Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
28. september 2018. a, Võru tn 12, Põlva
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-17-4947
Tsiviilasi
U. K. hagi Eesti Vabariigi vastu (Maksu- ja Tolliameti kaudu) sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: U. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tarmo Pilv ja advokaat Toomas Metsma, Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid; e-post [email protected] Kostja: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349, asukoht: Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn;
esindajad
e-post [email protected] Lepinguline esindaja: Karel Miisna, e-post [email protected] Kirjalik menetlus
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja selle põhjendused Kohtutäitur Aive Kolsari menetluses on täiteasi hageja suhtes, mis on algatatud kostja 21.02.2007. a maksukorralduse nr 13-2.1/2247 ja 10.09.2007. a täitmisavalduse nr 135.1/15244 alusel. Sissenõutavaks summaks on kokku 22433,77 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 10718,69 eurot. Maksuvõlgnevus koosneb füüsilise isiku tulumaksust summas 3721 eurot, käibemaksust summas 4214,95 eurot, sotsiaalmaksust summas 4710,07 eurot ja intressist 9787,75 eurot. Sissenõutavale summale lisandub arvestuslik intress 10718,69 eurot, sissenõudmisega tegeleva kohtutäituri tasu täitemenetluse algatamise eest ja kohtutäituri põhitasu. Hageja on seisukohal, et maksukorralduse seaduse (MKS) § 132 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt on nii maksuvõla kui ka intressinõude sundtäitmine aegunud, seega tuleb täitemenetlus täiteasjas nr 170/2007/3282 tunnistada aegumise tõttu tervikuna lubamatuks, täitemenetluse toimingud lõpetada ja hageja arved ning vara arestist vabastada. Kostja vastuväited ja hageja seisukohad Kostja oma vastuväidetes hagile (tl 29-30) hagiga ei nõustu. MKS § 1684 lg 1 sätestab, et enne 2014. aasta 1. jaanuari tekkinud nõuetele kohaldatakse alates 2014. aasta 1. jaanuarist kehtivat sundtäitmise aegumistähtaega. Enne 2014. aasta 1. jaanuari määratud intressinõuetele ja muudele maksuhalduri poolt sissenõutavatele rahalistele kohustustele kohaldatakse kuni 2014. aasta 1. jaanuarini kehtinud aegumistähtaja regulatsiooni. Järelikult tuleb tulumaksule, käibemaksule ja sotsiaalmaksule kohaldada alates 01.01.2014 kehtinud aegumistähtaja regulatsiooni ning intressinõudele 21.02.2007 kehtinud aegumistähtaja regulatsiooni. 01.01.2014 jõustunud MKS § 132 lg 1 sätestab, et deklaratsiooni alusel arvutatud või haldusakti alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg on viis aastat. Aegumistähtaeg algab kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril. MKS § 132 lg 5 p 1 alusel katkeb sundtäitmise aegumistähtaeg kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamisel. Maksuhaldur alustas 21.02.2007 korraldusega nõutud maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetlust 10.09.2007 täitmisavalduse nr 13-5.1/15244 alusel. Seega on maksuvõla aegumine alates 2007.aastast katkenud. 21.02.2007 kehtinud MKS redaktsiooni § 132 lg 2 sätestab, et käesoleva seaduse § 115 lõikes 3 nimetatud intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg on üks aasta arvates selle esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. MKS § 132 lg 4 p 4 alusel katkeb aegumine maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral. Maksuhaldur alustas maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetlust 10.09.2007 täitmisavalduse nr 13-5.1/15244 (hagi lisa 1) alusel, millega nõudis sisse ka intressi. Seega on ka intressinõude aegumine katkenud alates 2007. a.
Eeltoodust tulenevalt ei ole vaidlusaluste nõuete sissenõudmine aegunud, täitemenetlus täiteasjas nr nr 170/2007/3282 kostja kasuks maksuvõla ja intresside sissenõudmiseks lubatav ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud kostja vastuväidete kohta kirjaliku seisukoha (tl 39-40), milles leiab, et vaatamata MKS § 132 lg 4 p 4 (kehtivas redaktsioonis MKS § 132 lg 5 p 1) sätestatud maksuvõla sissenõudmise aegumistähtaja katkemise regulatsioonile ei ole aegumistähtaja pikendamine selle katkemise tõttu MKS § 132 lg 1 sätestatud üldise aegumistähtaja suhtes põhjendatud. Hageja on seisukohal, et õigusriigis ei saa ükski menetlus kesta tähtajatult ning nominaalse tähtaja ületamisel on maksukohuslasel õigus pöörduda kohtu poole taotlusega sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja selle lõpetamiseks. Seega on hageja hinnangul sundtäitmine maksuvõla ja intressivõla sissenõudmiseks lubatud üksnes aegumistähtaja jooksul. Lisaks on hageja palunud kohtul hinnata sundtäitmise kestvust lähtuvalt mõistliku aja kriteeriumist ning asjaolust, et maksuvõla sissenõudmine on lootusetu, sest on kestnud juba 10 aastat ja seda ei ole suudetud täita maksukohuslase varalise seisundi tõttu. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, pooled on sellega nõustunud (tl 29-30 ja 52). Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi ning olla ära kuulatud. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätestatule hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja TsMS § 231 lg 2 kohaselt tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 321 lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hageja ja kostja ei vaidle asjaolude üle, et hageja suhtes on algatatud täitemenetlus nr 170/2007/3282 kostja 21.02.2007. a maksukorralduse nr 13-2.1/2247 ja 10.09.2007. a täitmisavalduse nr 13-5.1/15244 alusel. Hagejal on hagiavalduse esitamise seisuga võlgnevus 22433,77 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 10718,69 eurot. Hageja kontod ja vara on arestitud, kostja nõuet ei ole täitemenetluse käigus rahuldatud ning täitemenetlust ei ole lõpetatud. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja 21.02.2007. a maksukorraldusest tulenevad nõuded hageja vastu, milliste sissenõudmiseks on kohtutäitur Aive Kolsar alustanud täitemenetlust, on käesoleval ajal sissenõutavad. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-st 12 tulenevalt on täitedokumendiks maksuhalduri haldusakt maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.
