Ruslan Kurilovi hagi Eesti Vabariigi vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise ning saamata jäänud tulu väljamõistmiseks 1352,70 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 16. märtsi 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: Eesti Vabariik (Päästeameti Ida Päästekeskuse kaudu, kostja), rk 70000585; esindaja Maret Rannala
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: Ruslan Kurilov (hageja), ik XXX; esindaja Olga Väina
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 16. märtsi 2018 otsus.
2.Teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
3.Rahuldada apellatsioonkaebus.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Ruslan Kurilovi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Ruslan Kurilov (hageja) esitas hagi Eesti Vabariigi (kostja) vastu, milles palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada töösuhe TLS § 107 lg 2 alusel, mõista kostjalt välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 6 kuu keskmise palga ulatuses summas 5400 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud tulu 61 538,40 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja töötanud päästjana kostja juures 18 aastat. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 alusel etteteatamistähtaega järgimata. Töölepingu ülesütlemise aluseks oli Keeleinspektsiooni peadirektori 09.01.2017 ettepanek tööandjale vabastada hageja ametist, kuna hageja eesti keele oskus ei vasta ametikohale nõutavale B1tasemele ning ta ei ole 3 aasta jooksul asunud täitma temale tehtud ettekirjutust sooritada ametikohal nõutav eesti keele tasemeeksam. Töölepingu ülesütlemise avalduse kohaselt kontrollis Keeleinspektsioon hageja eesti keele oskust 24.01.2014, 21.04.2015, 06.01.2017. Kostjal ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et hageja ei saaks oma töökohustusega hakkama. See fakt, et hageja ei valda riigikeelt B1 tasemel, ei anna kostjale õigust lõpetada hagejaga tööleping TLS § 88 lg 1 alusel. Kostja rikkus TLS § 88 lõiget 2. Enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige TLS § 88 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Kostja kirjutas oma avalduses, et Päästeametil ei ole hagejale teist tööd pakkuda. Sellest lähtuvalt on töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 alusel alusetu ja vastuolus hea usu põhimõttega. Ülesütlemine ei ole lubatud, kui tööandjal leidub tööd, mida töötaja on võimeline tegema. TLS näeb ette, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõimevähenemise tõttu üles öelda alles seejärel, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Kuigi hoiatus võib olla ka suulises vormis, leidis hageja, et hoiatuse pidi kostja vormistama kirjalikult ja andma selle töötajale üle allkirja vastu. Kostja ütles hagejaga töölepingu üles hetkel, mil hageja viibis puhkusel. TLS 97 lg 2 punkt 4 kohaselt oleks kostja pidanud erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama vähemalt 90 kalendripäeva. Kostja pole seda teinud. Hageja keskmine töötasu kuus oli 732,60 eurot. Kuna hageja plaanis olla tööl veel 7 aastat, siis on saamata tulu kokku 61 538,40 eurot (VÕS § 128 lg 4).
