AB Žemaitijos Pienas hagi OÜ Estover vastu tähise PIKNIKUPULGAD kasutamise keelamiseks juustu, juustutoodete ja juustupulkade osas, selle tähise tulevikus kasutamisest hoidumise kohustamiseks ja saadud tulu 1000 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. novembri 2017 vaheotsus lõppotsusena
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AB Žemaitijos Pienas apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
lepinguline esindaja Mikas Miniotas
ja
nende Hageja: AB Žemaitijos Pienas (registrikood 180240752), Kostja: OÜ Estover (registrikood 10874607), lepinguline esindaja Andres Kurg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 22. novembri 2017 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja AB Žemaitijos Pienas kanda.
4.Välja mõista AB-lt Žemaitijos Pienas apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 550 eurot (käibemaksuta) OÜ Estover kasuks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb AB-l Žemaitijos Pienas tasuda OÜ-le Estover kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
AB Žemaitijos Pienas esitas 23.08.2016 Harju Maakohtule hagi OÜ Estover ja OÜ Estover Piimatööstus vastu. Hageja palus keelata kostjatel tähise PIKNIKUPULGAD kasutamine juustu, juustutoodete ja juustupulkade osas, kohustada hoiduma selle tähise kasutamisest tulevikus ja mõista kostjatelt hageja kasuks välja 1000 eurot teenitud tulu (500+500 eurot). Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. 25.05.2017 hagiavalduse täpsustuses palus hageja keelata OÜ-l Estover tähise PIKNIKUPULGAD kasutamine juustu, juustutoodete ja juustupulkade osas ja kohustada hoiduma selle tähise kasutamisest tulevikus, kohustada OÜ-t Estover Piimatööstus hoiduma tähise PIKNIKUPULGAD kasutamisest tulevikus juustu, juustutoodete ja juustupulkade osas, mõista OÜ-lt Estover hageja kasuks välja 1000 eurot teadliku rikkuja teenitud tulu ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Maakohus jättis 31.05.2017 määrusega läbi vaatamata hagi OÜ Estover Piimatööstus vastu tähise PIKNIKUPULGAD kasutamise keelamiseks juustu, juustutoodete ja juustupulkade osas, selle tähise tulevikus kasutamisest hoidumise kohustamiseks ja 500 euro väljamõistmiseks.
Hagiavalduse kohaselt omandas sõnamärk PIK-NIK Eestis üldtuntuse klassi 29 kuuluvate piimatoodete juust, juustutooted, juustupulgad osas hiljemalt 05.11.2014. Hagejale kuuluvad registreeritud kaubamärgid: Pik-Nik+kuju ja Pik-Nik KIDS+ kuju. Hageja esitas Siseturu Ühtlustamise Ametile (OHIM), mis alates 23.03.2016 kannab nimetust Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (European Union Intellectual Property Offise, EUPIO), 23.04.2013 taotluse kaubamärgi Pik-Nik registreerimiseks. Kaubamärk registreeriti 13.05.2014 Nizza klassi 29 kaupadele (piim ja piimatooted, juust, juustutooted, juustupulgad). Hageja esitas ka taotluse kujutismärgi Pik-Nik KIDS+kuju registreerimiseks. Kaubamärk registreeriti 27.11.2014 klassis 29.
OÜ Estover Piimatööstus esitas 06.11.2014 kaubamärgitaotluse HIIRTE JUUSTU PIKNIKUPULGAD klassis 29 (piim ja piimatooted) registreerimiseks. Hageja nõudis OÜ-lt Estover Piimatööstus kaubamärgitaotluse tagasivõtmist. OÜ Estover Piimatööstus seda ei teinud.
OÜ Estover Piimatööstus ja kostja kasutavad tähist PIKNIKUPULGAD. Hagejal kaubamärgiomanikuna on ainuõiguse alusel (kaubamärgiseaduse (KaMS) § 14 lg 1 p 2) õigus keelata selle tähise kasutamine. Tähised on visuaalselt sarnased. Hageja üldtuntud sõnamärk koosneb sõnast PIK-NIK. Hageja registreeritud kaubamärgid sisaldavad sõna PIK-NIK ja PIK-NIK KIDS. Sõna „KIDS“ koosneb punasest, sinisest, kollasest ja rohelisest värvist. Kostja tähis koosneb sõnast PIKNIKUPULGAD, mis on kujutatud sinisel ribal. Visuaalselt langevad kokku märkide algusosad PIK-NIK ja PIKNIK. Foneetiline sarnasus tuleneb sõnadest PIK-NIK ja PIKNIKUPULGAD. Tähiste algusosad on foneetiliselt identsed.
