Tsiviilasi nr 2-17-130480
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Andrus Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. september 2018. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-130480
Tsiviilasi
OÜ AF Võlamenetlus hagi Lennart Lõiv vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
165,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ AF Võlamenetlus (registrikood: 12290871; asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja Marilin Palts (OÜ Julianuse Õigusbüroo, epost: [email protected]) Kostja Lennart Lõiv (isikukood: XXX; elukoht: XXX)
hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik OÜ AF Võlamenetlus esitas 18.12.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 199,95 euro saamiseks. Kohtunikuabi lõpetas 13.14.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 2.05.2018 esitas OÜ AF Võlamenetlus Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 100 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 30 eurot, hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 27,60 eurot ning viivise alates 3.05.2018 kuni põhinõude summas 100 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõude aluseks on Folkefinans AS Eesti filiaali ja kostja vahel XX.XX.XXXX sõlmitud laenuleping, mille alusel Folkefinans AS Eesti Filiaal väljastas kostjale laenu summas 100 eurot. Folkefinans AS Eesti filiaal loovutas 21.12.2016 kostja vastase nõude OÜ-le AF Võlamenetlus koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 17.08.2018. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning rahuldab hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos menetluskulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 75 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 140 eurot. Riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud määras. Arvestades tsiviilasja hinda, asja keerukust ja mahtu, on kohtu hinnangul põhjendatud õigusabikulude hüvitamine 80 euro ulatuses (TsMS § 175). Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 155 euro ulatuses. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.