxxxx xx.xx.xxxx nähtub, et kinnistamisavalduse esitaja A J kinnistamisavaldus jäeti rahuldamata. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale esitati kinnistu nr xxxxxxx, asukohaga xxxxx xxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, kohta 28.02.2018 kinnistamisavaldus ja 25.10.2017 kohtumäärus. Kohtunikuabi leidis, et avalduse kohene menetlusse võtmine oli takistatud, kuna esines oluline puudus. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lõikes 1 sätestatakse, et kande tegemiseks, muutmiseks
või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjaõigusseaduse § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomandit saab käsutada üksnes tervikuna. Tulenevalt eelnevast, eeldab ühisomandi käsutamine kõikide ühisomanike poolset käsutust ning AÕS § 642 ja § 330 ning KRS § 35 lg 1 p 2 järgi tuleb esitada A K, E M nõusolek kande muutmiseks. Johtuvalt eelnevast on vastavalt kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1, lg 2 p 1, lg 6 sätestatule, puudu puudutatud isikute ühisomanike A K, E M vorminõuetele vastavad nõusolekud omanikukande muutmiseks vastavalt 25.10.2017 kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-179225. Vastavalt kohtumääruse resolutsioonile: Kohustada A K tunnustama E M ja A J ühisomandiõigust kinnistule (registriosa nr xxxxxxx), asukohaga xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, katastrinumber xxxxx:xxx:xxxx. Kohustada A K andma E M ja A J nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx teise jakku E M ja A J kandmiseks ühisomanikena. Lõpetada menetlus A J ja E M hagis A K vastu kaasomandi lõpetamiseks. KRS § 34 lg 22 kohaselt loetakse notariaalselt kinnitatud avaldusega võrdseks digitaalselt allkirjastatud kinnistamisavaldus. Kinnistamiseks oleva takistuse kõrvaldamiseks annab kohtunikuabi tulenevalt KRS §st 46 lg 3 tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui kinnistamist takistavat puudust määratud tähtajaks ei kõrvaldata, teeb kinnistamiseks pädev isik kandemääruse avalduse rahuldamata jätmise kohta. Johtuvalt eelnevast tegi kohtunikuabi 12.03.2018 kandemääruse puuduste kõrvaldamiseks ja andis seadusega nõutud nõusolekute esitamiseks tähtaja kuni 12.04.2018. A K esitas kinnistusosakonnale 22.03.2018 avalduse KEELDUMINE NÕUSOLEKU ANDMISEST kinnistusregistriosas nr xxxxxx ühisomanikena E M ja A J sissekandmiseks. E M ei ole käesolevani enda nõusolekut esitanud. Tuginedes ülaltoodule ja juhindudes kinnistusraamatuseaduse § 46 lg 2 ja lg 5, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 596 lg 2 sätestatust tuleb jätta rahuldamata A J 28.03.2018 kinnistamisavaldus ning Pärnu Maakohtu 25.10.2017 kohtumäärusega taotletu. Hagejad leiavad, et kuna kostja, vaatamata jõustunud kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-179225, on jätkuvalt keeldunud kinnistusraamatu muutmiseks oma nõusoleku andmisest, tuleb kohtuotsuse täitmiseks temalt nõuda selle andmist kohtu kaudu. Kostja on vastu hagejate kandmiseks kinnistusraamatusse ja enda kustutamisele kinnistusraamatust. Tartu Maakohtu kinnistusosakond võimaldas kandemäärusega nr xxxxxxxxx hagejatele olulise pikkusega tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, eesmärgiga kanda hagejad kinnistusraamatusse. Ka hageja E.M ei esitanud kinnistusosakonnale nõusolekut, kuid käesolevas asjas nõuab ta seda oma isalt. Seega registrikannet ei saa teha mitte kostja süül, vaid hageja E.M ei ole esitanud nõusolekut Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Kostja esitas tahteavalduse, mille maakohus võttis vastu ning oli hagejate