2.Kostja vaidles hagile vastu. Keeleseaduse § 23 lg 4 alusel antud Vabariigi Valitsuse 20.06.2011 määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ § 7 p 4 kohaselt nõutakse päästetöötajatelt eesti keele oskust tasemel B1. Kostja on alates 2006. aastast tegelenud teenistujate eesti keele valdamise probleemiga. Alates 2012. aastast seadis kostja prioriteediks päästetöötajate eesti keele oskuse nõudega vastavusse viimise, soovijatel on olnud võimalus tasuta ja tööajast osaleda nii keelekursustel kui ka keelekümblusprojektides. Keeleinspektsiooni vaneminspektor R. Laas viis 06.01.2017 Jõhvi päästekomandos läbi päästjate eesti keele järelkontrolli. Keeleinspektsioon teatas hagejale, et eelmisest ettekirjutusest on möödas poolteist aastat ja kuna ta pole ikka veel õppimist alustanud, siis tuleb tema suhtes rakendada sunniraha. Selle peale vastas hageja vene keeles: “Я НИЧЕМ ВАМ НЕ ОБЯЗАН“ (ma ei ole mitte millekski teile kohustatud, ma ei võlgne teile mitte midagi) ja kõndis minema. Vaneminspektor on R. Kurilovi eesti keele oskust kontrollinud 24.01.2014. Kontrolli käigus tehti kindlaks, et R. Kurilov on 08.06.1998 käinud tööalase eesti keele eksamil, kus tema keeleoskust on hinnatud A-kategooriale vastavaks (tunnistus nr 092298). Suulise vestluse käigus ilmnes, et hageja keeleoskus ei ole piisav vanempäästja ametikohal töötamiseks ning tehti ettekirjutus sooritada eksam tema ametikohal nõutavale B1-tasemele hiljemalt 01.01.2015. Ettekirjutuse täitmist kontrolliti 21.04.2015, kus tuvastati, et eesti keele oskus ei ole paranenud ja ettekirjutus on täitmata. Hagejale tehti ettekirjutus sooritada B1-taseme eksam 01.01.2016, kus pikendati ettekirjutuse tähtaega ja tehti hoiatus selle kohta, et ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha kuni 120 eurot. Ettekirjutuse täitmise kontrollimisel 06.01.2017 selgus, et hageja ei ole asunud eesti keelt õppima ega ole üritanud kordagi tasemeeksamit sooritada. Keeleinspektsiooni peadirektor tegi 09.01.2017 kirjas nr 3-6/33-1 Päästeametile ettepaneku vabastada hageja ametist, kuna tema eesti keele oskus ei vasta ametikohal nõutavale B1-tasemele ning ta ei ole 3 aasta jooksul asunud täitma talle tehtud ettekirjutust sooritada nõutav eesti keele tasemeeksam. Tööandja ei pea järgima ülesütlemise tähtaega juhul, kui tegemist on erakorralise ülesütlemisega. Kuna hageja ei ole varasemate aastate jooksul initsiatiivi eesti keele õppimise osas üles näidanud, siis on alust pidada ka 90 päevast etteteavitamist hageja osas selgelt perspektiivituks. Hageja teenistusest vabastamise põhjuseks on lisaks tema keelenõuetele mittevastavuse osas ka hageja ametijuhendist tulenevate kohustuste rikkumine. Hageja ametijuhendi punkti 3.22 järgi on päästjal kohustus teha koostööd Päästeameti struktuurüksuste ja teiste asutuste ning organisatsioonidega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 16. märtsi 2018 otsusega hagi osaliselt ja tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 1 alusel, luges lepingulise suhte üles öelduks TLS § 107 lg 2 alusel alates 07.02.2017 ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 1352,70 eurot. Riigilõiv jäeti hageja kanda, hageja õigusabikulud jäeti 50% ulatuses hageja ja 50% ulatuses kostja kanda. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulude katteks 350 eurot. Kostja menetluskulud jäeti kostja kanda.