Kontseptuaalselt on tegemist sarnaste kaubamärkidega, kuna mõlemad viitavad PIK-NIK tähendusele. Sõna „piknik“ tähendab einestamisega lõbusõitu loodusesse. Nii PIK-NIK kui PIKNIKUPULGAD viitavad otseselt piknikule. Kostja tähises sõna PULGAD on
suure tõenäosusega tarbijate poolt seostatav JUUSTUPULKADEGA. Seega tervikuna tajutakse kostja tähist PIKNIK JUUSTUPULKADENA, mis suurendab kontseptuaalset sarnasust. Tooted (juustupulgad) on identsed.
Hageja kaubamärkide domineeriv osa on sõna PIK-NIK, kostja tähise domineeriv (eristav) element on sõna PIKNIKUPULGAD. Ei ole välistatud tõenäosus, et tarbijad võivad pidada kostja toodet hageja või temaga seotud tooteks. Kostja poolt sõna PIKNIKUPULGAD kasutamise eesmärk on sarnaneda hageja kaubamärgiga PIK-NIK ja lõigata sellest kasu ja/või kahjustada hageja kaubamärgi eristusvõimet, tuues turule sarnase märgi, millega nõrgestatakse hageja kaubamärgi ainulaadsust. Kostja väited PIKNIK tavapärasuse kohta on tõendamata. Kostja on toonud hulga näiteid erinevatest juustupulkadest. On arusaamatu, kuidas need tõendavad sõna PIK-NIK tavapärasust.
Kostja vastuväited
Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Hageja väidetavalt üldtuntud sõnalisel kaubamärgil puudub õiguskaitse. Hageja ei tõendanud sõnalise kaubamärgi PIK-NIK talle kuulumist ega selle üldtuntust. Hageja ei ole seda kunagi kasutanud. Hageja on üritanud enda nimele saada kaubamärki „Pik-nik“, kuid seda ei saa kaubamärgina registreerida ja Patendiamet on registreerimisest keeldunud. Sellises olukorras on eeldatav, et hagejal ei õnnestunud tõendada märgi üldtuntust. Kuna hagejal ei ole üldtuntud sõnalist kaubamärki, ei saa ta oma hüpoteetilist õigust maksma panna.
Puudub võrreldavate kaubamärkide sarnasus. Hageja esitas võrdlemiseks kostja kasutatava tähisena Estover Piimatööstus OÜ terviklikust kaubamärgist eraldatud tükikese teksti. Kostja esitas hageja kaubamärkidega võrdlemiseks hageja poolt esitatust erineva kostja poolt kasutatud tähise (OÜ Estover Piimatööstus kaubamärgi).
10.Hageja on alusetult võtnud kaubamärkide võrdlemise aluseks „Pik-Nik“ (ka PIK-NIK) ja PIKNIKUPULGAD. Sellega on hageja eiranud kaubamärkide eristamisel nende kui tervikute hindamisest lähtumise kohustust. Hageja kaubamärkide sõna „Pik-Nik“, kas suurtes või väikestes tähtedes kirjutatuna, on tehissõna, tähenduseta tähekombinatsioon, mis eesti keeles tähendust ei oma. Samas kostja kasutatud tootemärgistuses on sõna PIKNIKUPULGAD otseselt kaupu kirjeldav tähis ning keelekasutuses ja heauskses äripraktikas tavapärane tähis. Ka kaup – juustupulgad – ei ole maailmas ainulaadne, vaid väga levinud toode. Esimese astme kohtu otsus
11.Maakohus tegi vaheotsuse lõppotsusena, millega jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis need hagejalt kostja kasuks välja.