suhtes keeldumise aluseks kinnistusraamatus kande tegemiseks. Hagejad nõustusid Tartu Maakohtu kohtulahendiga ja loobusid seda vaidlustamast. Kuna kostja nõusolek kaasomandi jagamiseks ja lõpetamiseks ning samuti hagejate kandmiseks kinnistusraamatusse on hõlmatud vaidlusega samade poolte vahel ja sama asja suhtes, siis kõik eelnimetatud nõuded tuli lahendada tsiviilasja nr 2-17-9225 piires. Tsiviilasjas samade poolte ja sama asja suhtes lahendatud või esitamata nõudeid ei võimalda TsMS lahendada korduvalt ja hiljem uue hagiavalduse esitamisega. Ka hagis esitatud kinnistusraamatusse hagejate kandmise nõue on lahendatud Pärnu Maakohtu
25.10.2017 määrusega ning seetõttu hagejatel puudub õigus esitada taas hagiavaldus lahendatud nõude kordamiseks. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lõige 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjaõigusseaduse § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomandit saab käsutada üksnes tervikuna. AÕS § 642 sätestab, et kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Avaldus tuleb anda kinnistusosakonda või isikule, kelle kasuks õigus lõpetatakse. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Hagejad esitasid tsiviilasjas nr 2-179225 hagi, milles palusid jagada E M ja A K ühisomand võrdsetes osades kaasomanditeks, kummalegi 25% kaasomandist ning lõpetada kaasomand A K valikul alternatiivselt: tasudes hindamise alusel A K tema osa 1250 eurot või kui ta sellega ei nõustu, siis viia kaasosanike vahel läbi enampakkumine ning sellest saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hagejad täpsustasid 02.07.2017 nõuet järgmiselt: jagada E M ja A K ühisomand võrdsetes osades kaasomanditeks, kummalegi 25% kaasomandist ning paluvad lõpetada kaasomand, viies kaasomanike vahel läbi enampakkumine ning sellest saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Käesolevaks ajaks jõustunud Pärnu Maakohtu määrusega nr 2-17-9225 25.10.2017 kinnitati E M, A J ja A K kompromiss, mille kohaselt 20.10.2017 kohtuistungil toimunud oksjoni tulemusel kohustusid hagejad tasuma kostjale 8625 eurot selle eest, et lõpetati kaas- ja ühisomand kinnistu, registriosa nr xxxxxxx, asukohaga xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx suhtes ning kinnistu jäeti hagejate ühisomandisse. Kohus kohustas A K tunnustama E M ja A J ühisomandiõigust kinnistule (registriosa nr xxxxxxx), asukohaga xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, katastrinumber xxxxx:xxx:xxxx ja kohustas A K andma E M ja A J nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx teise jakku E M ja A J kandmiseks ühisomanikena. Kandemäärusega nr xxxxxxxxx 13.04.2018 jäeti kinnistamisavalduse esitaja A J kinnistamisavaldus rahuldamata, kuna seadusega nõutud nõusolekute esitamise tähtajaks esitas A K kinnistusosakonnale 22.03.2018 avalduse KEELDUMINE NÕUSOLEKU ANDMISEST kinnistusregistriosas nr xxxxxxx ühisomanikena E M ja A J sissekandmiseks. E M ei ole käesolevani enda nõusolekut esitanud. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema mingi tahteavalduse, kuid ta ei täida oma kohustust, võib tahteavalduse asendada lõikes 5 nimetatud kohtulahend, millega kohustatakse isikut vastavat tahteavaldust tegema. Kohus leiab, et antud asjas tuleneb kostja kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxx teise jakku omanikukande parandamiseks selliselt, et A K kohta tehtud kanne kustutakse ning registriossa nr xxxxxxx on kantud kinnisasja omanikeks ühisomanikena E M ja A J. Kui kostja ei täida nimetatud kohustust, võimaldab TsÜS § 68 lg 5 regulatsioon selle probleemi lahendada: kui kohus on kohustanud isikut vastava nõusoleku andma, asendab kohtulahend nõusolekut. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus on seadusjõus. Kuid see ei tähenda, et hagejatel puudub seaduslik alus kohtusse pöördumiseks, et lahendada tekkinud probleem: käesolevaks ajaks jõustunud