31.01.2017 töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus TLS § 88 lg 1 alusel vastab TLS § 95 lõigete 1 ja 2 nõuetele, seega ei ole kostja rikkunud avalduse vorminõuet, avalduses on töölepingu ülesülemist selgelt väljendatud ja põhjendatud kirjalikus vormis. Avaldus edastati töötajale 07.02.2017. Hageja töötas kostja juures alates 21.07.1998, so 18,5 aastat. KeeleS § 23 lg 4 alusel antud 20.06.2014 määruse nr 84 § 7 sätestab, et vähemalt B1-tasemel eesti keele oskust nõutakse päästetöötajatelt. KeeleS § 39 lg 2 kohaselt, enne 1999. aasta esimest juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooria tunnistust arvestatakse keeleoskusnõude täitmist tõendava dokumendina isiku puhul, kelle keeleoskus on tööandja hinnangul piisav vastaval töö- või ametikohal töötamiseks. Tööandjal on kahtluse korral õigus pöörduda inspektsiooni poole hinnangu saamiseks isiku keeleoskuse piisavuse kohta. Hageja ja kostja allkirjastasid 27.03.2014 päästja ametijuhendi 27.03.2014, mille punktis 6.5 on nõue eesti keele valdamise kohta B1-tasemel. Hageja kui töötaja eesti keele oskust kontrollis keeleinspektsioon ja 24.01.2014 koostati kontrollakt nr 07141, millega on tuvastatud, et kontrollitav isik (vanempäästja) peab vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 84 § 7 p 4 valdama eesti keelt B1-tasemel. Töötaja tegelik suuline eesti keele oskus ei vasta nõutud tasemele ja tal tuleb sooritada B1-taseme eksam tähtajaks 01.01.2015. Kontrollakti on allkirjastanud nii hageja, kostja esindaja kui ka keeleametnikud. Selle aktiga on tõendatud, et hageja teadis oma kohustusest viia oma eesti keele oskus B1-tasemele, seda enam, et 27.03.2014 on eesti keele valdamise kohustus allkirjastatud ka ametijuhendis. 26.03.2015 teostas keeleinspektsioon järelkontrolli hageja keeleoskuse üle, mille kohta on koostatud järelkontrolli akt nr J089553. Järelkontrolli tulemusena on tuvastatud, et ettekirjutus on täitmata, kursustel ega eksamil pole töötaja käinud, on pikendatud ettekirjutuse täitmise tähtaega ja tehtud on sunniraha rakendamise hoiatus. Kohustuseks on teistkordselt pandud B1taseme eksami sooritamine tähtajaks 01.01.2016.a. Antud akti on samuti allkirjastanud hageja, kostja esindaja ja keeleametnik. TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kostja väitel oli hagejale tehtud suuline hoiatus. Kohtuistungil hageja kinnitas, et talle tehti suuline hoiatus. Kohtule esitatud Keeleinspektsiooni kirjast 09.01.2017 nr 3-6/33-1 nähtub, et tööandjale on tehtud ettepanek vabastada hageja ametist. Maakohus nõustus hageja arvamusega selles, et Keeleinspektsiooni ettepanek ei ole tööandjale kohustuseks. Hageja esitas tõendi selle kohta, et ta võttis 2016. aastal eesti keele järeleaitamise tunde, kuid hageja ei ole tõendanud, et tema keeleoskus oleks paranenud. Koolituste korraldamine või koolitustele saatmine kostja poolt oli kostja vastutulek töötajatele, mitte kohustus. TLS § 97 lg 3 kohaselt võib sama seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Maakohus nõustus kostjaga selles, et antud juhul ei olnud mõistlik nõuda hagejaga töösuhte jätkamist, kuna KeeleS § 37 lg 2 alusel kannab ka tööandja vastutust keeleoskusnõuete rikkumise eest, seega oli põhjendatud lõpetada töösuhe etteteatamistähtaega järgimata.
TLS § 107 lg 1 ja lg 2 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Maakohus leidis, et kostja ei ole hagejat enne töölepingu ülesütlemist TLS § 88 lg 1 alusel eelnevalt hoiatanud, ega tõendanud, et avaldaja loobus eesti keele koolitustel osalemisest. Kostja tegi küll hagejale suulise hoiatuse, kuid kostja ei ole andnud hagejale konkreetset tähtaega, milliseks kuupäevaks ta peab enda eesti keele oskuse vastavusse viima, seega ei saanud hageja seda täita. Kostjal oli võimalus anda hagejale konkreetne tähtaeg suuliselt tehtud hoiatuses, kostja seda ei teinud. Antud juhul on esinenud ebakindel käitumine ja konkreetsuse puudumine kostja kui tööandja poolt. Kuna tööandja poolt puudus konkreetsus tähtaegade suhtes ning töötaja ei teadnud, kas tal on veel aega tööd takistava puuduse kõrvaldamiseks või mitte, siis leiab kohus, et tööandja poolne töölepingu ülesütlemine on vastuolus seaduse nõudega ja leping ei ole ülesütlemisega lõppenud TLS § 107 lg 1 alusel. Seega lõppesid lepingulised suhted 07.02.2017 TLS § 107 lg 2 alusel. Hageja teatel oli tema keskmine netotöötasu 732,60 eurot, keskmist töötasu arvestust ei ole hageja esitanud. Kostja esitas 