12.Kohus ei pea tuvastama, kas PIK-NIK sõnamärgina on hageja üldtuntud kaubamärk või mitte, kuna puudub hageja kaubamärkide ja kostja poolt kasutatava tähise sarnasus ning seetõttu ei riku kostja poolt tähise PIKNIKUPULGAD kasutamine hageja kui kaubamärgi omaniku õigusi.
13.Hageja kaubamärgid ja kostja tähis erinevad nii visuaalselt kui ka foneetiliselt ja see erinevus on keskmise tarbija poolt kohe märgatav. Visuaalse erinevuse tõttu on hageja kaubamärgid ja kostja kasutatav tähis turul eristatavad. Tervikuna võrreldes on hageja kaubamärgid ja kostja kasutatav tähis sõnalises osas foneetiliselt ja kirjapildiliselt erinevad. Tervikuna hinnates on sõnade ühend „PIK-NIK“ ja sõna „PIKNIKUPULGAD“ erinevad nii kirjapildilt kui kõlalt.
14.Hageja kaubamärgid ja kostja poolt kasutatav tähis ei ole segiaetavad kirjapildiliselt. Need on kujutatud erinevates värvides, erineva suurusega ja erinevas šriftis tähtedega, sõnalised osad on erineva pikkusega, hageja kaubamärkide Pik-Nik+kuju ja Pik-Nik KIDS puhul on „Pik-Nik“ punast värvi tähtedega, „KIDS“ puhul on K punane, I sinine, D kollane ja S roheline. Kostja kasutatava PIKNIKUPULGAD puhul on valged tähed sinisel taustal, kusjuures tähed on sinise lainelise ristküliku sees laineliselt kirjutatud. Ka visuaalselt on hageja kaubamärgid ja kostja kasutatav tähis oma kujunduselt erinevad.
15.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga ka foneetilise sarnasuse kohta. Antud juhul ei saa foneetilist sarnasust tuvastada hageja kaubamärkide ja kostja tähise esimese kuue tähe põhjal. Kostja kasutab tähist
PIKNIKUPULGAD, mitte PIKNIK. Kõik tähises PIKNIKUPULGAD olevad tähed on kirjutatud samas šriftis ja samas suuruses, mistõttu esimese kuue tähe esiletõstmine ei ole millegagi põhjendatud. Tarbija ei häälda kostja kasutatavast tähisest esimest kuut tähte, vaid kogu sõna tervikuna.
16.Puudub ka kontseptuaalne sarnasus. Hageja kaubamärkide sõnaline osa PIK-NIK ei oma eesti keeles mingit tähendust. Hageja poolt sellele „pikniku“ tähenduse andmine on meelevaldne. Sõna „piknik“ kirjutatakse eesti keeles ilma sidekriipsuta. Sidekriips on eesti keeles laialt kasutatav märk, mida Eesti tarbija kohe märkab, sest sellel on oma kindel tähendus. Sidekriipsu kasutamine hageja kaubamärkides välistab kaubamärkidele pikniku tähenduse andmise. Ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et kostja tähis PIKNIKUPULGAD viitab juustupulkadele. Kuigi kostja tähistab tähisega PIKNIKUPULGAD juustupulkasid, võib eesti keeles sõnaga „piknikupulgad“ tähistada erinevaid pulgakujulisi tooteid (nt küpsised, lihatooted jms), mida saab piknikul toiduks/suupisteks kasutada.
17.Hageja kaubamärgid ja kostja poolt kasutatav tähis on üldmuljelt piisavalt erinevad, et eristada ühe tootja kaupu teise omadest ning seetõttu ei esine kaubamärkide segiajamise tõenäosust. Apellatsioonkaebus
18.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus vaheotsus, millega rahuldada hageja nõue tähise PIKNIKUPULGAD kasutamise keelamiseks juustu, juustutoodete ja juustupulkade osas ning selle tähise tulevikus kastutamisest hoidumise kohustamiseks ja saata asi esimese astme kohtule edasiseks menetlemiseks teadliku rikkuja teenitud tulu väljamõistmise osas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
19.Maakohus kohaldas ebaõigesti nii materiaal- kui ka menetlusõiguse norme. Maakohus ei hinnanud kaubamärkide sarnasust tulenevalt KaMS § 14 lg 1 p-st 3. Samuti puudub hinnang analoogsete sätete osas, mis tulenevad Nõukogu määruse 207/2009 artiklitest 9(1) ja 9(2) ning on seotud apellandi registreeritud Euroopa Liidu kaubamärkidega reg nr-d 011759933 ja 013092011, mis on samuti mainekad ja tuntud. Maakohus jättis tähelepanuta tõendid hageja kaubamärgi maine ja tuntuse kohta. Eeltoodu kohta seisukohta võtmata rikkus maakohus põhjendamiskohustust.