25.10.2017 Pärnu Maakohtu määruse kohaselt on lõpetatud poolte kaas- ja ühisomand kinnistu, reg nr xxxxxxx, suhtes ning kinnistu uued ühisomanikud on hagejad. Kinnistusraamatus olev kanne on hetkel ebaõige, kuna kostja keeldus andmast tahteavaldust kande muutmiseks. AÕS § 642 ja TsÜS § 68 lg 5 annavad hagejatele seadusliku aluse esitada nõue kostja vastu kinnistusraamatu kande tegemiseks vajaliku tahteavalduse tegemiseks, kuna kostja keeldus vabatahtlikult nõutava tahteavalduse tegemisest kande muutmiseks. Hagi rahuldamise korral asendab kohtulahend TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kostja tahteavaldust omandi üleandmiseks ja on aluseks kande tegemisele kinnistusraamatusse. Kohus tegi eelpool kindlaks kostja kohustuse olemasolu anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxx teise jakku omanikukande parandamiseks selliselt, et A K kohta tehtud kanne kustutakse ning registriossa nr xxxxxxx kantakse kinnisasja omanikeks ühisomanikena E M ja A J. Seega on TsÜS § 68 lg 5 kohaldamise eeldused täidetud ning käesolev kohtuotsus asendab kostja nõusolekut. Antud asjas ei oma tähtsust, et hageja E.M tahteavaldus ei olnud kinnistusraamatukande tegemiseks esitatud, kuna TsÜS § 68 lg 5 alusel saab kohus asendada üksnes kostja nõusoleku. E.M peab oma tahteavalduse esitama kinnistusraamatu pidajale kande tegemiseks koos käesoleva kohtuotsusega. TsMS § 428 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui: samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Tsiviilasjas nr 2-17-9225 esitasid A J ja EM hagi A K vastu kaasomandi lõpetamiseks. Tsiviilasjas nr 2-17-9225 tehtud kohtumäärus 25.10.2017 on käesolevaks ajaks jõustunud. Pärnu Maakohtu 25.10.2017 määrusega kohus kinnitas E M ja A J esindaja R V ning A K vahel sõlmitud kompromissi järgmiselt: Viia kohtus 20.10.2017 toimunud kohtuistungil läbi oksjon E M ja A J algpakkumisega 5 000 eurot, sammuga 1 000 eurot; Enampakkumise võitja saab endale 14 425 ruutmeetrit (kinnistu registriosa nr xxxxxxx, asukohaga xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, katastrinumber xxxxx:xxx:xxxx), tasumine toimub hiljemalt 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest enampakkumise võitnud poolelt vastaspoolele; E M, A J ja A K ei ole vaidlust kinnisasja ühisomandis oleva kinnistu osade proportsioonide üle: 12,5 % kuulub E M ja 37,5 % kuulub A K. Kaasomandis oleva kinnistu osa 50% kuulub A J; Oksjonit peetakse kogu kinnistu peale ja raha jaguneb vastavalt ühisomanike ja kaasomanike osade proportsioonide suurusele; Avasammu 5 000 eurot on teinud E M ja A J ühiselt, millele A K saab vastata sammuga 1 000 eurot; Kui oksjoni võitnud osapool ei tasu hüvitist 1 kuu jooksul kohtulahendi jõustumisest, siis saada oleva summa sissenõudmiseks on teisel osapoolel õigus pöörduda kohtutäituri poole; Kohtuistungil 20.10.2017 toimunud oksjoni tulemusel kohustuvad E M ja A J tasuma A K 23 000 eurost 37,5 % s.o 8 625 eurot; A K kanda hüvitis Advokaadibüroo Entsik ja Partnerid OÜ-le Swedbank xxxxxxxxxxxx või xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitus: vastavalt kompromissimäärusele tsiviilasjas 2-17-9225, väljamakse A K;
