Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 27.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-2088/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 27.09.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1511

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

OÜ Citadele Factoring10925733(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-2088

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.09.2018, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-2088

Tsiviilasi

Citadele Leasing & Factoring OÜ hagi Vipa Estonia OÜ ja M E vastu võla, kahju, viivise, kulude nõudes

Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad

ja

9691,38 € nende Hageja: Citadele Leasing & Factoring OÜ Registrikood: 10925733 (Narva mnt 63/1, Tallinn 10152) Menetlusposti aadress: [email protected], esindaja Aivar Jurs, e-post [email protected] Kostjad: Kostja I:Vipa Estonia OÜ (12150331, Majaka 9-1, Tallinn 11412, e-post: [email protected]), seaduslik esindaja M E Kostja II: M E (ik xxxx, xxxx), e-post: xxxx

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista Vipa Estonia OÜ-lt ja M E ́ilt solidaarselt Citadele Leasing ja Factoring OÜ kasuks: a) välja varade soetamisega seotud kahju hüvitist kokku summas 3473,41 eurot, b) võlga kokku summas 3314,11 eurot, millest 817,26 € on põhiosa tagasimaksete võlg, 270,07 € on intresside võlg, 2000,26 € on kaskokindlustusmakste võlg ja 226,52 € on liikluskindlustuse maksete võlg, c) viivist 148,42 eurot, d) võla menetlustasusid 80,00 eurot, e) kahjuhüvitist 500,00 eurot,

Sarnased lahendid

Võlaõigus

4.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue ja kostjate poolte hagile vastamata jätmine Hageja ja Vipa Estonia OÜ (edaspidi liisinguvõtja) vahel on 13.10.2014.a sõlmitud liisinguleping nr 6496-14JKP, mille kohaselt hageja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (xxxx) omandamist läbi kapitalirendileping. Liisinguese anti akti alusel liisinguvõtja valdusse ja kasutusse 13.10.2014. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 1.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja liisinguobjekti kasutamise eest tasuma liisingumakseid ja liisingulepingu põhitingimuste punkti 9 järgi kohustus liisinguvõtja tasuma liisingumakseid igakuiselt. Liisingumaksete tasumise- ja jääkmaksumuse vähenemise jälgimiseks väljastati liisinguvõtjale kokkulepitud tingimustel ka maksegraafik. Liisingulepingu põhitingimuste punkt 19.1 sätestab, et liisinguobjekti suhtes sõlmitakse liiklus- ja kaskokindlustuslepingud. Liisingulepingu põhitingimuste punkti 19.3 kohaselt tasub kindlustusmaksed liisinguvõtja. Peale lepingu sõlmimisel teatas liisinguvõtja, et soovib, et kindlustuse eest tasuks hageja ja lisaks kindlustusmaksed talle graafikusse. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes liisingulepingu üldtingimuste punktist 4.3 tasus hageja liisinguvõtja eest liikluskindlustuse ja kasko eest ühe aastaseks perioodiks ja kokkuleppel liisinguvõtjaga lisas hageja tasutud kaskomakse ja