20.Tähised on visuaalselt sarnased. Ekslik on maakohtu argumentatsioon visuaalse erinevuse kohta, mis tugineb värvidele, tähtede suurustele ja šriftidele ja sellest tulenev järeldus, et vaadeldavad tähised on visuaalselt erinevad. Hageja sõnamärgil ei ole konkreetset kirjapilti. Maakohus eksis Euroopa Kohtu praktika vastu.
21.Arvestades, et kostja tähise algusosa PIKNIK on häälduselt identne hageja registreeritud ja registreerimata kaubamärkidega, esineb nende vahel kõrge või vähemalt keskmine foneetiline sarnasus. Arusaamatu on kohtu selgitus, et tarbija ei häälda sõnas PIKNIKUPULGAD selle esimesi tähti PIKNIK vaid hääldab sõna tervikuna. Sellise loogika järgi foneetiliselt sarnasteks saaks pidada vaid identseid tähiseid. Maakohtu argumendid tähiste šrifti suuruse ja selle visuaalse välimuse kohta ei ole foneetilises võrdluses asjakohased. Maakohus eksis kohtupraktika vastu, mille kohaselt jääb tarbijale sõna algusosa paremini meelde.
22.Maakohus eksis kontseptuaalse võrdluse hinnangut andes. Foneetilise kasutuse puhul on tähistel kontseptuaalne sarnasus olemas, kuna kõnekeeles tarbija ei häälda sidekriipsu. Tarbijad tajuvad tähist PIKNIK kui sõna piknik, millel on eesti keeles selge tähendus. Euroopa kohus on absoluutsete õiguskaitset välistavate asjaolude hindamisel arvestanud põhimõttega, et kirjeldavad tähised, mis on kirjaveaga või kirjeldava tähise sisse on paigutatud sidekriips ei muuda seda tähist eristusvõimeliseks (T-147/06 ja T640/11). Maakohtu seisukoht, et kostja tähis PIKNIKUPULGAD ei viita juustupulkadele, kuna sõnaga „piknikupulgad“ saab tähistada erinevaid pulgakujulisi tooteid, on vastuolus väljakujunenud kohtupraktikaga.
23.Hageja kaubamärkidel on eristusvõime. Hageja esitas tõendina Turu-uuringute AS läbiviidud uuringu. Maakohus ei ole antud asjaolu äravahetamise tõenäosuse hindamisel arvestanud. Maakohus ei hinnanud seda, et vaadeldavate kaubamärkidega tähistatud tooted on identsed, mis mõjutab äravahetamise tõenäosust. Maakohus ei andnud globaalset hinnangut äravahetamise tõenäosusele. Eeltoodu viis maakohtu ekslikule järeldusele, et vaadeldavate kaubamärkide vahel puudub äravahetamise tõenäosus.
24.Kostja tegevus on suunatud hageja õiguste teadvale rikkumisele, kuna ta pidi teadma hageja õigustest ning hageja kaubamärgi tuntusest ja mainest. Teadvale rikkumisele viitab ka asjaolu, et pärast 2014.a detsembris lõppenud pooltevahelist koostööd tuli kostja viivitamata turule uue konkureeriva juustupulkade tootega ja võttis kasutusele hageja kaubamärkidega sarnase tähise PIKNIKUPULGAD.
