Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses menetluskulude tasumiseni, OÜ-le Estover.

kohtuotsuse jõustumisest

kuni

JUUSTUPULKADEGA.

Seega tervikuna tajutakse kostja tähist

PIKNIK

JUUSTUPULKADENA, mis suurendab kontseptuaalset sarnasust. Tooted – juustupulgad – on identsed. Hageja kaubamärkide domineeriv osa on sõna PIK-NIK, kostja tähise domineeriv (eristav) element on sõna PIKNIKUPULGAD. Hageja arvates ei ole välistatud tõenäosus, et tarbijad võivad pidada kostja toodet hageja või temaga seotud tooteks. Hageja arvates kostja poolt sõna PIKNIKUPULGAD kasutamise eesmärk on sarnaneda hageja kaubamärgiga PIK-NIK ja lõigata sellest kasu ja/või kahjustada hageja kaubamärgi eristusvõimet tuues turule sarnase märgi, millega nõrgestatakse hageja kaubamärgi ainulaadsust. Kostja väited PIK-NIK tavapärasuse kohta on tõendamata. Kostja on toonud hulga näiteid erinevatest juustupulkadest, hagejale on arusaamatu, kuidas need tõendavad sõna PIK-NIK tavapärasust. Kostja vastuväited Kostja hageja nõudeid ei tunnista. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja väidetavalt üldtuntud sõnalisel kaubamärgil puudub õiguskaitse. Hageja pole tõendanud sõnalise kaubamärgi PIK-NIK talle kuulumist ega selle üldtuntust, hageja pole seda kunagi kasutanud. Hageja on üritanud enda nimele saada kaubamärki „Pik-nik“, kuid seda ei saa kaubamärgina registreerida, registreerimisest on keeldunud Patendiamet. Sellises olukorras on eeldatav, et hagejal ei õnnestunud tõendada märgi üldtuntust. Kuna hagejal ei ole üldtuntud sõnalist kaubamärki, ei saa hageja oma hüpoteetilist õigust maksma panna. Puudub võrreldavate kaubamärkide sarnasus. Hageja on esitanud võrdlemiseks kostja kasutatava tähisena Estover Piimatööstus OÜ terviklikust kaubamärgist eraldatud tükikese teksti. Kostja on esitanud vastuses (t lk 7) hageja kaubamärkidega võrdlemiseks hageja poolt esitatust erineva kostja poolt kasutatud tähise (OÜ Estover Piimatööstus kaubamärgi). Peale selle leiab kostja, et sõna hageja on alusetult võtnud kaubamärkide võrdlemise aluseks „Pik-Nik“ (ka PIK-NIK) ja PIKNIKUPULGAD. Sellega on hageja eiranud kaubamärkide eristamisel nende kui tervikute hindamisest lähtumise kohustust. Hageja kaubamärgid „Pik-Nik“ olenemata suurtes või väikestes tähtedes kirjutatuna on tehissõna, tähenduseta tähekombinatsioon, mis eesti keeles tähendust ei oma.. Samas kostja kasutatud tootemärgistuses on sõna PIKNIKUPULGAD otseselt kaupasid kirjeldav tähis ning keelekasutuses ja heauskses äripraktikas tavapärane tähis. Ka kaup – juustupulgad – ei ole maailmas ainulaadne vaid väga levinud toode. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et kostja ei ole rikkunud hageja kaubamärgiõigusi ning jätab vaheotsusega rahuldamata hageja nõude rikkumise tuvastamiseks. Tulenevalt TsMS § 449 lg 2, kuna kohus ei tunnusta hageja nõude põhjendatust, on käesolev otsus lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle. Algselt esitas hageja hagi kahe kostja – OÜ Estover ja OÜ Estover Piimatööstus vastu. 31.05.2017 määrusega jättis kohus hagi kostja II ehk OÜ Estover Piimatööstus suhtes läbi vaatamata (III kd lk 120-121). Hageja kaubamärkideks, mis puutuvad käesoleva vaidluse lahendamisse on hageja väitel üldtuntud sõnamärk PIK-NIK, ning registreeritud kaubamärgid Pik-Nik+ kuju ja Pik-Nik KIDS+ kuju ning kostja poolt kasutatav tähis PIKNIKUPULGAD (I kd lk 12). Kohus leiab, et ei pea tuvastama, kas PIK-NIK sõnamärgina on hageja üldtuntud kaubamärk või mitte, kuna kohtu arvates puudub hageja kaubamärkide ning kostja poolt kasutatava tähise sarnasus, mistõttu kostja poolt tähise PIKNIKUPULGAD kasutamine ei riku hageja kui kaubamärgi omaniku õigusi. KaMS § 14 lg 1 p 2 kohaselt on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade

või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt seisneb segiajamise tõenäosus selles, et avalikkus võib arvata, et kõnealused kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Kaupade või teenuste kaubandusliku segiajamise tõenäosust tuleb hinnata igakülgselt, vastavalt sellele, kuidas asjaomane avalikkus kõnealuseid tähiseid ja kaupu või teenuseid tajub, ning arvestades kõiki asjakohaseid tegureid, eelkõige tähiste sarnasuse ning tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse vastastikust sõltuvust (T-296/02, p 46). Sama kohtuasja otsuse p-st 62 tuleneb, et segiajamise tõenäosuse hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, arvestades eelkõige nende eristavaid ja domineerivaid osi. Sarnasus peab põhinema üldmuljel, mille võrreldavad tähised jätavad (C-251/95, p 22-23). Kohtu arvates on hageja kaubamärgid ja kostja tähis erinevad nii visuaalselt kui foneetiliselt. Kusjuures visuaalne ja foneetiline erinevus on keskmise tarbija poolt kohe märgatavad. Visuaalse erinevuse tõttu on hageja kaubamärgid ja kostja kasutatav tähis turul eristatavad. Tervikuna võrreldes on hageja kaubamärgid ja kostja poolt kasutatav tähis sõnalises osas foneetiliselt ja kirjapildiliselt erinevad. Tervikuna hinnates on sõnadeühend „PIK-NIK“ ja sõna „PIKNIKUPULGAD“ erinevad nii kirjapildilt kui kõlalt. Hageja kaubamärgid ja kostja poolt kasutatav tähis ei ole segiaetavad kirjapildiliselt, need on kujutatud erinevates värvides, erineva suurusega ja erinevas šriftis tähtedega, sõnalised osad on erineva pikkusega, hageja kaubamärkide Pik-Nik+kuju ja Pik-Nik KIDS puhul on „Pik-Nik“ punast värvi tähtedega, „KIDS“puhul on K punane, I sinine, D kollane ja S roheline. Kostja kasutatav PIKNIKUPULGAD puhul on valged tähed sinisel taustal, kusjuures tähed on sinise lainelise ristküliku sees laineliselt kirjutatud. Ka visuaalselt on hageja kaubamärgid ja kostja kasutatav tähis oma kujunduselt erinevad. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga ka foneetilise sarnasuse kohta. Antud juhul ei saa foneetilist sarnasust tuvastada hageja kaubamärkide ja kostja tähise esimese kuue tähe põhjal. Kostja kasutab tähist PIKNIKUPULGAD, mitte PIKNIK. Kogu tähises PIKNIKUPULGAD olevad tähed on kirjutatud samas šriftis, samas suuruses, mistõttu esimese kuue tähe esiletõstmine ei ole millegagi põhjendatud. Tarbija ei häälda kostja kasutatavast tähisest esimest kuut tähte, vaid kogu sõna tervikuna. Puudub ka kontseptuaalne sarnasus. Hageja kaubamärkide sõnaline osa PIK-NIK ei oma eesti keeles mingit tähendust. Hageja poolt sellele „pikniku“ tähenduse andmine on meelevaldne. Sõna „piknik“ kirjutatakse eesti keeles ilma sidekriipsuta. Sidekriips on eesti keeles laialt kasutatav märk, mida Eesti tarbija kohe märkab, sest sellel on oma kindel tähendus. Sidekriipsu kasutamine hageja kaubamärkides välistab kaubamärkidele pikniku tähenduse andmise. Kohus ei nõustu ka hageja seisukohaga, et kostja tähis PIKNIKUPULGAD viitab juustupulkadele. Kuigi kostja tähistab tähisega PIKNIKUPULGAD juustupulkasid, võib eesti keeles sõnaga „piknikupulgad“ tähistada erinevaid pulgakujulisi tooteid (nt küpsised, lihatooted jms), mida saab piknikul toiduks/suupisteks kasutada. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kõnealused hageja kaubamärgid ja kostja poolt kasutatav tähis on üldmuljelt piisavalt erinevad, et eristada ühe tootja kaupu teise omadest ning seetõttu ei esine kaubamärkide segiajamise tõenäosust. Kostja vastuses (t lk 7) on kostja esitanud hageja kaubamärkidega võrdlemiseks hageja poolt esitatust erineva kostja poolt kasutatud tähise (OÜ Estover Piimatööstus kaubamärgi). Kohus jätab selle tähelepanuta, kuna vaidluse lahendamiseks tuleb lähtuda hageja poolt esitatust.

Hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Tsiviilasja hind on 4500 eurot.

Menetluskulud Kostja esitas kohtuistungil menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskulude suuruseks 3350 eurot, mille kostja palub hagejalt välja mõista. Kostja kinnitab, et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 177 lg 4 alusel taotleb kostja menetluskuludelt viivise maksmise kohustuse märkimist. Kostja menetluskuludeks on õigusabikulud. Kostja esindamiseks tegi esindaja toiminguid, mis nähtuvad arvetelt (III kd lk 159-161), kokku 33,5 tunni ulatuses, tunnitasumääraga 100 eurot. Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta (33,5x100). Lisaks taotleb kostja menetluskulude suuruse määramist ja hagejalt väljamõistmist kohtuistungiga seonduvalt arvestades istungi kestust, tunnitasumäära 100 eurot ning istungiks ettevalmistamise eest võrdselt istungile kulunud ajaga. Kohtuistung kestis protokolli kohaselt 1h 50 minutit. Seega on istungiga seonduva menetluskulu suuruseks 3 h 40 minuti eest 366,66 eurot. Hageja esitas kostja menetluskuludele vastuväite. Hageja palub arvestada kostja lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel mõistlikkust, põhjendatust ja vajalikkust, proportsionaalsust, asja keerukust ja mahtu ning nõude suurust. Kostja näidatud kohtuvälised kulud neile põhimõtetele ei pruugi vastata. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja taotleb esindaja kulude väljamõistmist. TsMS § 138 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Seega kuuluvad esindajakulud kohtuväliste kuludena menetluskulude koosseisu ning hüvitamisele vastavalt 175. Hageja arvates ei ole hagiavaldusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks kulunud 23 tundi põhjendatud. Kostja esitas koos vastusega asjasse mittepuutuvaid tõendeid. Hageja tõendite kogumise taotlusele vastuse koostamiseks kulunud 4 tundi ei ole samuti põhjendatud. Kohus leiab, et kostja menetluskulude rahaline suurus 3350 eurot vastab asja keerukusele ja esindaja poolt kostja esindamiseks tehtud toimingutele. Kostja menetluskulude suurust ei ole põhjust pidada põhjendamatult suureks ka tulenevalt asjaolust, et samas asjas on hageja oma menetluskulude suuruseks märkinud 8848,67 eurot (sh riigilõiv). Kohus määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 3350 eurot, mille mõistab välja hagejalt. TsMS § 177 lg 4 ja kostja taotluse alusel kohustab kohus tasuma hagejat viivist menetluskuludelt kostjale VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.