2-18-2088 omavastutuse kogusummas 2075,00 eurot graafikusse, ajatatuna üheks aastaks ja liikluskindlustuse nõudtus liisinguvõtja hüvitama ühe maksena arve alusel (IIZI Kindlustusmaakler arved nr 2386320 ja nr 2386447 hagi lisas nr 4 ja 5 ja liikluse eest arve edasi hagi lisas nr 6). Maksegraafikust nähtub, et kindlustus on lisatud graafikusse ajatatuna kuni 15.10.2015 (poliis kehtib kuni 12.10.2015) ja igakuiste kindlustusmaksete kogusumma graafikus on kokku 2075,00 eurot, mis on võrdne kindlustusvahendajale tasutud summaga (v.t hagi lisa nr 4.). 15.04.2015 väljastati liisinguvõtjale liisingulepingu põhitingimuste punkti 8 alusel euribori muutuse tõttu uus 6 kuuline maksegraafik (graafik hagi lisas nr 7). 12.10.2015 pikendati kindlustusi üheks aastaks ja hageja tasus taas nii liikluse kui kasko ja omavastutuse eest kokku 2027,45 eurot ja lisas selle graafikusse ajatatuna ühe aastaks (IIZI Kindlustusmaakler arve nr 2835945 hagi lisas nr 8). 28.10.2015 väljastati liisinguvõtjale liisingulepingu põhitingimuste punkti 8 alusel euribori muutuse tõttu uus 6 kuuline maksegraafik (graafik hagi lisas nr 9). Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti kostjaga II käendusleping, mille punkt 1 sätestab käendajale solidaarvastutuse (käendusleping hagile lisatud, nr 10). Käendaja vastutuse piirmäär käenduslepingus on 33280,00 eurot. Võlgnevuse tõttu saatis hageja kostjatele nii postiga kui e-mailiga 19.01.2016 hoiatuse liisingulepingu ülesütlemise kohta (hoiatused hagi lisas nr 11, 12, 13), millega kaasnes ka maksekohustuse rikkumise tõttu ka võla käsitlustasu VÕS § 1131 lg 1 aluses summas 40,00 eurot. Kuna võlgnevust ei tasunud, ütles hageja liisingulepingu erakorraliselt üles 05.02.2016 (postiga edastatud ülesütlemise avaldused kostjatele ja e-mailiga edastatud ülesütlemise avaldus hagi lisades nr 14, 15, 16). Liisinguobjekt tagastati 28.01.2106 (üleandmisevastuvõtmise akt hagi lisas nr 17). KMS § 29 lg 7 sätestab - kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kauba või teenuse hinna vähendamise tõttu kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastavad nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Viidatud paragrahv võimaldab kapitalirendilepingus käibemaksu korrigeerida tagasi peale vara tagastamist ja enne vara müüki, sest ülesöeldud kapitalirendileping jääb lõpuni täitmata (liisingvõtja kohustus vara välja osta ei realiseeru – mistõttu võimaldab käibemaksuseadus tehingut käsitleda kasutusrendina). Hageja krediteeris peale vara tagastamist, käibemaksu korrigeerimise eesmärgil, enne vara müüki, esialgset müügiarvet lepingu ülesütlemise päeva põhiosa ulatuses ja läbi käibemaksu korrigeerimise vähendas liisingu jääkmaksumust tagasiarvestatud käibemaksu võrra (vastav e-mail ja kreeditarve nr 244 hagi lisas nr 18, 19). Seoses käibemaksu korrigeerimisega jäi kreeditarve koostamise päeval graafiku järgseks jääkmaksumuseks 17640,08 eurot (s.o 21168,10 eurot miinus käibemaks 3528,02 eurot) ja jäägi tagasimaksete võlaks jäi 817,26 eurot (s.o 980,71 eurot miinus käibemaks 163,45 eurot). Tagasiarvestatud käibemaks kokku on 3691,47 eurot (arvestused näidatud ka hagi lisas nr 16). Käibemaksu korrigeerimisest lähtuvalt toimub hiljem peale müüki jäägi vähendamine nüüd samuti müügihinna käibemaksuta osaga ja vara turuväärtuseks on määratud hind ilma käibemaksuta. Liisinguobjektile määratud turuväärtus tagastamisel oli 20000,00 eurot + käibemaks (hindamisakt hagi lisas nr 20). 01.03.2016 saatis hageja e-mailiga kostjatele tutvumiseks hindamisakti ja teatas, et suunab liisinguobjekti müüki (vastav e-mail hagi lisas nr 21). Müügiprotsessi käigus on 3 korda alandatud hinda ja igast hinna alandusest on kostjaid teavitatud (vastavad e-mailid hagi lisas nr 22, 23, 24). Liisinguobjekt õnnestus lõpuks müüa 07.07.2017 ainult hinnaga 14166,67 eurot (lisandus käibemaks). Vara müüdi esmalt Xxxx OÜle, kes müüs selle samas kohe edasi ostjale A-K P-le (hageja arve nr PREK-39320 Xxxx-le hagi

2-18-2088 lisas 25 ja Xxxx OÜ arve nr 1707010 edasi ostjale hagi lisas nr 26). Müük läbi müügi korraldaja tehakse seepärast, et hageja ei peaks kandma müüja vastutust. Peale liisingueseme müüki esitas Xxxx OÜ hagejale müügi vahenduse eest arve summas 600,00 eurot (müügiteenuse arve nr 1707012 hagi lisas nr 27), millest käibemaksuta osa summas 500,00 eurot kuulub hagejale hüvitamisele VÕS § 367 lg 4 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Peale müüki edastas hageja 03.10.2017 liisinguvõtjale ja käendajale e-mailiga teate liisinguobjekti müügi kohta ja esitas järelejäänud nõude võlgade tasumiseks ja andis täiendava tähtaja kuni 13.10.2017 (vastav e-mail hagi lisas nr 28). Kostjad võlga ei tasunud. 11.01.2018 edastas hageja kostjatele e-mailiga hagihoiatuse ja palus võla tasuda hiljemalt 18.01.2018 (vastav e-mail hagi lisas nr 29). Kostjad võlga ei tasunud. Varade soetamisega seotud kahju hüvitis on 3473,41 €. TsMS § 367 ja lepingu põhitingimuste punkti 17 alusel esitab hageja ka ajas kasvava viivise nõude. Hageja palub 1.Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja varade soetamisega seotud kahju hüvitis kokku summas 3473,41 eurot. 2.Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevused kokku summas 3314,11 eurot, millest 817,26 € on põhiosa tagasimaksete võlg, 270,07 € on intresside võlg, 2000,26 € on kaskokindlustusmakste võlg ja 226,52 € on liikluskindlustuse makse võlg. 3.Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivis 148,42 eurot. 4.Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võla menetlustasud 80,00 eurot. 5.Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 500,00 eurot. 6.Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivis 0,15% päevas kahjuhüvitistelt (3473,41+500) 3973,41 eurot alates 09.02.2018 kuni selle täieliku tasumiseni. 7.Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kantud menetluskulu summas 550,00 eurot, mis on tasutud riigilõiv koos VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras sätestatud viivistega (TsMS § 177 lg 2) Kostjad, sh on kostja I seadusliku esindaja, kelleks on kostja II, kaudu isiklikult kätte saanud hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse 06.08.2018 avaliku e-toimiku kaudu ega ole vastust hagile esitanud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 on kohus põhjendava osata.