06.02.2018 täpsustatud keskmise töötasu arvestuse, mille kohaselt oli hageja keskmise töötasu suuruseks kuus 901,80 eurot. Mõlemapoolseid huvisid arvestades tuleb määrata töölepingu ülesütlemise hüvitise suuruseks pool seadusega sätestatud määrast, s.o 1,5 kuu keskmine töötasu ehk 1352,70 eurot (901,80 x1,5). Maakohus jättis saamata jäänud tulu nõude rahuldamata. Hageja oli alates 2014. aastast teadlik sellest, et tema eesti keele tase ei vasta seadusega nõutud tasemele, tema poolt oli tegemata B1 taseme eksam, seega pidi hageja arvestama ja ette nägema seda, et mingil hetkel võidakse temaga töösuhe lõpetada.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus põhjenduste kohaselt: 1) rikkus maakohus TsMS § 436 lõiget 1, kui ei põhjendanud, millele tuginedes on erakorraline töölepingu ülesütlemine tühine. Maakohus leidis otsuse punktis 21, et põhjendatud oli töösuhte lõpetamine etteteatamistähtaega järgimata. Maakohus on otsuse punktis 14 tuvastanud, et 31.01.2017 töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus TLS § 88 lg 1 alusel vastab TLS § 95 lõigete 1 ja 2 nõuetele, seega ei ole kostja rikkunud avalduse vorminõuet, avalduses on töölepingu ülesülemist selgelt väljendatud ja põhjendatud kirjalikus vormis. Maakohtu otsus on vastuoluline ja ülesütlemise tühisust ei ole tuvastatud; 2) on ebaõige maakohtu seisukoht, et kostja ei teinud hagejale hoiatust, millal tööleping lõpetatakse. Hageja tunnistas ise kohtuistungil, et talle on tehtud suuline hoiatus vahetu juhi poolt, et juhul, kui ta keelenõudeid ei täida, lõpetatakse temaga tööleping ning järgmine tähtaeg oli seotud keeleinspektori ettekirjutuse ja järgmise kontrolliga; 3) on päästja peamine ülesanne ühiskonnas tagada turvalisust ja keeleoskusest võib sõltuda inimese elu. Hageja ei ole käitunud heas usus ning tema käitumine on hoolimatu ja pahatahtlik tööandja suhtes;
4) on kostja andnud hagejale keele õppimiseks piisava aja (3 aastat) ning ühtlasi soosinud ja otsinud võimalusi keele õppimiseks, võimaldanud teenistujatel, kes on soovi avaldanud, tööajast keeleõppes osaleda, kuid kostja ei ole siiski keelt õppima asunud; 5) oli kostjal kohustus hagejaga sõlmitud tööleping lõpetada, kuna Keeleinspektsioonil on õigus KeeleS § 31 lg 1 p 2 alusel teha tööandjale ettepanek töötajaga tööleping lõpetada. Riigikeelt mitte oskava töötaja tööl pidamise eest võinuks keeleinspektsioon tööandjat karistada KeeleS § 37 lg 2 alusel.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 16. märtsi 2018 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaal- ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud jäetakse hageja kanda. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7.Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsus on vastuoluline ja rikutud on otsuse põhjendamise kohustust. Maakohus leidis otsuse punkti 21 kolmandas lõigus, et põhjendatud oli töösuhte lõpetamine etteteatamistähtaega järgimata. Järgnevas lõigus tsiteeris maakohus TLS § 107 lõikeid 1 ja 2, mis reguleerivad töölepingu ülesütlemise tühisust või tühistamist ja lepingu kohtus lõpetamist. Seejärel leidis maakohus, et töötajat ei ole nõuetekohaselt hoiatatud, vaatamata sellele, et maakohus tuvastas mh suulise hoiatuse tegemise ja leidis eelnevalt, et lepingu lõpetamine oli põhjendatud. Leides, et töölepingu ülesültemine on põhjendatud etteteatamistähtaega järgimata ja jõudes seejärel seisukohale, et ülesütlemine oli ikkagi tühine, on maakohus otsust vastuoluliselt põhjendanud ja rikkunud TsMS § 436 lõiget 1 ja TsMS § 442 lõiget 8. Ringkonnakohus selgitab, et kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab ka seda, et kohtuotsus ei ole vastuoluline ja kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega (vt ka RKTKo 3-2-1-45-17, p 9). Kuna maakohtu otsuse järeldused ei ole jälgitavad, analüüsib ringkonnakohus, kas ülesütlemise avaldus oli TLS § 107 lg 1 alusel tühine.