Lõpetada kaas- ja ühisomand kinnistu registriosa nr xxxxxxx, asukohaga xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx,xxxxx, suhtes selliselt, et kinnistu jääb E M ja A J ühisomandisse ning E M ja A J hüvitavad A K oksjoni tulemusel saadud hüvitise 8 625 eurot; E M ja A J kohustuvad kandma hüvitise 8 625 eurot kohtu deposiiti Rahandusministeeriumi arvele: Swedbank EE062200221059223099, Nordea Pank EE221700017003510302, Danske Bank EE513300333522160001, SEB Pank EE571010220229377229, selgitusega tsiviilasi nr 2-17-9225 kompromiss, hiljemalt kohtumääruse jõustumisest 1 kuu jooksul; Pooled paluvad, et kohus edastaks pärast hüvitise tasumist kompromissi kinnitava määruse kinnistusametile. Pärast seda, kui kohus on saanud teate kinnistusraamatusse kande tegemisest, koostab kohus kohtumääruse deposiiti kantud raha väljamaksmiseks A K poolt näidatud Advokaadibüroo Entsik ja Partnerid OÜ-le arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Kohustada A K tunnustama E M ja A J ühisomandiõigust kinnistule (registriosa nr xxxxxxx), asukohaga xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, katastrinumber xxxxx:xxx:xxxx; Kohustada A K andma E M ja A J nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx teise jakku E M ja A J kandmiseks ühisomanikena; Lõpetada menetlus A J ja E M hagis A K vastu kaasomandi lõpetamiseks. Tsiviilasjas nr 2-18-9968 esitasid A J ja E M hagi A K vastu kostja andmata tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega. Käesolevas tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt kohustati A K andma nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx kantud kinnistu asukohaga xxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx II jakku omanikukande parandamiseks selliselt, et A K kohta tehtud kanne kustutatakse ning kinnistu ühisomanikena kantakse kinnistusraamatusse A J ja E M ning asendada A K nõusolek omanikukande parandamiseks kohtulahendiga. Määrusega on lahendatud kaasomandi lõpetamine, kohustati kostjat tunnustama hagejate ühisomandiõigust kinnistule xxxxx ning andma nõusolek hagejate kandmiseks ühisomanikena kinnistusraamatusse. Käesolevas kohtuotsuses lahendati kostja tahteavalduse andmise kohustuse asendamine kohtuotsusega kinnistusraamatusse kande tegemiseks hagejate kandmiseks kinnistu xxxxx ühisomanikeks ja kostja tehtud kande kustutamiseks. Kohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-18-9968 tehtud määruse resolutsioon ei kattu käesoleva kohtuotsuse resolutsiooniga. Seega TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Kostja on küll jätkuvalt vastu tahteavalduse tegemisele kinnistusraamatu kande muutmiseks, kuid kuna kohus on tuvastanud kostja kohustuse teha tahteavaldus omandi üleandmiseks, siis asendab käesolevas asjas tehtud kohtuotsus kostja tahteavaldust omandi üleandmiseks TsÜS § 68 lg 5 alusel. Hagejad kandsid hüvitise 8 625 eurot kohtu deposiiti Rahandusministeeriumi arvele tsiviilasjas nr 2-17-9225 tehtud kohtumääruse jõustumisest 1 kuu jooksul. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hagejate menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejad paluvad välja mõista kostjalt menetluskulud summas 880 eurot: riigilõivu 500 eurot ning lepingulise esinduse kulud summas 380 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 3,8 t ulatuses, tunnitasuga 100 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kostja ei ole hagejate menetluskulude suuruse peale vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Seega tuleb kostjalt välja mõista kummagi hageja kasuks menetluskulud summas 440 eurot.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.