Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
27.september 2018.a., Kalevi 1, Tartu
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-18-111865
Tsiviilasi
B2 Kapital SIA hagi Maksim Starostini vastu võlgnevuse nõudes 525,73 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Kapital SIA – registrikood 40103645131, asukoht Skanstes iela 50, LV-1013 Riga, Latvia Lepinguline esindaja: Carlo Kask, Creditreform Eesti OÜ, aadress Pirita tee 20, 10127 Tallinn; e-post: [email protected] Kostja: Maksim Starostin – isikukood XXX, elukoht hagiavalduses XXX; e-post: XXX
Kirjalik menetlus
hüvitatavate menetluskulude suurus 285
Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud.
Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud vastavalt TsMS § 317 sätestatule avalikult 15.08.2018.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl.65) teate avaldamise teel. Vastavalt avaldatud teadaandele loetakse menetlusdokumendid Maksim Starostinile avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 20 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul hagile vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks selgitada, et hageja nõue tuleneb Tele2 Eesti AS ja kostja vahel XXX.a. sõlmitud liitumislepingust telefoninumbrile nr XXX mobiilsideteenuse osutamiseks ning samal kuupäeval seadme Apple iPhone SE ostulepingust, mille eest tuli tasuda 12 kuud 30,26 eurot kuus. Telefoni ostmisega muutus liitumisleping tähtajaliseks. Tele2 ütles lepingud üles 30.01.2018, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Nimetatud lepingutest tulenevad nõuded on Tele2 Eesti AS loovutanud 15.03.2018.a. hagejale Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 82 lg 2, milles on öeldud, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Vastavalt VÕS § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule ning lg 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 1132 lg 1 alusel võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Osundatud paragrahvi 2.lõike p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist seadusjärgses määras, mis on käesoleval ajal 0,022 % päevas, tähtajaks tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest ning arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni hagiavalduse esitamiseni 19.07.2018 summas 17,76 eurot. Kohus on arvestanud välja viivise põhinõudelt 438,39 eurot alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni, summas 6,75 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised kogusummas 24,51 eurot.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu, summas 125 eurot, õigusabikulude maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ning esindajale õigusabi eest makstud tasu, summas 140 eurot väljamõistmist. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 285 (125+20 +140) eurot. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kostja elukoht on hagiavalduses märgitud XXX. Kostjale ei olnud võimalik hagimaterjale hagiavalduses märgitud aadressile kätte toimetada ning kohus toimetas hagiavalduse kostjale kätte avalikult. Politsei- ja Piirivalveamet on maksekäsu kiirmenetluses teavitanud, et neil puuduvad andmed Maksim Starostini asukoha ja kontaktandmete kohta. Seetõttu leiab kohus, et ka tagaseljaotsus tuleb Maksim Starostinile kätte toimetada avalikult vastavalt TsMS § 317 lg 3 ja 4 sätestatule. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.