8.Ringkonnakohus leiab, et töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused olid TLS § 88 lg 1 p 2 järgi täidetud. Maakohus leidis tõendeid hinnates õigesti, et hageja keeleoskus ei vastanud nõuetele ja ta ei ole vaatamata korduvatele Keeleinspektsiooni kontrollidele oma keeleoskust viinud nõutavale tasemele (maakohtu otsuse p 16). Päästetöötaja peab KeeleS § 23 lg 1 ja KeeleS § 23 lg 4 ning selle alusel antud Vabariigi Valitsuse määruse § 7 p 4 järgi oskama eesti keelt vähemalt B1 tasemel. Tegu on TLS § 88 lg 1 p 2 mõttes ebapiisava tööoskusega ja seda ei ole parandatud pika aja vältel. Kuivõrd päästja täidab olulist avalikku ülesannet ja päästja keeleoskuse ulatus on seaduses reguleeritud, on tegu lepingu mittekohase täitmisega. Täidetud oli ka töötaja hoiatamise nõue (TLS § 88 lg 3), kuna hageja kinnitas maakohtu istungil, et teda on hoiatatud. See faktiväide on omaks võetud (TsMS § 231 lg 2). Maakohtu tuvastatud asjaoludel oli hageja teadlik, et tema keeleoskus nõuetele ei vasta ja ta pidi ka mõistlikult eeldama, et ebapiisava keeleoskuse tõttu võidakse tööleping lõpetada. Ringkonnakohus märgib, et lepingu lõpetamist ei muuda tühiseks ka see, et töölepingut ei lõpetatud kohe rikkumisest teada saades. Keeleoskus on parendatav ning ebaproportsionaalne võib olla selle pärast töölepingu lõpetamine kiirustades. Tuvastatud faktilised asjaolud viitavad hageja tahte
puudumisele eesti keelt õppida. Töölepingu ülesütlemist ei muuda kehtetuks ka see, et kostjal ei olnud hagejale teist tööd pakkuda.
9.Ringkonnakohus märgib, et töölepingu ülesütlemisest tulnuks hagejale ette teatada vähemalt 90 päeva, kuna hageja on töötanud üle 10 aasta (TLS § 97 lg 2 p 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud alust töölepingut üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kuna hageja ebapiisav keeleoskus oli teada pikka aega ning tegu ei olnud ootamatult tekkinud uue olukorraga. Ebaõige on ka kostja põhjendus, et etteteatamistähtaega ei pidanud andma, kuna selle aja jooksul ei oleks töötaja ülesütlemise põhjust – puudulikku keeleoskust – jõudnud kõrvaldada. Etteteatamisetähtaja järgmine ei ole mõeldud ülesütlemise põhjuse kõrvaldamiseks, vaid selleks, et töötajal oleks aega uue töökoha otsimiseks. TLS § 97 lõikes 2 ettenähtud etteteatamistähtaegade järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu ülesütlemise tühisust, vaid töötaja TLS § 100 lõikes 5 sätestatud õiguse saada tööandjalt hüvitist (vt ka RKTKo 3-2-1-7016, p 15). Sellist nõuet ei ole hageja esitanud. Kuna hageja ei esitanud hüvitise nõuet alusel, et tal on õigust saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel, ei saa ringkonnakohus TLS § 100 lõikes 5 sätestatud hüvitist ise välja mõista. Maakohus jättis rahuldamata ka hageja saamata jäänud tulu nõude ja hageja seda ei vaidlustanud.
10.Kuna ringkonnakohus leidis, et tööleping öeldi üles kehtivalt, ei ole alust ka TLS § 109 lg 2 sätestatud hüvitise väljamõistmiseks. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja jätab hagi rahuldamata.
11.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda, kuna hagi jäeti rahuldamata. Kuna kostja märkis 12. septembril 2018 esitatud seisukohas, et tal puuduvad menetluskulud, jätab ringkonnakohus kostja menetluskulud kindlaks määramata. Kostja ei esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust ka maakohtus. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.