MKS § 132 lg 1 kohaselt on deklaratsiooni alusel arvutatud või haldusakti alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril. MKS § 132 lg 3 järgi intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg on viis aastat nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist alates. Vastavalt MKS § 1684 lg 1 kohaldatakse enne 2014. aasta 1. jaanuari tekkinud nõuetele alates 2014. aasta 1. jaanuarist kehtivat sundtäitmise aegumistähtaega, enne 2014. aasta 1. jaanuari määratud intressinõuetele ja muudele maksuhalduri poolt sissenõutavatele rahalistele kohustustele kohaldatakse kuni 2014. aasta 1. jaanuarini kehtinud aegumistähtaja regulatsiooni. Maksuhaldur alustas 21.02.2007 korraldusega nõutud maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetlust 10.09.2007 täitmisavalduse nr 13-5.1/15244 alusel. Sundtäitmise alustamise ajal 2007. aastal kehtinud MKS § 132 regulatsiooni sundtäitmise aegumistähtaegade kohta ei ole hilisemate redaktsioonidega muudetud muus osas, kui et alates 1. jaanuarist 2014 on sundtäitmise aegumistähtaeg viis aastat varasema seitsme aasta asemel. Riigikohus tõlgendas 18. mai 2006 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-11-06 p-s 11 MKS § 132 lõiget 2 selliselt, et aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes alustada sundtäitmist. Teistsugune seisukoht tähendaks, et ka siis, kui maksuhalduri alustatud täitemenetlust jätkatakse kohtutäituri poolt (vt MKS § 130 lg 2), peab selline 2-etapiline menetlus lõppema aegumistähtaja jooksul, mis oleks halduskolleegiumi arvates maksuhaldurile ja kohtutäituritele liialt koormav, mõnel juhul aga ka praktiliselt võimatu. MKS § 132 lg 4 p 4 (kehtivas redaktsioonis MKS § 132 lg 5 p 1) alusel katkeb aegumine maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral. MKS § 132 lg 5 (kehtivas redaktsioonis MKS § 132 lg 6) järgi tuleb uut aegumistähtaega hakata arvestama aegumise katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Aegumise katkemise aluse äralangemine tähendab MKS § 132 lg-s 4 (kehtivas redaktsioonis MKS § 132 lg 5) nimetatud aluse äralangemist, näiteks täitemenetluse lõpetamist. Seega MKS § 132 lg 5 p 1 alusel katkes käesolevas asjas sundtäitmise aegumistähtaeg kostja poolt 10. septembril 2007. aastal kohtutäiturile maksuvõla ja intressi sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamisel. Asja materjalide kohaselt ei ole käesoleva ajani täitemenetlust lõpetatud ja hageja ei ole nõuet rahuldanud, seega pole aegumise katkemise alus ära langenud. Sundtäitmisega alustati MKS § 132 lg 2 sundtäitmise alustamiseks ettenähtud aja jooksul ja seetõtu ei ole nii maksuvõla kui ka intressi sundtäitmine aegunud. Hageja poolt esitatud põhjenduste puhul oleks MKS § 132 lg 4 p 4 (kehtivas redaktsioonis MKS § 132 lg 5 p 1) sätestatud aegumise katkemise regulatsioon täiesti mittevajalik, kuna aegumistähtaeg kulgeks edasi ka täitemenetluse alustamise korral. Selline käsitlus on vastuolus ka MKS § 132 lg 5 (kehtivas redaktsioonis MKS § 132 lg 6) sätestatud uue aegumistähtaja arvestamise regulatsiooniga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja nõue hagejalt maksuvõla ja intresside sissenõudmiseks täitemenetluses ei ole aegunud, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata ning sundtäitmine Põlva kohtutäitur Aive Kolsari menetluses olevas täiteasjas nr 170/2007/3282 kostja kasuks maksuvõla ja intresside sissenõudmiseks tuleb tunnistada lubatavaks.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud seoses hagi rahuldamata jätmisega hageja kanda. TsMS § 174 lõikest 1 tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, millest kohus järeldab, et kostjal ei ole menetluskulu tekkinud. Hageja menetluskulud on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt olnud 660 eurot (sealhulgas riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu 360 eurot). Menetluskulude jaotusest lähtuvalt jäävad nimetatud kulud hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.