Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. september 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-6159
Tsiviilasi
Ruslan Kurilovi hagi Eesti Vabariigi vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise ning saamata jäänud tulu väljamõistmiseks 1352,70 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 16. märtsi 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: Eesti Vabariik (Päästeameti Ida Päästekeskuse kaudu, kostja), rk 70000585; esindaja Maret Rannala
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: Ruslan Kurilov (hageja), ik XXX; esindaja Olga Väina
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
31.01.2017 töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus TLS § 88 lg 1 alusel vastab TLS § 95 lõigete 1 ja 2 nõuetele, seega ei ole kostja rikkunud avalduse vorminõuet, avalduses on töölepingu ülesülemist selgelt väljendatud ja põhjendatud kirjalikus vormis. Avaldus edastati töötajale 07.02.2017. Hageja töötas kostja juures alates 21.07.1998, so 18,5 aastat. KeeleS § 23 lg 4 alusel antud 20.06.2014 määruse nr 84 § 7 sätestab, et vähemalt B1-tasemel eesti keele oskust nõutakse päästetöötajatelt. KeeleS § 39 lg 2 kohaselt, enne 1999. aasta esimest juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooria tunnistust arvestatakse keeleoskusnõude täitmist tõendava dokumendina isiku puhul, kelle keeleoskus on tööandja hinnangul piisav vastaval töö- või ametikohal töötamiseks. Tööandjal on kahtluse korral õigus pöörduda inspektsiooni poole hinnangu saamiseks isiku keeleoskuse piisavuse kohta. Hageja ja kostja allkirjastasid 27.03.2014 päästja ametijuhendi 27.03.2014, mille punktis 6.5 on nõue eesti keele valdamise kohta B1-tasemel. Hageja kui töötaja eesti keele oskust kontrollis keeleinspektsioon ja 24.01.2014 koostati kontrollakt nr 07141, millega on tuvastatud, et kontrollitav isik (vanempäästja) peab vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 84 § 7 p 4 valdama eesti keelt B1-tasemel. Töötaja tegelik suuline eesti keele oskus ei vasta nõutud tasemele ja tal tuleb sooritada B1-taseme eksam tähtajaks 01.01.2015. Kontrollakti on allkirjastanud nii hageja, kostja esindaja kui ka keeleametnikud. Selle aktiga on tõendatud, et hageja teadis oma kohustusest viia oma eesti keele oskus B1-tasemele, seda enam, et 27.03.2014 on eesti keele valdamise kohustus allkirjastatud ka ametijuhendis. 26.03.2015 teostas keeleinspektsioon järelkontrolli hageja keeleoskuse üle, mille kohta on koostatud järelkontrolli akt nr J089553. Järelkontrolli tulemusena on tuvastatud, et ettekirjutus on täitmata, kursustel ega eksamil pole töötaja käinud, on pikendatud ettekirjutuse täitmise tähtaega ja tehtud on sunniraha rakendamise hoiatus. Kohustuseks on teistkordselt pandud B1taseme eksami sooritamine tähtajaks 01.01.2016.a. Antud akti on samuti allkirjastanud hageja, kostja esindaja ja keeleametnik. TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kostja väitel oli hagejale tehtud suuline hoiatus. Kohtuistungil hageja kinnitas, et talle tehti suuline hoiatus. Kohtule esitatud Keeleinspektsiooni kirjast 09.01.2017 nr 3-6/33-1 nähtub, et tööandjale on tehtud ettepanek vabastada hageja ametist. Maakohus nõustus hageja arvamusega selles, et Keeleinspektsiooni ettepanek ei ole tööandjale kohustuseks. Hageja esitas tõendi selle kohta, et ta võttis 2016. aastal eesti keele järeleaitamise tunde, kuid hageja ei ole tõendanud, et tema keeleoskus oleks paranenud. Koolituste korraldamine või koolitustele saatmine kostja poolt oli kostja vastutulek töötajatele, mitte kohustus. TLS § 97 lg 3 kohaselt võib sama seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Maakohus nõustus kostjaga selles, et antud juhul ei olnud mõistlik nõuda hagejaga töösuhte jätkamist, kuna KeeleS § 37 lg 2 alusel kannab ka tööandja vastutust keeleoskusnõuete rikkumise eest, seega oli põhjendatud lõpetada töösuhe etteteatamistähtaega järgimata.
TLS § 107 lg 1 ja lg 2 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Maakohus leidis, et kostja ei ole hagejat enne töölepingu ülesütlemist TLS § 88 lg 1 alusel eelnevalt hoiatanud, ega tõendanud, et avaldaja loobus eesti keele koolitustel osalemisest. Kostja tegi küll hagejale suulise hoiatuse, kuid kostja ei ole andnud hagejale konkreetset tähtaega, milliseks kuupäevaks ta peab enda eesti keele oskuse vastavusse viima, seega ei saanud hageja seda täita. Kostjal oli võimalus anda hagejale konkreetne tähtaeg suuliselt tehtud hoiatuses, kostja seda ei teinud. Antud juhul on esinenud ebakindel käitumine ja konkreetsuse puudumine kostja kui tööandja poolt. Kuna tööandja poolt puudus konkreetsus tähtaegade suhtes ning töötaja ei teadnud, kas tal on veel aega tööd takistava puuduse kõrvaldamiseks või mitte, siis leiab kohus, et tööandja poolne töölepingu ülesütlemine on vastuolus seaduse nõudega ja leping ei ole ülesütlemisega lõppenud TLS § 107 lg 1 alusel. Seega lõppesid lepingulised suhted 07.02.2017 TLS § 107 lg 2 alusel. Hageja teatel oli tema keskmine netotöötasu 732,60 eurot, keskmist töötasu arvestust ei ole hageja esitanud. Kostja esitas 06.02.2018 täpsustatud keskmise töötasu arvestuse, mille kohaselt oli hageja keskmise töötasu suuruseks kuus 901,80 eurot. Mõlemapoolseid huvisid arvestades tuleb määrata töölepingu ülesütlemise hüvitise suuruseks pool seadusega sätestatud määrast, s.o 1,5 kuu keskmine töötasu ehk 1352,70 eurot (901,80 x1,5). Maakohus jättis saamata jäänud tulu nõude rahuldamata. Hageja oli alates 2014. aastast teadlik sellest, et tema eesti keele tase ei vasta seadusega nõutud tasemele, tema poolt oli tegemata B1 taseme eksam, seega pidi hageja arvestama ja ette nägema seda, et mingil hetkel võidakse temaga töösuhe lõpetada.
4) on kostja andnud hagejale keele õppimiseks piisava aja (3 aastat) ning ühtlasi soosinud ja otsinud võimalusi keele õppimiseks, võimaldanud teenistujatel, kes on soovi avaldanud, tööajast keeleõppes osaleda, kuid kostja ei ole siiski keelt õppima asunud; 5) oli kostjal kohustus hagejaga sõlmitud tööleping lõpetada, kuna Keeleinspektsioonil on õigus KeeleS § 31 lg 1 p 2 alusel teha tööandjale ettepanek töötajaga tööleping lõpetada. Riigikeelt mitte oskava töötaja tööl pidamise eest võinuks keeleinspektsioon tööandjat karistada KeeleS § 37 lg 2 alusel.
puudumisele eesti keelt õppida. Töölepingu ülesütlemist ei muuda kehtetuks ka see, et kostjal ei olnud hagejale teist tööd pakkuda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.