25.KaMS § 14 lg 1 p 2 ja p 3 analoogsetes Nõukogu määruse 207/2009 sätetes kirjeldatud sarnasuse hindamise alused on erinevad ning neid tuleb hinnata iseseisvalt (C-581/13 ja C-582/13). Piisab vaid minimaalsest sarnasusest visuaalse aspekti poolest, et märke pidada KaMS § 10 lg 1 p 3 mõistes sarnasteks. Kohtupraktikas (T-345/08 ja 357/08) on varasemalt peetud sarnaseks märke, kui hilisemad märgid sisaldasid varasema märgi algustähti. Kostja tootel kasutatav tähis PIKNIKUPULGAD sisaldab terves ulatuses varasemalt tuntud hageja kaubamärki PIK-NIK. Kaubamärgi tuntus 75% ulatuses sihtrühma kuuluvate tarbijate seas on piisav, et tõendada turul märkimisväärse tuntuse olemasolu. 74% juustupulkade tarbijatest nimetas spontaanselt, et tunnevad PIK-NIK kaubamärki. Seega on tõendatud hageja kaubamärgi märkimisväärne tuntus. Kostja tootel sarnase domineeriva tähise kasutusest tulenevalt seostatakse seda tähist hageja kaubamärkidega. Sellest seosest tulenevalt saab kostja ebaausalt kasutada ära ja/või kahjustada apellandi kaubamärkide mainet ja/või eristusvõimet.
Vastus apellatsioonkaebusele
26.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
28.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
29.TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega ei ole kohus seotud menetlusosaliste seisukohtadega seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise ja kohaldab TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause alusel ka ise seadust (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-145-16, p 12 jt). Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus asja lahendamisel õigesti KaMS § 14 lg 1 p 2.
30.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja kaubamärkidel ja kostja poolt kasutataval tähisel PIKNIKUPULGAD puudub sarnasus, mistõttu ei ole oluline, kas PIK-NIK sõnamärgina ja hageja kaubamärgid on üldtuntud või mitte. Kohus ei pidanud otsuses põhjendama, miks ta jättis otsuse tegemisel kohaldamata KaMS § 14 lg 1 p 3 ja analoogsed sätted, mis tulenevad Nõukogu määrusest nr 207/2009.
ei ole identsed ega sarnased, ei saa esineda ka äravahetamise tõenäosust ning seda hoolimata sellest, kas hageja kaubamärk on eristusvõimeline, mainekas või tuntud. Äravahetamise tõenäosuse hindamine on kohtu õiguslik hinnang. Nimetatud hinnang kujuneb poolte poolt esitatud asjaolusid, argumente ja tõendeid analüüsides ning hinnates. Maakohus ei ole oma hinnangu andmisel eksinud.
31.Kui hageja kaubamärgid ja kostja tähis
32.Ringkonnakohtu hinnangul analüüsis maakohus piisava põhjalikkusega hageja kaubamärke ja kostja tähist (täpsemalt osa tähise sõnalisest osast) ning leidis põhjendatult, et need on erinevad nii visuaalselt kui ka foneetiliselt ja puudub ka kontseptuaalne sarnasus. Samuti hindas maakohus n imetatud elementide
mõju tähiste kui tervikute üldmuljele. Maakohus leidis õigesti, et hageja kaubamärgid ja kostja poolt kasutatav tähis on üldmuljelt piisavalt erinevad selleks, et eristada ühe tootja kaupu teise omadest ning seetõttu ei ole kaubamärkide segiajamine tõenäoline. Ebaõige on hageja väide, et tema sõnamärgil ei ole konkreetset kirjapilti. Samuti on ebaõige hageja väide, et maakohus lähtus foneetilises võrdluses tähiste šrifti suurusest ja visuaalsest välimusest. Maakohus seda ei teinud. Maakohus ei eksinud hinnangu andmisel ka Euroopa Kohtu praktika vastu, nagu hageja apellatsioonkaebuses leiab.
33.Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust.
Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
34.Kostja
avalduse kohaselt on tema menetluskuludeks apellatsioonimenetluses õigusabikulud suurusega 550 eurot (käibemaksuta). Esindajal kulus menetluskulude nimekirja kohaselt apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 5,5 tundi. Esindaja tunnitasu on 100 eurot (käibemaksuta).
35.Ringkonnakohus
leiab, et kostja lepingulise esindaja toimingud on vajalikud ja põhjendatud ning toimingute ajakulu mõistlik. Esindaja tunnihind 100 eurot (käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks 550 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja taotluse alusel märgib ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 alusel otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm
Iko Nõmm
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.